Kontrollikriis

Lihtsalt ei jää aega nutikaks planeerimiseks. Elurütm on kujunenudki praegu just selliseks, et hommikueine on kusagil kl 16 ning teine tõsisem eine kell 1 öösel. Et aga see 1 jääb juba uude päeva, siis selle tabeli arvestuste järgi tekibki siia see kaunikesti suur oomega. Tabelis märgib pisike ω enne magamist söödud toidu summaarset kalorsust, suur Ω aga sama, arvutatuna protsendina kogu päeva kalorihulgast.


Pole rõõmu nende kaloritega ega ka toidu kogustega. Kõik märgid viitavad sellele, et kontrollimatuna võiks minust saada valvesöödik. Üks pahaloomulisi mõjureid on siin ka kaupade hinnakujundus. Teadupoolest müüakse sarnast kaupa suuremas koguses odavamalt. Nii ma ostangi sageli suurma portsu, näiteks 400-grammise jogurti, ehkki 300 grammist piisaks. Portsjoni pooleli jätmine oleks õilis kerevastane tegu, ent puhas toidu raiskamine. Väga harva juhtub, et ma pooleldi söödud toidu juurde niipea naasen. Siis tuleks see lihtsalt minema visata. No ei tea, võimalik, et ma lihtsalt liialdan ning otsin asesüüdlast oma õgardlikule orientatsioonile.

Eks seekordsest tabelist ole pisut rõõmu ka, kuigi joonistasin selle teadlikult ühe päeva võrra lühema. Põhjus selles, et täna ja järgmise nädala esimesel neljal päeval ei söö ma kodus ning märked tuleksid kindlasti ülimalt umbkaudsed. Kõige olulisem on aga siin esitatava tabeli kolmas tulp, kehamass. Kui polnuks neid jojoosid, pidureid ja mõõnasid, poleks see resultaat nii kole visalt langenud. Pisut lohutab vaid teadmine, et kole järsk langus ei olevat kuigi tervislik ning, mis hullemgi, pöörduvat samakiiresti ka tõusule. Pööre tõusule on aga küll nähtus, mida ma kavatsen vältida.

Esimene lumi

Eile tibutanud esimesest lumest ei oska ma lugu pidada. Ja üldse tundub mulle esimene lumi ainult siis kaunis, kui samal ajal paistab päike ja on soe, nii et saab lumememme teha. Minu lumememmetegemise-aeg on ilmselt pöördumatult ümber, ka ei pööranuks ma sellele lumekirmele vähimatki tähelepanu, kui seda poleks saanud juhtumisi seostada eelmises sissekandes toodud paigalseisust väljasaamisega. Ehkki, tegelikult toimus see mitte teadliku ponnistuse tulemusena, vaid täiesti juhuslikult.


Seekord jätsin tabelisse alles ka Ω tegeliku näidu. Õigupoolest peaks tolle edaspidi tähistama pisikese tähega — ω. Aga seda siis mitte toitumisteadlaste irriteerimiseks, vaid näitamaks, et kehamassile pole sellest sooja ega külma, kas süüakse 2 tundi enne magamaminekut ja uinutakse kell 22 või süüakse kell 2 öösel ja seejärel uinutakse. Noh, siin on muidugi vaidlejaile paras proovikivi. Ka minul on selle kohta endale mõningaid vastuväiteid, kuid ootaksin eelnevalt ära teiste omad.

Paigal

Kui nüüd pisikesed fluktueerumised tähelepanuta jätta, on viimane nädal olnud liiga stabiilne. Tegemisi on liiga palju, et söömise asju ette mõelda. Hea, et ülesmärkimisekski aega jääb. Tulemuseks on nukker paigalseis.

Väga suure hüppe on teinud uneaeg. Võiks ju kahtlustada, et siin see kurjajuur peitubki. Kui inimene sööb tasapisi rohkem kui tohiks (vt tabelis neid punaseid!) ning magab nagu tunguusi unilane, siis on selge, et massiiive pöördub peagi plussi. mDif peab olema miinustes ning cDif ei tohiks ka palju nullist erineda. Siin olevas tabelis peaks aga neist neli olema nii suured, et lausa punaseks värvitud. Tõsi, 5. oktoobri näidu olen unustanud punaseks võõbatagi.

Yo-yo

Võtsin mõned minutid pärast südaööd ette banaani ning toksisin kokku viimase 7 päeva tulemused. Paistab, et kui lasta asjadel liikuda valdavalt omasoodu ning piirduda vaid pelgalt faktide jälgimisega, saavutan ma kena jojoo-efekti. Kuidagi ei taha see keskmine mul enam alla 80 langeda. Ja kuidas see saakski, kui iga päev kipub see pigem üle 80 olema. Iseeneslikku muutust ei toimu, nagu me näeme. Aga miks mitte siis võtta end käsile ja pisut tõsisemalt ja läbimõeldumalt tegutseda?


Nagu juuresolevast tabelistki näha, on samas suur osa näite nn rohelised (vähenenud). Vedeliku hulga suurenemine (W) pole kuigi suureks probleemiks. Pigem võiks sellegi positiivseks mõelda. Joon iga päev keskmiselt ligi 4 liitrit vett, kusjuures enamasti on 3 liitrit sellest kohv. Ka ei ole vast kuigi suureks probleemiks keskmise uneaja pikenemine 6 minuti võrra. Ning tegelikult olen seni püüdnud ju hoida seda meelt, et ka nn oomega (enne uinumist söödud toidu osa kogu ööpäevase toidu kalorsusest) pole kuigi oluline. Seega on ainukeseks skandaalseks mõõduks see kõige strateegililsem, kehamass. Hetkel on mu KMI siiski alles 25.9, mis ei ole hea. Normaalseks peetakse siiski 22. Kuid ma ei kavatsegi loobuda ega alla anda. Võtan end parem hoopis käsile.