Lõpetamata juuli

Eelmises sissekandes sai juba korratud kodust eemaloleku kahjulikkust KMI-le. See on psüühilisest seisukohast paradoksaalne fenomen, kuna tegelikult tahaksin ju enda massi hoida või vähendada, aga alailma kukub välja teisiti.

Eile olin sel kuul viimast päeva kontrolli all, kuna homsest alates olen Viljandi Folgil, kus ilmselt midagi mingitest mõõtmistest välja ei tuleks ka kõige parema tahtmise juures. Kuid alltoodud joonis kajastab mitte üksnes olemasolevat andmestut juulist, vaid ka fakti, et kui koju tuleb kokk, kes viitsib teha maitsvaid toite ning kellele endale meeldivad pastaroad, võib ülemine (ööpäeva maksimaalne) mass siiski põnevaid hüppeid sootitada.

Koduigatsus

Toon lühikese ja näitliku graafiku kodust eemaloleku mõjust minu uhkele dieedile. Tegelikult pigem elustiilile. Kuna sõna «dieet» meenutab inimestele enamasti näljutamist või toidu piiramist. Minu «dieet» tähendab pigem koguste piiramist, mida eemal oma abivahenditest tavaliselt teha ei õnnestu.

Kergendav juuni

Nüüdseks on juunikuu ajalugu. Nagu lubatud, jätsin niisama konstateerivad vaatlused sinnapaika ning tegelesin sihipärase planeerimisega. Peab kohe lisama, et mitte alati ei õnnestunud püsida endaseatud päevalimiidi piires, kohati (üksikutel päevade) ületasin seda 2-3-kordselt. Kuid julgustav tulemus on järgneval diagrammil.

Esimene sissekanne on aasta alguse keskmine, teine aga sama perioodi maksimaalne ja minimaalne mass. Pole raske märgata, et enamik juunikuu näitusid jäävad allapoole keskmisi ja varasemaid äärmusi.

Lipp püsti, edasi uute töövõitudeni, seltsimehed!