Tegelikult sain ma juba paar päeva tagasi otsepostitusega kirja firmalt Estdirect Office OÜ, milline sai ilmselt mu andmed preparaat 309 tellimisest. Sisuliselt sisaldas reklaamkiri, millele oli kaasa pandud ka tellimisleht, analoogset reklaami 309-le. Seekord kannab aga preparaat nimetust OmegaSvelt. Ümbrikki lisatud, ainult mark vaja veel osta.
100% efektiivsusega ja 100% rasva vastu uus A. Tissieri leiutatud originaalsed kapslid olevat rikkad Omega 3 poolest. Mõeldud kõhnumiseks. Tervet programmi pole ehk kohane ettegi lugeda. Tekst on saatanlikult sarnane eelmisele sissekandele 309 kohta, kuid siiski veelgi efektiivsem. Kaotate päevas kilo, võite süüa kõike ega võta enam kunagi juurde, saate poole soodsamalt, kohe saab otsa, tellimusi on kole palju! Njah, ainult midagi pole varem sellest imepillist kuulnud.
Nüüd tuleb ainult mõelda, et kui nad olid ka ise 309 toimes nii veendunud, poleks neil ju olnud põhjust mulle enam sarnast pakkumist saata. Juures on Olga artiklile väga sarnane lendleht.
Teksti on palju ning ma parem ootan ära, kuni see kusagil veebis ka avaldatakse, mis tast ikka ringi toksida. Seekord on valikuid (ainult mulle!) neli, seda muidugi garantiiga, et kui asi ei toimi, siis saan ma raha tagasi ja puha. Võin maksta kohe, aga ka alles siis, kui kauba olen kätte saanud.
Kaalu langetamine:
1) kuni 7 kilo = 10-päevane = 349 krooni (siin ja mujal lisanduvad postikulud 49 kr)
2) kuni 14 kilo = 20-päevane = 599 kr
3) kuni 20 kilo = 30-päevane = 799 kr
4) üle 20 kilo = spetsiaalne erikuur = 939 krooni.
Aga kui kellelegi pakub asi huvi, võib tellimuse vormistada k tööpäeviti kl 10...18 telefonil 6606619. Head kõhnumist!
30. nov 2008
Novembri lõpp
Nagu ma juba ka oma eelmises sissekandes vihjasin, on kõige mugavam viis dieedipidamiseks naturaalne ja intuitiivne ja reglementeerimatu. Süüa tuleb ikkagi siis, kui selleks isu on. Ja parem, kui see isu poleks endale sisse harjutatud kui robotile, kes end iga päev kindlatel kellaaegadel laadima peab ning sisuliselt rikki läheb, kui harjumuspärases tsüklis väikseimgi muudatus tuleb. Olen mõningeid selliseid inimesi näinud ning tulemust on hale vaadata. Kui hommik ei alga neil korraliku einega, pole nad teo- ega töövõimelised. Söögijaht vallutab kogu nende psüühika. Ega parem pole lugu ka lõuna- või õhtueine aegu. Ja, mis kõige kohutavam, sellisesse tsüklisse on end ajanud enamik inimesi.
Muidugi võivad kriitikud pajatada siinkohal ööpäevasest naturaalsest tsüklist või toitainete lõhustumisele ja imendumisele kuluvast ajast. Ja loomulikult on neil ka õigus. Regulaarselt tasub sööta kariloomi, sigu, broilereid ja inimlapsigi, ikka selle eesmärgiga, et nad endale liha luudele kasvataks, rasva tagavarakski. Õigus on ka minul, kui ma väidan, et loomulikus keskkonnas ei saa loomad süüa just siis, kui neil kellaaeg kukub. Tõsi, kui nüüd uskuda taimtoidulisi loomi, siis võiks nende päevatsükli panna sõltuma päikese ajast. Inimene on aga oma jaburluses liikunud suisa nii kaugele, et ei hooli vähimalgi määral mitte looduslikust tsüklist, vaid pigem puhke- ja tööaja seadusest vms, mis näeb ette tööpäeva alguse varavalges ja lõpu õhtul. Täiesti loogiline oleks, kui inimesed võtaksid töötada suviti praktiliselt ööpäevaringselt ning puhkaksid talviti. Vihjan valgele ajale. Mind isiklikult mõjutab valge ja pimeduse aeg kolossaalselt. Kuid inimene läheb koguni nii kaugele, et nihutab pigem kella edasi ja tagasi, peaasi, et päev algaks hommikueinega ning lõpeks õhtuootega vms. Muidugi mõjutab mindki veelgi suuremal määral õhurõhk ja -temperatuur.
Viimasest sissekandest tänaseni, kuu viimase päevani, on mu toitumine olnud tegelikult samaintuitiivne nagu enamiku aja mu elust. Tõsi, teatava regulaarsuse tõi preparaat 309 manustamine, kuid sedagi peamiselt pillide võtmise seisukohalt, mitte toidukordade asjus. Ka on suureks erandiks mitmepäevased seminarid näiteks Tähetorni hotellis, kus söökla asemel on restorani nimetust kandev nuumla.
Iseenesest olen püüdnud käesoleva sissekande tarvis teha mõningaid märkmeidki, kuna mind on viimasel ajal häirima hakanud negatiivse kaaluiibe pidurdumine. Seni ei ole ma mass kordagi langenud alla 85 kilo, mis teeb pisut muret. Ehkki mitmed kirjandusallikadki peavad normaalseks ühekorset kaalukadu umbes 9 kilo, misjärel olevat tervislik paar kuud vahet pidada. Minu meelest on mul need paar kuud selja taga.
25.11 magasin kl 3:30 kuni 11:39, mis teeb kokku 8 tundi. Hommikul kaalusin 85.7 kg. Päeva jooksul manustasin kolm kohvi, kusjuures minu tavaline kohv tähendab umbes 460 ml tumepruuni vedelikku. Kogu aktiivse aja (kui "päev" defineerida ümber aktiivseks perioodiks, siis päeva) jooksul sõin kokku kaaluka koguse toitu. Kuni kuueni õhtul sisaldas mu toit 60 g küpsist, õigemini kliidega kreekerit, purgitäie (540 g) imemaitsvat baklažaani-köögiviljahautist. Kl 18 paiku sõin 250 g Activi jogurtit, 200 g mannaputru maasikamoosiga. Kl 20...22 sõin mõned õunad kogumassiga 310 g, misjärel kolm moosisaia (160 g). Veelgi hiljem sõin 206 g porgandi-päevalilleseemne salatit ning kl 3 öösel veel 250 jogurtit. Kõigele lisaks jõin vähemalt liitri vett. Lööme grammid kokku? Mitte just liiga täpne arvutus näitab, et vedelikega manustasin ma kokku umbes 2500 g ning tahkete toitudega ca 2000 g. +4,5 kg!
26.11 arvestuspäeva eel magasin kl 3:30...9, mis teeb 5,5 tundi. Kaalusin hommikul 85.7 kg. Isegi kellaajad pole niivõrd olulised, kui aktiivse ajaga manustatud mateeria kokku. Kalendrilehel on kirjas 4 kohvi (1840 ml), 224 g kapsa-porgandisalatit, 150 g moosisaia, 130 g Maiasmoka maasikatäidisega šokolaadiküpsist, 130 g sama firma küpsist apelsinimarmelaadiga, ca 150 g juustusnäkki, 270 g õuna, 400 g kohupiimakreemi ning jõin ca 1200 ml vett. Seega vedelikke kokku veidi üle 3 liitri, tahkiseid aga ligi 1500 g. +4,5 kg!
Seejärel magasin ma tunnikese. 27.11 ei ole mul kirjaski, kui palju ma veel sellele tunnile lisaks põõnasin. Aktiivse aja algul kaalusin aga 85.9 kg. Päeva jooksul olin joonud neli kohvi. Kella 14 piku sõin 330 g progandi-kapsasalatit ja 200 g kaerhelbeküpsist. Kl 16 paku sõin 348 g ühepajatoitu umbes 30 g saiaga, 130 g Tago Jaffa cake maasikatäidisega šokolaadiküpsist. Kl 21 võtsin 150 g õuna ja pool tundi enne südaööd 250 g Activia jogurtit. Hiljem veel 210 g õuna. +3,5 kg!
28.11 magamisaeg on kirjas, kl 3...8:30 ehk 5,5 tundi. Tõustes oli mu kehamass umbes 86.4 kg. Selline massi lisandumine pärast mitu päeva kestnud söömisi oli ootuspärane. Jõin kokku vähemasti 5 kohvi ning 2 liitrit vett. Tahket toitu iseloomustasid 220+240 g grillkna, ca 300 meekook, 100 g saia, 240 kapsa-porgandisalat, 250 g jogurtit ning lisaks Rehepapi eine, mis koosnes seljankast ja lõhest. Kui oletada, et suppi võis olla (koos kohviga) umbes liitri jagu ning kala koos lisanditega vähemalt 250 g, arvutub päevaseks bilansiks umbes 4,5 kg vedelikke ja 1,5 kg. +6,0 kg! Ja siia pole veel arvutatud kl 4 söödud banaan.
29.11 algas Marge ettepanekul 16 Kannu toitva omletiga. Selle massi ma ei tea, kuid selle vaheldusrikkus paistab pildilt. Omletis oli ka vorstitükikesi, majoneesikastmestki ei jäänud midagi järgi, kuna salatis sisaldusid roheline hernes, värske kurk, punapeet, porgand, ananass, sibul, porrulauk jne... Lisaks väljas joodud kohvidele jõin ma neid ka kodus vähemalt kolm. Sõin ka 200 g moosisaia ja kolm banaani ja paar pisikest õuna. Kuid et kl 18 paiku võtsime veel Margega supid, siis summaarse koguse arvutamisega jään tõsiselt jänni. Peab aga lisama, et kuigi Rehepapi kohv pole enam linna favoriit (nüüd on parim Lõunkeskuse buffe's), on seljanka seal jumalik. Enne südaööd krõbistasin veel ka 70 grammise paki barbique-kartulipulgakesi. Kuid siin on oluline silmas pidada nii kalorsust kui ka massi, milliste arvutamine tekitaks aga masendust ja stressi.
Fakt on see, et seoses Marge saabumise ja eelseisvate ringikäimistega jätsin ma oranžid pillid võtmata, mistõttu ka istet ei toimunud. Tegelikult hakkasin nädala jooksul märkama, et iga päev kaks 3-tabletilist annust hoidis mind enamvähem töös. Kuid ei saaks öelda, et kõht selle peale lootusetult lahti olnuks. Lihtsalt võib arvestada, et 6 tundi pärast manustamist on üks korralik R5V.
Päev algas pärast sügavat 6-tunnilist uinakut (kl 4...10) ning hommikul olin ma 86.8 kg raske.
30.11 magasin 3 tundi (4:30...7:30) ning massiks mõõtsin 87.3 kg. Sellisel puhul sobikski lausa paar paastupäeva. Kella 10 paiku olin ära joonud kaks kohvi.
Statistikud:
25.11 — 8,0 h — 85.7 kg
26.11 — 5,5 h — 85.7 kg
27.11 — 1,0 ? — 85.9 kg
28.11 — 5,5 h — 86.4 kg
29.11 — 6,0 h — 86.8 kg
30.11 — 3,0 h — 87.3 kg
Muidugi võivad kriitikud pajatada siinkohal ööpäevasest naturaalsest tsüklist või toitainete lõhustumisele ja imendumisele kuluvast ajast. Ja loomulikult on neil ka õigus. Regulaarselt tasub sööta kariloomi, sigu, broilereid ja inimlapsigi, ikka selle eesmärgiga, et nad endale liha luudele kasvataks, rasva tagavarakski. Õigus on ka minul, kui ma väidan, et loomulikus keskkonnas ei saa loomad süüa just siis, kui neil kellaaeg kukub. Tõsi, kui nüüd uskuda taimtoidulisi loomi, siis võiks nende päevatsükli panna sõltuma päikese ajast. Inimene on aga oma jaburluses liikunud suisa nii kaugele, et ei hooli vähimalgi määral mitte looduslikust tsüklist, vaid pigem puhke- ja tööaja seadusest vms, mis näeb ette tööpäeva alguse varavalges ja lõpu õhtul. Täiesti loogiline oleks, kui inimesed võtaksid töötada suviti praktiliselt ööpäevaringselt ning puhkaksid talviti. Vihjan valgele ajale. Mind isiklikult mõjutab valge ja pimeduse aeg kolossaalselt. Kuid inimene läheb koguni nii kaugele, et nihutab pigem kella edasi ja tagasi, peaasi, et päev algaks hommikueinega ning lõpeks õhtuootega vms. Muidugi mõjutab mindki veelgi suuremal määral õhurõhk ja -temperatuur.
Viimasest sissekandest tänaseni, kuu viimase päevani, on mu toitumine olnud tegelikult samaintuitiivne nagu enamiku aja mu elust. Tõsi, teatava regulaarsuse tõi preparaat 309 manustamine, kuid sedagi peamiselt pillide võtmise seisukohalt, mitte toidukordade asjus. Ka on suureks erandiks mitmepäevased seminarid näiteks Tähetorni hotellis, kus söökla asemel on restorani nimetust kandev nuumla.
Iseenesest olen püüdnud käesoleva sissekande tarvis teha mõningaid märkmeidki, kuna mind on viimasel ajal häirima hakanud negatiivse kaaluiibe pidurdumine. Seni ei ole ma mass kordagi langenud alla 85 kilo, mis teeb pisut muret. Ehkki mitmed kirjandusallikadki peavad normaalseks ühekorset kaalukadu umbes 9 kilo, misjärel olevat tervislik paar kuud vahet pidada. Minu meelest on mul need paar kuud selja taga.
25.11 magasin kl 3:30 kuni 11:39, mis teeb kokku 8 tundi. Hommikul kaalusin 85.7 kg. Päeva jooksul manustasin kolm kohvi, kusjuures minu tavaline kohv tähendab umbes 460 ml tumepruuni vedelikku. Kogu aktiivse aja (kui "päev" defineerida ümber aktiivseks perioodiks, siis päeva) jooksul sõin kokku kaaluka koguse toitu. Kuni kuueni õhtul sisaldas mu toit 60 g küpsist, õigemini kliidega kreekerit, purgitäie (540 g) imemaitsvat baklažaani-köögiviljahautist. Kl 18 paiku sõin 250 g Activi jogurtit, 200 g mannaputru maasikamoosiga. Kl 20...22 sõin mõned õunad kogumassiga 310 g, misjärel kolm moosisaia (160 g). Veelgi hiljem sõin 206 g porgandi-päevalilleseemne salatit ning kl 3 öösel veel 250 jogurtit. Kõigele lisaks jõin vähemalt liitri vett. Lööme grammid kokku? Mitte just liiga täpne arvutus näitab, et vedelikega manustasin ma kokku umbes 2500 g ning tahkete toitudega ca 2000 g. +4,5 kg!
26.11 arvestuspäeva eel magasin kl 3:30...9, mis teeb 5,5 tundi. Kaalusin hommikul 85.7 kg. Isegi kellaajad pole niivõrd olulised, kui aktiivse ajaga manustatud mateeria kokku. Kalendrilehel on kirjas 4 kohvi (1840 ml), 224 g kapsa-porgandisalatit, 150 g moosisaia, 130 g Maiasmoka maasikatäidisega šokolaadiküpsist, 130 g sama firma küpsist apelsinimarmelaadiga, ca 150 g juustusnäkki, 270 g õuna, 400 g kohupiimakreemi ning jõin ca 1200 ml vett. Seega vedelikke kokku veidi üle 3 liitri, tahkiseid aga ligi 1500 g. +4,5 kg!
Seejärel magasin ma tunnikese. 27.11 ei ole mul kirjaski, kui palju ma veel sellele tunnile lisaks põõnasin. Aktiivse aja algul kaalusin aga 85.9 kg. Päeva jooksul olin joonud neli kohvi. Kella 14 piku sõin 330 g progandi-kapsasalatit ja 200 g kaerhelbeküpsist. Kl 16 paku sõin 348 g ühepajatoitu umbes 30 g saiaga, 130 g Tago Jaffa cake maasikatäidisega šokolaadiküpsist. Kl 21 võtsin 150 g õuna ja pool tundi enne südaööd 250 g Activia jogurtit. Hiljem veel 210 g õuna. +3,5 kg!
28.11 magamisaeg on kirjas, kl 3...8:30 ehk 5,5 tundi. Tõustes oli mu kehamass umbes 86.4 kg. Selline massi lisandumine pärast mitu päeva kestnud söömisi oli ootuspärane. Jõin kokku vähemasti 5 kohvi ning 2 liitrit vett. Tahket toitu iseloomustasid 220+240 g grillkna, ca 300 meekook, 100 g saia, 240 kapsa-porgandisalat, 250 g jogurtit ning lisaks Rehepapi eine, mis koosnes seljankast ja lõhest. Kui oletada, et suppi võis olla (koos kohviga) umbes liitri jagu ning kala koos lisanditega vähemalt 250 g, arvutub päevaseks bilansiks umbes 4,5 kg vedelikke ja 1,5 kg. +6,0 kg! Ja siia pole veel arvutatud kl 4 söödud banaan.
29.11 algas Marge ettepanekul 16 Kannu toitva omletiga. Selle massi ma ei tea, kuid selle vaheldusrikkus paistab pildilt. Omletis oli ka vorstitükikesi, majoneesikastmestki ei jäänud midagi järgi, kuna salatis sisaldusid roheline hernes, värske kurk, punapeet, porgand, ananass, sibul, porrulauk jne... Lisaks väljas joodud kohvidele jõin ma neid ka kodus vähemalt kolm. Sõin ka 200 g moosisaia ja kolm banaani ja paar pisikest õuna. Kuid et kl 18 paiku võtsime veel Margega supid, siis summaarse koguse arvutamisega jään tõsiselt jänni. Peab aga lisama, et kuigi Rehepapi kohv pole enam linna favoriit (nüüd on parim Lõunkeskuse buffe's), on seljanka seal jumalik. Enne südaööd krõbistasin veel ka 70 grammise paki barbique-kartulipulgakesi. Kuid siin on oluline silmas pidada nii kalorsust kui ka massi, milliste arvutamine tekitaks aga masendust ja stressi.
Fakt on see, et seoses Marge saabumise ja eelseisvate ringikäimistega jätsin ma oranžid pillid võtmata, mistõttu ka istet ei toimunud. Tegelikult hakkasin nädala jooksul märkama, et iga päev kaks 3-tabletilist annust hoidis mind enamvähem töös. Kuid ei saaks öelda, et kõht selle peale lootusetult lahti olnuks. Lihtsalt võib arvestada, et 6 tundi pärast manustamist on üks korralik R5V.
Päev algas pärast sügavat 6-tunnilist uinakut (kl 4...10) ning hommikul olin ma 86.8 kg raske.
30.11 magasin 3 tundi (4:30...7:30) ning massiks mõõtsin 87.3 kg. Sellisel puhul sobikski lausa paar paastupäeva. Kella 10 paiku olin ära joonud kaks kohvi.
Statistikud:
25.11 — 8,0 h — 85.7 kg
26.11 — 5,5 h — 85.7 kg
27.11 — 1,0 ? — 85.9 kg
28.11 — 5,5 h — 86.4 kg
29.11 — 6,0 h — 86.8 kg
30.11 — 3,0 h — 87.3 kg
Dieedid
Erinevaid dieete on välja nuputatud tuhandeid. 75 neist on kirja pannud Judith C Rodriguez oma raamatusse, mis ka eesti keeles ilmunud (Varrak, 2008).
Mõtlesin, et kui lähtuda sellest, millised selles toodud dieetidest ei nõua spetsiaalseid kulutusi ning on samas kõige pikema kestusega, võiks neid välja tuua umbes 25...30. Tõsi, sellised, mis nõuavad igapäevas kolmetunnist füüsilist treeningut, mulle samuti eriti ei sobi. Kõnealuses raamatus pole mõiste dieet defineeritud, kuid üsna selge on see, et selle all ei peeta silmas mitte ratsionaalset toitumist (nagu selle termini tähendus on), vaid siiski kas tervistaval või kaalu langetaval ette võetud spetsiaalset toitumise piiramist. Tühja sellest! Kasutan siis selles loos ka ise seda sõna labatähenduses. Dieedid, mis võiksid kaalumisele tulla ning peamised märksõnad, mis neid teistest eristab, püüan nüüd siia kirja panna. Tagatipuks püüan need veel esitada sellises järjekorras, et kõige vähem asjalikud jääksid loo lõppu. Näidistoitusid pole ehk mõtet siin loetleda.
Paast (lk 126) näib olevat radikaalseim viis dieediks. Idee on selles, et täielik toidu vältimine toob kaasa kiire kaalulangemise. Hoiatatakse ka, et paast ei tohiks kesta korraga kauem kui kaks päeva. Sisuliselt on võimalik ju organiseerida selliselt, et esimesed kaks nädalapäeva on paast, kolmapäevas söögipäev, nädala kaks viimast tööpäeva taas paast ning nädalavahetus söömiseks. Siin on muidugi suhteliselt raske garanteerida, et söögipäevad ei kujuneks õgimiseks. Üks oluline märkus siinjuures veel: elustiili muutmise vajadus puudub!
Intuitiivse söömise (lk 148) pooldaja olen ma olnud loogikat silmas pidades juba ammu. See toitumisviis ei kiida heaks dieedipidamist ning rõhutab positiivset toidule lähenemist, millega õpitakse uuesti sööma just täpselt siis, kui tekib näljatunne ega ignoreerita isu. Ideeks on seisukoht, et dieedid põhjustavad kasu asemel rohkem kahju. Näljatunnet tuleb austada! Tõsi, soovitatakse siiski ka füüsilist koormust, kuigi mitte tühikargamist.
DASH (lk 138) on hüpertooniavastane dieet, mis on mitme erineva kaloritasemega. Madalaim neist on 1600 kcal päevas ning see ei sisalda magusat. Silmas peetakse ka igapäevast mõõdukat dieeti.
GID ehk glükeemilise indeksi dieet (lk 50) baseerub faktil, et aeglaselt vabanevad süsivesikud ning madala glükeemilise indeksiga toit tagab küllastustunde. Et madalama GI-ga toitained lõhustuvad ja imenduvad aeglaselt, püsib täiskõhutunne kauem.Keelatud on suurem osa lihast, teatud köögiviljad, tärklist sisaldavad toidud, piim, alkohol ja maiustused. Positiivseks toimeks on vere glükoosi- ja insuliinitaseme langus. Näiteks nisu sisaldav sai menüüsse ei sobi, küll aga rukkileib. Näiteks paistab seda dieeti järgivat ENTA president, kuigi kasu on sellest siiski õrnalt.
Tervisliku näksimise dieet (lk 116) nõuab hoolikat planeerimist, et lubatud kalorikogus jagada 6...7 toidukorrale päevas. Eeldatakse, et pidev väikeste koguste näksimine pärsib näljatunnet ja isu. Tundub olevat harjumatu, kuid ilmselt siiski märksa kasulikum, kui kolm korda korralikult ja kindlatel kellaaegadel söömine.
3H dieet (lk 110) lubab süüa iga kolme tunni järel. Tublisti rõhutakse oomega-rasvhappeid sisaldavatele linaseemnetele, lõhele, soja- ja maisiõlile, oliividele, avokaadodele ja pähklitele. Vabalt lubatakse iga 3 tunni järel näksida toite, mis annavad vähem kui 20 kcal portsjoni kohta: marineeritud kurgid, laimimahl, ubajuur, roheline sibul, lehtsalat, redis, kurk, suvikõrvits. Lubatud on ka näiteks 7 mandlit šokolaadis või üks juustupulk.
TLC dieet (lk 176) pakub vähe küllastatud rasvu, mis vähendab südamehaiguste, südameataki jms vaevuste tõenäosust. Soovitatakse HDL kolesterooli. Dieet on edasiseks uurimiseks igati huvitav.
Trikolor (lk 106) keskendub punaste, kollaste, oranžide ja roheliste fütokemikaalide söömisele. Dieet sisaldab linnuliha ja kala, kuid mitte loomaliha.
Supermarketi dieet (lk 36) koosneb pidevalt kättesaadavast toidust ning näeb ette toidu kalorsuse jälgimist selliselt, et kahel esimesel nädalal ei ületaks see 1200 kcal päevas, vahepeal on 1500 ning lõpuks jääb püsima 1800 kcal peal. Karta on, et see kalorite jälgimine osutub äärmiselt keerukaks matemaatikaks, seda enam, et päris suurel hulgal toidust ei ole see pakendilt loetav.
REOSS (lk 100) on geneetilise eelsoodumisega rasvunuile. Samas peaks see dieet sobima enamikule inimestest ning seda tuleks pidada vähemalt 12 nädalat. Üldjoontes tundub, et ma sedamoodi dieeti olen juba suhteliselt pikka aega ka pidanud, kuna ei söö eriti rasvaseid toite. Portsjonite ülesmärkimine ja arvutamine võib osutuda nii suureks matemaatikaks, et juba üksnes sellest tekkiva stressi tulemuseks on kaalukadu.
SVD ehk heade ja väheste süsivesikute dieedi (lk 62) nimetus räägib ise enda eest. Mõeldud pikaajalise dieedina, ent sobib ka lühiajaliseks kaalulangetamiseks. Minu jaoks on selles kõige põlastusväärsemad väherasvased piimad, jogurtid, juust jm piimatooted. Kui ma piimatooteid tarvitangi, siis peavad need olema siiski rasvased (paksud) jogurtid ja hapukoor vms. Lahja hapukoor on ju nagu keefir. Seoses süsivesikute hulga vähenemisega suurendab see dieet valgu hulka ning sobib pigem neile, kel on huvi vahetada rasvkude lihaskoe vastu.
Jenny Craigi dieet (lk 72) tundub küll sisult huvitav, soovitades juua ohtralt vett ning närida nn suhkruvaba nätsu, ent lõhnab pisut isikukultuslikkuse järgi. Pealegi olen ma arvamusel, et see, mis sobib Jennyle, ei pruugi sobida minule. Piiramatult on lubatud süüa toitu, mille kalorsus on 0...30 kcal portsu kohta, nagu kalorivabad joogid ja tärklisevabad köögiviljad. Tegemist pole taimtoiduga.
Kõhulihaste dieet (lk 94) kestab vaid kuus nädalat, eeldab pidevat treeningut, kuid lubab lamedamat kõhtu ja saledust kogu eluks. Ka siin tuleb jälgida päevast kalorsust, mis peab püsima 1900 kcal ringis. Igatahes tundub hämmastavalt ebamugav.
Märklaua toidugiid (lk 96) seab kesksele kohale vee, mida nimetab toitaineks. Üldiselt peetakse siin silmas toitude rühmitamist kemikaalide põhjal. Kõik toidud jaotatakse kuude rühma: 1) teravili, tärklis ja suhkur, 2) piim ja jogurt, 3) rasvad, 4) valgud, 5) puuviljad, 6) köögiviljad. Näiteks soovitatakse hommikueineks leiba maapähklivõiga, kuid mulle ei meeldi ei leib ega ühtki sorti või. Kui ka teisi toidukordi uurida, tundub, justkui oleksid nood koostatud aperitiivsete hõrgutistena, millele võiks järgneda toit ise. Tüütuks muutub kemikaalide järlgimine, kuna "puhtaid" toiduained praktiliselt pole.
Mayo programm (lk 102) soovitab vähese kaloraažiga köögivilju nagu paprika, aeduba, kapsas ja suvikõrvits. Moos ja pähklid kuuluvad maiuspalade hulka. Siin, nagu ka teiste näidiste puhul on kasutusel üpris abstraktsed kogused (väike, keskmine) või on need sootuks märkimata. Füüsilist treeningut nõuab see ka. Kui siiras olla, pole mul midagi pisikese füüsilise koormuse vastu, kuid tühikargamist ma kindlasti ka harrastama ei hakka. Pigem jätan veel mõne toidukorra vahele.
Sonoma dieet (lk 104) eelistab vähekalorilisi jõutoite. Tegelikult on see mõeldud veinilembestele inimestele, kellel ainuski päev ei möödu veinita. Tõsi, veini juuakse vaid üks klaas õhtueine kõrvale. Tekstist selgub, et mitte dieet ei toimi pikka aega, vaid selle toime ilmneb pika aja jooksul.
Hay dieet (lk 118) sõltub sellest, kui sügavalt ma suudan end uskuma panna, et olemas on mingid toidurühmad, mis omavahel kokku ei sobi. Siin loetakse valkude alla kõikvõimalikud lihatooted, juust, jogurt, piim, munad, kala, linnuliha ja sojatooted. Tärklisteks aga peetakse teraviljatooteid — riisi, pastat, leivatooteid, kreekereid, küpsiseid, suhkruid, valget jahu. Tärklis, valgud ning happelised puuviljad kokku ei sobivat. Sisuliselt on tegemist taimetoitlase dieediga, näidismenüüs on vaid lõunasöögiks mingi liha, näiteks tuunikalasalat köögiviljadega.
Veregrupidieedist (lk 124) olen viimasel ajal palju kuulnud. Näiteks sobiks minu veregrupile hommikueineks riisikliipuder banaani ja rasvata piimaga. Kui ma ka pudruga hakkama saaksin, siis banaan selle juurde küll kuidagi ei sobi, kuna mina eelistaksin siiski soolast putru. Ka ei saa ma aru, mis puhul on vaja juua piima. See ei ole normaalne toit. Eriti veel rasvata piim, millel on väga vähe erinevust lõssist. Lõunaks on määratud spinatisalat, pool tassi tuunikala vees, kaks riisikooki a taimetee. Teist korda riis! Spinatit nägin elus esimest korda lehena müügil alles viimase kuu jooksul. Pole liiga maitsev, võilill on parem. Õhtueine on kosutavam: küpsetatud kala, aurutatud köögiviljad, maguskartul, värske puuvili ja kohv. Vahepalaks soovitatakse väherasvast jogurtit rosinatega. Õudne!
Laktoosivaba dieet (lk 152) sobib igaühele, kuigi mitte otseselt piimaallergikutele. Mind pole arstlikult diagnoositud ka mitte laktoositalumatuks. Kuigi ma ei tea, miks ma peaksin selle ilmse fakti kinnitamiseks end arstile näitama. Dieedi autor on kinni mõttes, et ükski inimene ei suuda justkui piimata eladagi, soovitab laktoosivaba piima või laktaasitablette.
Iseenesest on huvitavaid dieete päris palju. Minule kõige sümpaatsemad on kaks esimest. Ilmselt ma neid ka rakendan. Õigupoolest loon ma ilmselt personaalse dieedi, mis sobiks igati kokku minu teooriaga indiviidi unikaalsest füsioloogiast.
25. nov 2008
Stiihia
Looduse vastu meie ei saa. Pole iial saanud ega saa ka tulevikus. Näe, isegi talv tuli taas ootamatult. Vaatamata usinate sünoptikute ennustustele ning riigi kriisikeskuse hoiatusele uppus kogu meie kääbusriik lumme. Ainus suur pluss sellest on fakt, et nende paari lumeuputuse päeva jooksul on surma saanud kõigest üks 21-aastane noormees. Muidugi pole pluss mitte see, et ta surma sai, vaid see, et ta ainuke kurva statistika tõstja oli.
Laupäevaste füsioloogiliste sündmuste vihjed on juba eelmises sissekandes. Seega saan seekord rääkida nädalavahetusest ja esmaspäevast. Faktikestena:
Menüü on olnud samamoodi õrnalt eklektiline. Mõõtsin uuesti ära oma tavalise kohvitassi, õigemini selle kohvi koguse, mille ma ühe tassi pähe annustan. See on 460 g.
Pühapäeval jõin kolm tassi. Enne kl 17 kadus vool kuni kella 18:10-ni. Tundsin oma nahal, kui väga mu elu on seotud elektriga ja sellest sõltuv. Seoses elaktriliinide maa alla viimisega lootsin, et sedalaadi katkestusi enam ei tule. Kõige kohutavam on see teadmatus: millal see elekter tagasi tuleb... Kõigepealt on külm, radikad ei tööta, puhurid ei tööta. Üksnes kardinad loperdavad akende ees, vaatamata sellele, et need said kinni kleebitud. On vaikne, ei tööta ju teler, videomakk, DVD-mängija... miski ei tööta. Teeks kohvi, kuid veekeedukann käib elektriga. Ei saa ka sooja toitu teha. Ja, mis peamine, ei saa ka arvutiga töötada, kuna ka too käib elektriga. Ainus positiivne nüanss elektrikatkestustes on elektriarve kokkuhoid.
Pühapäeva hommikupoolikul sõin mõned küpsised. Õhtul aga veidi marineeritud küüslauku, 200 g muraka-kodujuustu ning 190 g porgandi-kapsasalatit. Põhitoiduse moodustas aga suur hernekook (pildil), mis kukkus välja kogemata. Raimo arvas, et teeb paksemat sorti pannkoogitaigna, kuna seda saab ju ka toorelt süüa. Pimedas ajas ta aga jahupakid sassi ning kasutas hoopis hernejahu. Õnneks tuligi vool tagasi ning ta küpsetas mulle mõnusa käki. Retsepti panin koguni kodulehele.
Esmaspäevane noos oli 4 tassi kohvi. Söömisega alustasin ma kl 16:30 ning lõpetasin alles enne magama jäämist teisipäeva öösel kell 3:30. Sõin päeva jooksul pool kilo pereviinereid, selle juurde saia. Saia päevane kogus moodustas ligi 250 g, kuna hiljem sõin seda ka 250 g pohla-pirnimoosiga, otse Jaanuse ema kulinaariast. 260 g kapsa-kurgisalat ning kolm suitsuvorstisigarit mahtusid ka menüüsse. Üks kogukamaid manustusi oli aga RASA Premium Lemon vesi, mida jõin 1100 g.
Näis, mis söödav täna sõrme satub ja hamba alla siirdub.
22. nov 2008
Ebaregulaarsuse võlu
Ega ma polegi jupil ajal oma söömistegemistest aru andnud. Ja ega vist ei maksagi nii detailselt siin jutustada. Olen pisteliselt üles märkinud, kui kaua ööpäevast maha põõnan ning milline on mu hommikune mass. Et aga tihtilugu see einestamine kipub olema kaootilist laadi, pealegi ei paku ilmselt kellelegi teise peale mu enda huvi, siis ma sedalaadi ülestähendusi pole eriti teinud. Välja arvatud kahel viimasel päeval, kus ma enda meelest natuke üle pingutasin söömisega.Tegelikult on põhimure selles, et kui hommikul tööle hakata ning siis pidevalt sellega tegeleda, unustad söömise äragi. Ja kui siis meelde tuleb, on kole piinlik. Alati köögist tulles on mul tunne, justkui alles hiljuti ma sõin.
Näiteks täna tõusin lõplikult alles kl 11 ja olen ära söönud pool kilo rosoljet, pool kilo viinerit, mõned käärud saia ja leiba, joonud kolm tassi kohvi ning krõbistanud 180-grammise paki vahvleid. Sedamoodi arvutades võib kokku saada paar kilo.
Eile aga oli täielik õgimise päev. Pärast umbes 5-tunnist und sõin päeva jooksul ära vähemasti pool kilo praekapsast, pool kilo viinereid, 180 g vahvlit, 370 g Eddikondiitri jogurtirulli, vähemalt 4 suurt tassitäit kohvi ja liitri Rasa vett.
Kauneid ja maitsvaid eineid rakendan ikka siis, kui kusagil väljas söömas käin. Ometi ei saa ma nõustuda El Propsise väitega, nagu ma sööksin halvasti.
Kuna ma pole viimastel paaril nädalal statistilist ülevaadet teinud, siis võivad mu vähesed lugejad kahtlustadagi, et midagi eriliselt rõõmustavat mul raporteerida pole. Vähemasti mitte sellist toredat, nagu eilne Reporter Tarmo Kralli kohta, kes olla vist nelja kuuga oma veregrupidieediga 33 kilo alla võtnud.Järgnevalt siis viimaste päevade statistika, algul kuupäev, siis uneaeg ning lõpuks kehamass, mis mõõdetud reeglina hommikul.
Igatahes on selge, et sedamoodi paigal tammumine ei anna meile midagi. Uurin veidi mõnesugust literatuuri ning leian enda jaoks kõige depressioonivaesema. Aitab tammumisest! Ehkki sedamoodi ebaregulaarses toitumises peitub väga suur võlu. Eelkõige söön ma just siis, kui süüa tahan. Minu söömine ei sõltu kellestki teisest, kes oma kulinaariakunstiga hiilata üritab. Teiseks on ju teada, et regulaarne toitumine soodustab kosumist. Selline toitumine sobib vaid haigetele inimestele või sellistele, kes on end robotiks kohandanud. Mina olen laisk ega viitsi robotit panna. Teen kuis jaksan, teinekord laisklen. Toidu valmistamine pole juba ammu mu meelistegevuste hulka kuulunud.
12. nov 2008
Tegus algus
Kõigepealt peaks mainima, kuidas Raimo tekitas mulle oma vaevapuudega (st vaeva näha mitteviitsimise ehk laiskusega) esmaspäeva õhtuks probleemi. Palusin tal Ülasest tuua Raivo toodud plaadi ning nimekirja, kuid ta lihtsalt ei toonud. Käisin päeval ise CD järel, kuid ei leidnud kusagilt nimekirja valitud piltidest. Helistasin Raivole, kes mainis, et valitud pildid ongi plaadil. Selle peale ei oleks ma osanud tullagi.
Hakkasin kaunis õigel õhtusel ajal pilte PhotoPointi laadima, et need ikka 15.11 kätte saada, nagu oli tellija soov. Oleks Raimo plaadi päeva võrra varem toonud, poleks seda muret olnud... Igatahes laadusid need pildid kole kaua, umbes kella kaheni, ning magama sain ma alles kella 2 paiku. Sellele vaatamata jõudsid pildid üles uuel kuupäeval ning kätte oleksin ma pidanud need saama just päeva võrra hiljem kui vaja. Saatsin neile kirja, et andku teada, kui on mingi võimalus pildid varem kätte saada. Aga et ma olin oma äratava raadiokella pannud tunni võrra valesti, ei äratanud see mind mitte kl 6, vaid 5. Uuel õhtul sain Raimolt noomida, et tema ei saa sedasi üldse magada. Temal olevat kole ergas uni. Ma mainisin, et siiski pean ärkama just siis, kui pean ärkama.
Suure kopsaka päevast röövis õppesõit Reijoga. Tõtt öelda kippus mulle tukastus peale, ehkki noormees tegi kohati ohtlikke manöövreid.
Sellele järgnes mõttetu ELO persetus. Polnud ainustki teemat, mida poleks olnud võimalik kirjavahetuse teel selgeks arutada. Minu meelest isegi efektiivsemalt, kuna sellisel juhul saaks igaüks enda mõtte kirja panna, ilma et mõni agaram vahele segaks. Kavatsen tulevikus jõuliselt sedalaadi istungeid vältida.
Teisipäeval, 11.11 oligi seoses napiks jäänud ööga peamiseks märksõnaks unisus. Kui ma veel hommikuhämaruses õue läksin, pidin ehmuma sassilöödud prügikastist. Kui ma oleksin KÜ esimees, oleks sellest taas jama.
Hommikul jõudsin siiski tuvastada, et AHHAA lehele oli lisandunud mingisugune halvasti vormistatud uudis. Parandasin selles suurimad kalad ning saatsin asjaosalistele ka vastavasisulise kirja. Õnneks oli hommik soe ning auto polnud isegi mitte udune. Ehkki hirmus pime, polnud tee vähemasti libe. Olin veidi elevil uuest kohtumisest uute õpilastega.
Uued õpilased osutusid aga üle ootuste sõbralikeks, neid oli kokku 45 ja igast rühmast oli kohal umbes 80%. Tegelikult oli neli neist eelmisest aastast, edasijõudmatuse tõttu sunnitud eriala vahetama. Lubasin neil esimesest tutvustavast tunnist puududa. Veel leidus paar noort, kes kurstsid, et on gümnaasiumis geograafiat juba õppinud, üks koguni riigieksamiltki läbi saanud. Lubasin neile otsida mingeid põnevamaid alternatiive.
Tundide ajal helises mitu korda mu telefon, kuni ma selle hääletule seadsin. Helistasid hr Kurvits süüteomenetluse koopia asjus ja Margo kaitseväe suhtes. Koopia olevat kellelegi EHAst kaasa antud ning nood siis pidavat mulle selle edastama. Kui Kurvits loodab, et ma tema elu teen Kohtusse pöördumisega põnevamaks, siis eksib. Margol on aga huvi kusagil kohe töötada ning tundub, et Nõo Lihawürst pole päris see, mida ta ihaldaks.
Viimases tunnis polnud mul kuvaheiturit, noored aga tegid oma tasemetöö poole ajaga. Nii sain veel valges koju, kuigi olin kole unine ja kohvitu, pidin mitmel korral rooli taha tukkuma jääma. Kodus sooritasin endale kohe suurema tassitäie kangemat kohvi. Siis helistati arsti juurest ja tõsteti aeg detsembri lõpust käesolevale nädalale. Mul tuli minna traumapunkti, et registreeruda, seejärel ortopeedi juurde.
Saabunud kirjavahetus andis märku, et WebCT-ga polnud vaid minul raskusi. Uuele kursusele registreerimisega oli vähemasti viiel inimesel probleeme. Koguni IE jooksis mul kokku ning ma pidin restardi tegema. See oli kui vesi Januse veskile: IE & WebCT, eriti koos Albumisse laaduvate piltidega, kipuvad kokku jooksma. Peale selle häirib mind juba pikemat aega WebCT lehel pidevalt kuvanduv tärn, mis peaks indikeerima uute saabunud kirjade olemasolu. Kuigi neid mul seal tavaliselt pole, pean igaks juhuks iga kord vastava kursuse avama ja kontrollima. Laadisin üles Jaanuse koostatud asjalikud küsimused, mis kursuse algusse sobivad ning aitasin daamid kursusele.
Kaisa Helena Luht saatis EBÜ lehele ülespanekuks mõned oma PPT ettekanded. Raivo L kiri kiitis minu redigeerimistööd ja juhendamist, lisades, et tema enda juhendaja pole siiamaani vastanud. Soovitasin tal esimesel võimalusel juhendajat vahetada, tuues näite enda kohta.
Gunnar saatis aga Habsoti novembrikuise tegevuskava, ent ei lisanud parooli, mis mul Vista pangestumise tõttu kaduma läks. Tegelesin päris pikalt lehe uues kujundusega, õigemini selle automatiseerimisega.
Jaanika Teeviidast oli saatnud minu heiastumise kärbitud variandi. Ümardasin juttu veel pisut ja saatsin lingi oma edevuse paraadile, et ta saaks valida pildi(d), mida artiklile lisada soovis.
Veel sain Irinalt kirja uute uudistega ning uuendasin vastavat AHHAA lehte, puhas nokitsemise töö.
Lõpuks oli mul valida: Suured plaanid VS üleväsimus. Otsustasin tõugata need tööd järgmisele päevale, sealjuures ka plaanide tegemise.
Hakkasin kaunis õigel õhtusel ajal pilte PhotoPointi laadima, et need ikka 15.11 kätte saada, nagu oli tellija soov. Oleks Raimo plaadi päeva võrra varem toonud, poleks seda muret olnud... Igatahes laadusid need pildid kole kaua, umbes kella kaheni, ning magama sain ma alles kella 2 paiku. Sellele vaatamata jõudsid pildid üles uuel kuupäeval ning kätte oleksin ma pidanud need saama just päeva võrra hiljem kui vaja. Saatsin neile kirja, et andku teada, kui on mingi võimalus pildid varem kätte saada. Aga et ma olin oma äratava raadiokella pannud tunni võrra valesti, ei äratanud see mind mitte kl 6, vaid 5. Uuel õhtul sain Raimolt noomida, et tema ei saa sedasi üldse magada. Temal olevat kole ergas uni. Ma mainisin, et siiski pean ärkama just siis, kui pean ärkama.
Suure kopsaka päevast röövis õppesõit Reijoga. Tõtt öelda kippus mulle tukastus peale, ehkki noormees tegi kohati ohtlikke manöövreid.
Sellele järgnes mõttetu ELO persetus. Polnud ainustki teemat, mida poleks olnud võimalik kirjavahetuse teel selgeks arutada. Minu meelest isegi efektiivsemalt, kuna sellisel juhul saaks igaüks enda mõtte kirja panna, ilma et mõni agaram vahele segaks. Kavatsen tulevikus jõuliselt sedalaadi istungeid vältida.
Teisipäeval, 11.11 oligi seoses napiks jäänud ööga peamiseks märksõnaks unisus. Kui ma veel hommikuhämaruses õue läksin, pidin ehmuma sassilöödud prügikastist. Kui ma oleksin KÜ esimees, oleks sellest taas jama.
Hommikul jõudsin siiski tuvastada, et AHHAA lehele oli lisandunud mingisugune halvasti vormistatud uudis. Parandasin selles suurimad kalad ning saatsin asjaosalistele ka vastavasisulise kirja. Õnneks oli hommik soe ning auto polnud isegi mitte udune. Ehkki hirmus pime, polnud tee vähemasti libe. Olin veidi elevil uuest kohtumisest uute õpilastega.
Uued õpilased osutusid aga üle ootuste sõbralikeks, neid oli kokku 45 ja igast rühmast oli kohal umbes 80%. Tegelikult oli neli neist eelmisest aastast, edasijõudmatuse tõttu sunnitud eriala vahetama. Lubasin neil esimesest tutvustavast tunnist puududa. Veel leidus paar noort, kes kurstsid, et on gümnaasiumis geograafiat juba õppinud, üks koguni riigieksamiltki läbi saanud. Lubasin neile otsida mingeid põnevamaid alternatiive.
Tundide ajal helises mitu korda mu telefon, kuni ma selle hääletule seadsin. Helistasid hr Kurvits süüteomenetluse koopia asjus ja Margo kaitseväe suhtes. Koopia olevat kellelegi EHAst kaasa antud ning nood siis pidavat mulle selle edastama. Kui Kurvits loodab, et ma tema elu teen Kohtusse pöördumisega põnevamaks, siis eksib. Margol on aga huvi kusagil kohe töötada ning tundub, et Nõo Lihawürst pole päris see, mida ta ihaldaks.
Viimases tunnis polnud mul kuvaheiturit, noored aga tegid oma tasemetöö poole ajaga. Nii sain veel valges koju, kuigi olin kole unine ja kohvitu, pidin mitmel korral rooli taha tukkuma jääma. Kodus sooritasin endale kohe suurema tassitäie kangemat kohvi. Siis helistati arsti juurest ja tõsteti aeg detsembri lõpust käesolevale nädalale. Mul tuli minna traumapunkti, et registreeruda, seejärel ortopeedi juurde.
Saabunud kirjavahetus andis märku, et WebCT-ga polnud vaid minul raskusi. Uuele kursusele registreerimisega oli vähemasti viiel inimesel probleeme. Koguni IE jooksis mul kokku ning ma pidin restardi tegema. See oli kui vesi Januse veskile: IE & WebCT, eriti koos Albumisse laaduvate piltidega, kipuvad kokku jooksma. Peale selle häirib mind juba pikemat aega WebCT lehel pidevalt kuvanduv tärn, mis peaks indikeerima uute saabunud kirjade olemasolu. Kuigi neid mul seal tavaliselt pole, pean igaks juhuks iga kord vastava kursuse avama ja kontrollima. Laadisin üles Jaanuse koostatud asjalikud küsimused, mis kursuse algusse sobivad ning aitasin daamid kursusele.
Kaisa Helena Luht saatis EBÜ lehele ülespanekuks mõned oma PPT ettekanded. Raivo L kiri kiitis minu redigeerimistööd ja juhendamist, lisades, et tema enda juhendaja pole siiamaani vastanud. Soovitasin tal esimesel võimalusel juhendajat vahetada, tuues näite enda kohta.
Gunnar saatis aga Habsoti novembrikuise tegevuskava, ent ei lisanud parooli, mis mul Vista pangestumise tõttu kaduma läks. Tegelesin päris pikalt lehe uues kujundusega, õigemini selle automatiseerimisega.
Jaanika Teeviidast oli saatnud minu heiastumise kärbitud variandi. Ümardasin juttu veel pisut ja saatsin lingi oma edevuse paraadile, et ta saaks valida pildi(d), mida artiklile lisada soovis.
Veel sain Irinalt kirja uute uudistega ning uuendasin vastavat AHHAA lehte, puhas nokitsemise töö.
Lõpuks oli mul valida: Suured plaanid VS üleväsimus. Otsustasin tõugata need tööd järgmisele päevale, sealjuures ka plaanide tegemise.
10. nov 2008
Lustiline nädalavahetus
Tegelikult võinuks seda pigem nimetada töökaks. Mitte et piisavalt molutamistki poleks ette tulnud. Näiteks jälgisin põnevusega saadet Laulud tähtedega ning olin äärmiselt nördinud, kui eksministri läbisaamine läks sedavõrd libedalt, et ta ei pidanud kolmandat laulugi laulma. Ma ei taha küll öelda ühtki halba sõna selle vahva ja vapra daami kohta, kuid inimesele peab olema elevant kõrvale astunud, kui ta ei tee vahet... Nii Elis Aunaste kui Margus Tsahkna siiski oskavad laulda. Eriti on arenenud Elis, kuna Margus oli algusest peale tasemel. Aga ometi pidid just nemad kordusettekandele minema. Ma hääletasin mõlemal korral seekord Elise poolt, kuid sellele vaatamata tuli neil lahkuda. Kõige nurjatum oli veel see, et Jaanus usaldas minu "lambist" öeldud hääletusnumbrit ning andis oma hääle ilmselt samaaegselt teisel programmil toimuvale saatele Tantsud tähtedega.
Laupäeva hommikul mõõtsin end 86.1 kg kaaluvaks ning pühapäevagi hommikul polnud suurt muutust toimunud. See pole muidugi näit, millega keksida. Magasin laupäeval vastu pühapäeva umbes viis tundi. Et hetkel on kell poole kahe peal ning homsel esmaspäeval lubas Reijo mul magada kuni jaksan (ehkki lubas ka kl 7 äratuseks helistada), siis tegutsen ilmselt seni, kuni tähed ja numbrid sassi hakkavad minema.
Öised viinerid olen asendanud õunte, pirnide või tomatitega. Mitte mingil juhul ei maksa nüüd kahtlustada, et ma olen taimetoitlaseks hakanud! Inimene on siiski omnivoor, kõnelgu nood veeliksid ja maalid mida iganes. Kuigi kvaliteetne ja rasvavaene liha on siiski veidi kallis. Eriti siis, kui õiget töökohtagi pole, stabiilsest sissetulekust rääkimata. Kuid lihamaitselist ja -lõhnalist toodet (Rakvere) pereviiner suudan ma siiski osta.
Olnud töötanud umbes 15 tundi, tõmmanud ära umbes 4 pakki sigarette ja joonud umbes 3 liitrit kohvi, otsustasin enda rõhku mõõta. Näiduks sain 176/148/77, mis on siiski liiga kõrge.
7. nov 2008
Avastasin Austraalia
Olnud eelmisel päeval enda peale korduvalt vihastunud ning oma naiivsust ja hajameelsust naernud, võtsin 5 tundi põõnata. Viimastel õhtutel olen ära jätnud telekakõrvased viinerinakitsemised, ehkki midagi mõnusamt on raske leida. Ehk küll massaž, ent see pole selle kalli masseerimispadjaga siiski tõhus. Padi on hea tugitoolis, kui kogu keha raskus korraga peale ei vajuta. Hommikul masseeris mind üsna pikalt Margo. Sedaviisi masseerimise korral on jällegi too häda, et ei näe ju Terevisiooni, ainult kuuleb.
Olen viimasel ajal õhtuti joonud vett. Mul on sageli tunne, et poolteist liitrit vett (lisaks vähemasti sama suurele kogusele kohvile) päevas pole mitte just liiga väike vedeliku kogus. Arvan, et hakkan end nihutama selles suunas, et õhtuti hakata teed jooma. Tee osas on mul ülikoolipäevist saati pisike kompleks. See tundub lihtsalt mingisugune ligu. Loomulikult tean ma, et on olemas ka suurepäraseid teesid, kallemaidki kui kohv, kuid kompleks jääb. Ülikooli ajal tehti kohvi küll sedasi, et valati vanale paksule päev läbi pisut uut juurde, siis aina keedeti ning kokkuvõttes sai mõru musta vedeliku. See aga maksis umbes 14 kopikat, tass kohvi siis. Ehkki täna selline kohv mind ei rahuldaks. Tee valmistamine oli aga analoogne. Ja tarvitati vaid kõige tavalisemat musta teed. Seisnud teele kogunesid kummalised õlisarnaselt sillerdavad, ent kooriku kombel murenevad laigud. Teed serveeriti palju suuremas anumas. Kohvi jaoks oli siiski kohvitass. Tee aga anti kandilises teeklaasis. Sellises, millest idanaabrid tavaliselt ikka viina viskavad. Klaas teed maksis aga vaid 3 kopikat. Ja seegi oli minu meelest liiga kallis hind. Sellest siis seesugune teepõlgurlus. Alustan psühhosomaatilist sugereerimisseanssi vast juba täna pärastlõunal.
Pärast ärkamist mõõtsin enda massiks 86.4 kg koos riietega ning 85.7 kg netos. Seega kaaluvad mu koduriided (T-särk, trussikud, sokid ja dressipüksid) kokku 700 grammi. Seda on hea teada.
Viimati oli mu kaalunäit 85 peal enne Austraalia reisi. Seal aga anti regulaarselt sarnast toitu, pealegi otsustasin ma tolle 10 päeva jooksul mitte suitsetada. Naasesin maakera kuklapoolelt enneolematu seljavalu ning 5 lisakiloga. Hiljem kilod veel lisandusid.
Võiks ju ette võtta meetme mitte süüa preililikult pärast kella kuut õhtul. Kuid minu puhul on sellist olukorda pisut raske saavutada, kui silmas pidada, et näiteks eile sõin ma "hommikust" alles poole seitsme paiku õhtul.
6. nov 2008
Stressi vastu
1. novembri eineks olid kanapallid. Ka ahjukartul praekapsaga ning sibulasalat, magustoiduks hapukoorekook. Lõuna koos Margega. Õigel päeval jäi pilt heiskamata.
4. novembri eine oli koos Dimaga, võtsin kala praekartulitega, salatiks marineeritud keedupeeti ja kurki. Magustoiduna Rehepapi kohupiimakook.
Stress on selline vahva sõna, millist veel poole sajandi eest ei tuntudki. Täna on aga võimalik igal väiksemalgi juhul seda eksimatult diagnoosida. See oleks samas aga samatark tegu, kui ennustada kovipaksult, et üks või teine inimene hingab, eriti siis, kui elus on.
Tänasele (6.11) eelnenud öö sai mul ilmselt just stressi vastu võitlemise või siis profülaktika mõttes venitatud suisa 10 tunnile. Uinusin sisuliselt kohe pärast Tuvikesi ning venitasin magada kella 11:30-ni. Pärast ärkamist kaalusin 86.1 kg. Põhjustest kirjutasin eraldi blogis.
Oma "hommikueine" sõin 18:30, seleks oli kerge vitamiinisalat, lätlaste praetud räim marinaadis ning paar rõngikut, kokku 480 grammi. Muidugi kohvi jõin ma päev läbi suurtes kogustes, ja mitte liiga lahjat. Kl 20 kaalusin end koos mundriga ja sain 87,3 kg. Kui ma saaksin selles kindel olla, et kannan pidevalt üht mundrit, oleks sellest ju kaalumisel suur abi.
Igatahes hakkab mulle üha enam tunduma, et stressi vastu võitlemisel saab söömise asemel ka unemaale põgenemist kasutada. Võimalik, et siin on ka mu mitmete unilase tüüpi tuttavate tegevuse võti?
4. nov 2008
Ajaviiteline
Ajaviiteks söömine pole nüüd küll kuigi tark tegu, just nagu ma eile tegin. Eile sooritasin üldse ühe üpris rekordilise söömise. Lõuna paiku käisime Margega poodides ning soetasime muu hulgas näiteks mu räbaldunud kodupükste asemele, milleks olid vanad väljaveninud ja auklikud dressid, mida tuli traksidega ülal hoida, mugava dressipükste sarnase riietuseseme. Pärast toda käisime taas Rehepapis söömas.
Kodus aga sõin ma õhtu jooksul rohkem kui kilo jogurtit, 250 g kapsa-porgandisalatit ning umbes samapalju viinerit. Pirni veel lisaks. Hommikune tulemus ei oleks tohtinud seega olla üllatav. Viimaste hommikute kehamass on olnud:
4.10. — 87.8 kg
3.10. — 86.4 kg
2.10. — 86.0 kg
1.10. — 87.7 kg
Rohkem ei olegi midagi kommenteerida. Ajaviiteks söömine tekib olukorras, kui on mingeid kõrvalekaldeid tavalisest muretust elust. Minust oleks nutikas leida sedasorti näksimisele asendustegevust või siis väiksema massiga näksimist.
Kodus aga sõin ma õhtu jooksul rohkem kui kilo jogurtit, 250 g kapsa-porgandisalatit ning umbes samapalju viinerit. Pirni veel lisaks. Hommikune tulemus ei oleks tohtinud seega olla üllatav. Viimaste hommikute kehamass on olnud:
4.10. — 87.8 kg
3.10. — 86.4 kg
2.10. — 86.0 kg
1.10. — 87.7 kg
Rohkem ei olegi midagi kommenteerida. Ajaviiteks söömine tekib olukorras, kui on mingeid kõrvalekaldeid tavalisest muretust elust. Minust oleks nutikas leida sedasorti näksimisele asendustegevust või siis väiksema massiga näksimist.
Tellimine:
Postitused (Atom)
