80 päeva

Samas kui mõned teevad 80 päevaga tiiru ümber maakera, olen mina teostanud korraliku massi-iibe.

Kõigepealt peab mainima, et juurdelisatud jooniselt on kenasti näha, kuidas see kehamassiindeks pidevalt ja hiilivalt tõuseb. Ma loobusin oma toitumise jälgimisest täielikult, kuna selleks polnud mingit stiimulit. Praktiliselt töötuna vegeteerimine mõjus muserdavalt. Hea veel, et ma viitsisin end pea igal hommikul kaaluda.

Ent nüüd, kus mulle langes osaks üks veidi teokam tegevus, märkasin, et mul polegi aega süüa. Vähemasti ei soorita ma enam neid ajaviitenäksimisi. Viimase paari nädala jooksul magan kaootiliselt, minnes sängi tavaliselt koos «Tuvikestega» ning virgudes kuidas juhtub. Ja juhtub see vahemikus 5...14. Hommikueine on reeglina kusagil 16 paiku. Mõnikord, kui söön sel ajal veidi tõhusamalt, ma lõunaeineni ei jõuagi.

Seda on märgata ka mu KMI langemises. Hetkeks on mu kehamass taas langenud alla 90 kg ning ma usun, et see sinna ka jääb, kuni ei tule ette taas mõnd "suurepärast" jõudeaega.

Rikutud

Kui ma eile oma kenasti pakendisse pandud Kosmodiskiga taas TOPShopi jõudsin, ei naeratanud too müüjatar mulle kaugeltki mitte enam nii sõbralikult kui päeval, mil ma selle toote soetasin.

30 päeva garantii tegelikult ei kehti

TOPShop teeb teile igal juhul selgeks, et olete eesel

Muidugi pakkus neiukene koheselt mulle muid kaupu. Kuid kui ma ei soostunud, siis teatas, et ma oleksin võinud ju palju kauem seda proovida... Edasi teatas ta kaunis virilal näol, et soovib näha arvet, ilma milleta ei saavat ta midagi teha. Siis haaras ta minu toodud pakendi, koukis selle lahti ja uuris igast otsast.

Seejärel andis mulle tühja paberi ja käskis kirjutada avalduse. Kellele, seda ta öelda ei suvatsenud, vaid viskas mu ette lauale 30 cm eemal hoidlas olnud visiitkaartidest ühe. Ise täitis ta mingisugust paberit närviliselt, tehes minu nimesse kaks viga. Kuid ega ta sellepärast uut lehte ei võtnud, vaid sodis mu nime maha ja kirjutas uuesti.

Alles kodus ma märkasin, et paberilipakal, mille poolekssaamise tarvis tal polevat kääregi ning ta pidi selle murdma ning rebima, seisis küsimus — Kas on rikutud? Küsimuse taga oli kaks kasti, ühe all JAH, teise all EI.

Minule teadmata põhjustel oli neiu teinud ristikese lahtrisse JAH. Mina loen sellest välja, et kaup on olnud rikutud. Siit omakorda tekib mul kahtlus, kas sellist kaupa üldse kinni makstakse?`

Õnneks seisab lehel veel üks lause: "Garanteerime tagastada Teile raha arveldusarvele või saata postiülekandega 30 päeva jooksul". Mina maksin 883 krroni ja ma tahaksin väga näha, kui suur summa mulle tagastatakse. Enda meelest ei olnud see kaup mul vähimalgi määral rikutud.

Kosmodisk

Mõtlesin siin ka sellest, kuis on leitud selline kaubanimi — Kosmodisk — ega suutnud muud tarka välja mõelda, et ju need tootjad pidasid silmas, et tegemist saab olla kosmopoliitselt (ülemaailmselt) leviva asjaga ning et see leevendab selgroolülide vahel olevate ketaste (diskide) deformeerumisest tulenevaid hädasid. Aga kuis on asjalood tegelikult, seda ei teagi, peab uurima.

Kui see kummastuslik plastmasja kummisegu või muu müstilise materjali kokkusulamisel tehtud vidin endale külge kinnitada, siis püsib see seal terve päeva kaunis kenasti, eriti kui sa end eriliselt ei liiguta. Kuid näiteks autoroolis olles kipub inimene enda selga ikka vastu seljatuge toetama ning seepeale kaotab see vidin oma püsivuse.

Tegelikult võiks see riistapuu ju teoreetiliselt mõjudagi, kui ta oleks pidevalt tugevasti vastu mõjutamist vajavaid paiku. Paraku kipub see pikk, mööda selgroogu kulgev osa pidevalt kehast eemal püsima. Ehkki need paelakesed, mis asja peaksid paigal hoidma, on varustatud tõhusate klambritega, ei püsi paelad ise kuigi edukalt neis klambreis.

Kui selline vidin maksaks 125 krooni, ei nuriseks ma raasugi. Kuid et see maksab oma 800 krooni, oleksin küll oodanud hoopis vastupidavamat konstruktsiooni. Igatahes pakkisin ma selle vidina karpi tagasi ning tahaksin oma nahal kogeda, kuivõrd hästi vastab tõele reklaamisõna "ja te saate oma raha tagasi!" Saame näha, kuidas sellega läheb.

15%

Veel mõne päeva eest, kui telerist järjekordselt ammu äraleierdatud reklaami nägin, otsustasin, et lähen Lõunakeskuse TOPShopis seda imeriista vaatama. Jutt siis KOSMODISKist. Muidugi oleks neiu olnud nõus mulle ka DORMEO madratsid ja muud sada hõrgutist sokutanud, lisaks veel 280-kroonise püsikliendi kaardi, kuid ma ei lasnud end sedavrd hoogu tõmmata. Selg valutas. Seda vaatamata sellele, et olin boksis seisnud vähem kui 4 tundi.

Kuid neil oli "just täna" juhtumisi ka see päev, kus täringutega sai endale sooduka veeretada 4...24%. Mul tuli kahel täringul 6, ühel 2 ja ühel kõigest 1 silm. Sain toote 15% odavamalt ning loa see 30 päeva jooksul tagastada, kui peaks mitte sobima. Sobivus või mittesobivus pidi aga ilmnema paari nädalaga. Muidugi ei tohtinud sama ajaga seda imeasja lühemaks lõigata...

Ostu pakend ise nägi välja seesugune:




Aga see pole veel kõik. Kui ma selle imeriista endale seljale kinnitasin, hoidis ta end minust esialgu eemale kui kevadine liblikas päikesepaistelisel päeval fotoaparaadist. Tundus ütlemata ebamugav, torkiv ja mõttetu.

Kas olen mina liialt kogukas või olid kinnituspaelad lühikesed, igatahes purunes peagi üks selgroogupidi kulgevat plastmassist hammasmoodustist lihi hoidev pael, õnneks küll mitte jäädavalt.

Kui nüüd aga uskuda reklaamisõna, siis peaks KOSMODISK Classic komplekt® olema populaarseim, lihtne ja tõhus abivahend, mis leevendab seljavalu või kaotab selle sootuks. Abivahendi toime tuleneb selle spetsiaalsest kujust. Seade ei vaja täiendavaid energiaallikaid - patareisid ega magneteid.

Eluaegne garantii!

Eks paistab, kas see minu 30-päevase garantii üle elab.

Arstilkäik

Sain hommikul suure vaevaga üles, tõstes jalgu ükshaaval sängiveerelt maha umbes pool tundi, alates kella kuuest. Mul oli meeles, et ma ei tohi juua ega süüa, kuna ees seisis ju vereanalüüs. Kui mu perearst on väga meeldiv ja sõbralik meesterahvas, kes küll aegajalt võib erksamale ajule jätta mulje, et ta peab kõiki patsiente pooletoobisteks ja kirjaosjamatuteks, siis tema kolmest õest pole vist üks teisest parem — kõik on kui vereimejad. Iga kord, kui ma mistahes põhjustel neile tiristan, soovitavad nad mul lõpetada söömise ja joomise ning tulla vereproovi andma, kuna seda olla viimati tehtud aasta eest.

Seekord tammusin ukse taga tubli 20 minutit ning jälgisin kuidas erinevad VIP-id aina ust lahti kakkusid ja oma nägusid tegid. Lõpuks tuli perearst kõrvaluksest välja, tundis minus ära tuttava näo ning soovitas mul kohe sisse minna. Mingi muukeelne resident tuli just parasjagu uksele mingit Antsu kutsuma. Kuid kui mina juba korralduse sain, olin nõus mõne aja ka Ants olema.

Neiu küsis minult kummalise türgi-tatari aktsendiga, et mida mina nüüd kurdan. Hakkas juba kuvariekraanilt samas Antsu haiguslugu uurima. Ma palusin tal mind üles otsida. Mul ei olnud vähimatki plaani talle hakata oma elulugu jutustama ning vastasin, et kes jõuaks kõiki mu kurtmisi ära kuulata ning et tegelikult tulin ma hoopis retsepti järgi. Seepeale ta uuris, et mis rohule ma retsepti soovin. Mõtlesin, et teinekord võiks ju sedasi mistahes põnevaid asju endale soetada. Seda enam, et ta hiljem uuris veel sedagi, kui suurt soodustust ma soovin.

Resident ei saanud kuidagi printerit tööle, kuna ma olin teinud talle ettepaneku mulle korraga välja kirjutada poole aasta retseptid, et ma ei peaks paari kuu pärast taas tema ukse taha seisma tulema. Kuidas ta ka seda retseptipakki ei voltinud, printer tööle ei hakanud. Lõpuks kirjutas ta retsepti käsitsi, milleks tuli suur osa laual vedelevaist kirjutusvahenditest läbi proovida ning leida alles see kirjutav, ajades samal ajal kuvaril kursoriga järge.

Retsepti kirjutamise ajal pakkusin ma talle välja ka vereproovi võtmise võimaluse, miks ma muidu terve hommiku ilma kohvita olin olnud ning võidelnud järjekorras oodates silmade sulgumise vastu. Selle peale ta kostis, et arstil on palju tegemist ja ta tuleb hiljem.

Vererõhku soostus see türgikarva neiu minul ikkagi mõõtma. Proovis suisa kolm korda, ent vastav masin ei hakanud tööle. Seepeale tõi ta kõrvalkabinetist teise samasuguse, ent ka too ei hakanud tööle. Otsis ja tuhnis kappides... kui sisse astus arst.

Arst muigas kavalalt ning lasi neiul retsepti teise arvuti vahendusel ja teise printeri abil siiski välja printida, rõhutades, et käsitsi ju võib ka, aga milleks nii palju vaeva näha.

Siis ta näitas mulle veresoone mulaaže ja seletas, kuidas kolesterool puha veresoonte seintele koguneb. Ma vist jätsin mulje, et see kõik on mulle natuke liiga teada asi, mispeale ta pani mulaaži käest ning soovitas mul lugeda Internetis leiduvaid materjale, kaheldes korra, kas mul ikka võrguühendus on. Seepeale püüdis ta ise mul vererõhku mõõta. Selgus, et aparaadil on patareid tühjad. Ta vahetas neid neli korda, visates iga kord kogu komplekti kolinal laua all asuvasse prügikasti, ise samas torisedes, et ega neid ei või suvalisse kohta ka visata.

Lõpuks otsiti välja vana hea manuaalpump (mul pole tõesti aimugi, kuidas tolle riistapuu meditisiiniline termin on) ning stetoskoop ning mõõdeti mu vererõhuks 120/80. Perearst rõhutas veel seejuures, et kui mul kodus ka vererõhuaparaat on, siis mõõtku ma kodus uuesti. Kiitsin seepeale, et kodus on mul vingemgi, pealegi veel ka töökorras aparaat. Kui ma koju jõudsin, oli mu vererõhk tõusnud näiduni 122/90/84.

Siis me arutlesime teemal, et ega minu verd polegi mõtet analüüsida enne, kui mul reumaatilised ilmingud tugevnevad. Ta jõudis mulle seletada, et küüslaugu ravivat toimet polevat uuringutega tõestatud, eriti mis puudutab kolesterooli alandamisse. Taas kord soovitas ta Vahemere dieeti, kuna jaapanlastel sedalaadi hädasid ei esinevat. Ikka shushid ja kaheksajalad ja kuskus... Igatahes mingeid rohtusid ta mulle ka juurde kirjutada ei kavatsenud. Pakkusin, et morfiini võiks ikkagi ühe portsu panna, aga ta arvas vist, et ma naljatan.

Siis ma tunnistasin üles, et ma ei tarvitagi alkoholi, kuna ta oli vähemalt kolm korda maininud, et alkoholi tarbimine suurendab veresoonte lupjumise riski. Lisasin aga, et joon kolossaalsetes kogustes kanget kohvi ning suitsetan. Küsisin veel sedagi, kas mu sahhariin võiks olla õlaliigeste jäigastumise põhjuseks. Tema leidis, et sahhariin seda kindlasti ei soodusta. Pika arutelu tulemusel jõudsime järeldusele, et minu õlaliikmed võivad olla mu kutsehaigus. Istun ju päevad läbi klaviatuuri taga ja aina klõbistan. Parimaks rohuks on võimlemine. Nii et tehku ma aga kükke ja kätekõverdusi, ning hädad kaovad!

Kodus võtsin hommikueine ning tegin esimese kohvi. Kui olin umbes pool liitrit seda jumalate jooki endasse valanud, oli mu vererõhk tõusnud 146/87/95.

Arst soovitas siiski rohkem magada. Normaalne olevat 8...9 tundi. Paljud aga ei raatsivat nii kaua magada. Ma mainisin, et ei raatsi ise ka kogu oma noorust maha magada. No eks me vaata. Võibolla hakkangi 10 tundi ööpäevas magama, loobun kohvist ja hakkan kükke tegema. Aeg näitab.

Robotiseerumine

August oli mul kaunikesti töörohke. Kõige hirmsam on see, et mul tuli igal hommikul roboti kombel kell 6:00 ärgata. Muidugi oli siis mõistlik magama minna juba hiljemalt 1:00, ehkki kuu lõpupoole kujunes mu uinumisajaks suisa 22...23.

Kõige selle juures oli aga ka üks positiivne pööre. Nimelt langes mu KMI nende puhkuseta päevade jooksul (näidatud sinise joonega) suhteliselt kenasti allapoole. Kodus olles tegelen peaasjalikult toitva tööga, süües sisuliselt siis, kui meelde tuleb. Tööd tehes see meelde ei tulegi.

Kindlasti andnuks veelgi paremaid tulemusi see, kui ma oleksin alati hommikuti midagi tõhusat söönud, pisikese lõunaeine endale lubanud ning õhtul kergemalt einestanud. Paraku on aga vanu kombeid keerukas stressitingimustes lõhkuda, ja robotlik ajagraafik on mu organismile kahtlemata stress, mistõttu kippus põhisöömaaeg ikka hilisõhtusse jääma.

Unetu öö

Eile oli mõneti pöördeline päev, eriti kui mu töövestlust ka edu peaks kroonima. Vastus lubati öelda «täna–homme». Täna siis ongi see «homme», ent vaevalt see oli veel põhjuseks, miks mul öö läbi und ei tulnud. Alustasin katseid juba kl 3 paiku. Siis märkasin, et kell on 4, siis 5... Lõpuks ajasin oma valutavad kondid sirgu.

Vaatamata ergonoomilisele padjale ja muudele toredustele pidin end pidevalt sättima, et kuidagi vabaneda õlavalust. Kord valutas üks, siis teine õlg. Ja kui ma enamvähem leidsingi poosi, et õlad enam tunda ei andnud, alustas selg oma transvaali.

Võib ju tõesti uskuda, et üks õlgade mure põhjustajaid on lahtine aken, mille all ma magan. Kuid ilmselt on siis see «läbitõmbav tuul» juba oma jäädava kahjustuse tekitanud, kuna nüüd ei aidanud ka see, kui oma õla(d) millessegi sooja mähkisin.

Kl 6:30 mõõtsin vererõhku. Näit oli kõrge: 153/92. Vahepeal manustasin pool liitrit kanget lahustuvat kohvi, tõmbasin kümmekond sigaretti ning võtsin oma igahommikuse Lacipili tableti. Võimalik, et see tablett on mulle tõesti eluliselt vajalik, kuna kella 9 paiku oli vererõhk juba täiesti normis (128/89), nii et võisin uue kohvi järele haarata. Kui esimene näit on nn tumepunases ohutsoonis, siis viimane on rohelises, mis tähendab igati normaalset.

Aga oma õlgade osas pean homme algaval kuul ette võtma käigu perearsti juurde. Ma olen juba ette ärevil ebameeldivate saatekirjade pärast erialaarstide juurde. Kuid eks siis näeb.

Vahearuanne

Nüüd, kus nädal tööd seljatatud ning mõned vabad päevad ees, saab kenasti raporteerida, kuidas mõjub seesugune elu.

Kõigepealt peab kurvastusega mainima, et selline regulaarsus viib robotliku elukorraluseni, kus magamaminek on kell 1 ja ärkamine kell 7. Eks ma muidugi püüdsin seda rutiini jõudumööda rikkuda.

Ehkki sageli ei olnud hommikul aega või tahtmist midagi süüa, päeval polnud selleks võimalust ning kogu toitumine kaldus õhtutunnile, ei toimunud kuigi suurt massi-iivet. Hetkel on kehamass püsinud 90...91 kg vahel.


Küll aga olen märganud, et šokolaadid, magusad präänikud vms annavad küll kõvasti kaloreid, ent ei võta kuigi edukalt söögiisu. Seevastu aga näiteks must leib hakitud küüslaugu ja küüslaugupekiga on vaatamata suhteliselt suurele kalorsusele ka toitev. Toitev selles mõttes, et kustutab näljatunde pikaks ajaks.

Kuni jagub tegemisi, jätkan ka vaatlusi.

Aeg

Täna selgus, et kiire on. Sain endale (ajutiselt?) töökoha, kus olen 5...12 tundi jalul, omamata aega söömisteks ja muudeks füsioloogilisteks tegevusteks.

Näiteks täna hommikul kell 7 võtsin oma kohvi juurde paki apelsinimarmelaadi ja šokolaadiglasuuriga küpsist, mis iseenesest peaks täitma pea neljandiku kogu päevasest kalorivajadusest. Päeval, kui kohtusin oma vennapojaga, kes samas majas just oma rõngikuäri avas, sain temalt (tasuta!) ühe rõngiku.

Tõeline hommikusöök oli aga mul alles kl 22, kui koju saabusin. Kindlasti ei oleks ma ära surnud ka siis, kui ei olekski söönud. Kuid harjumuse jõud on tugev. Võtsingi siis seepeale kohe kolm toidukorda järjest. Et hommikune oli rohkem nagu kohvikõrvane, siis võinuksin lugeda kapsa-porgandisalati (214 g) hommikueineks, millele vahetult järgnes lõunaeinena arvestatav kala valges marinaadis (netokaal 246 g, millest poole moodustas kraanikaussi valatud marinaad) ning lõpuks õhtueineks 100 g Laima Bitteri šokolaad.

Viimane oli liiga magus ning ma otsustasin oma sooltoru neutraliseerida veel marineeritud kurgiga. Kaks 11-tunnilist tööpäeva on veel ees. Eks vaadakem siis, kas see mõjub istuva eluviisiga harjunud tünjas-masajale kerele või mitte. Kui jah, soovitaksin kõigile.

Lacto 7 & 74 kr

Tänaseks on selgunud, et see Lacto Seven polnud mulle mõeldud. Ma ei tundnud seoses selle tarvitamisega mitte mingisuguseid muutusi.

Ei toimunud kõhukinnisust ega lahtisust, ei kõhu- ega peavalu, mida võinuksin nimetatud preparaadiga seostada. Ja vaevalt et siin asi selles on, et ma kasutasin tablette selliselt, nagu müüja soovitas: kaks korda päevas, 2 tabletti korraga. Loen alles nüüd pakendilt, et soovitatav ööpäevane annus on täiskasvanutele 1-2 tabletti, hommikul ja õhtul koos toiduga.

Sedalaadsed firmad on oma tegevuse ilmselt rajanudki heale usule ning uudishimule. Vabalt võib ju olla, et iga päev astub sinna rohujuurikapoodi mõni naiivne, kes küsib midagi oma kõhuvevuste leevenduseks. Isegi kui ükski neist iial teist korda sama preparaati ei osta, on stabiilne läbimüük ja kopsakas kasum (20 tabletti maksid 74 krooni, mis teeb ühe tableti hinnaks 3.70 kr) garanteeritud.

Hüpoteesist

Püstitasin mõne aja eest hüpoteesi, et kohvi joomine pidurdab seedeorganite peristaltikat ning tekitab kõhukinnisust. Täna sain (Dima otsitud teadusartiklite abil) ka oma hüpoteesile vastuse.



Uurimise alla tulid kolm erinevat artiklit, mis igaüks kippus sisuliselt kordama sama tulemust.

Kohvi mõju mao tühjenemisele

Kõhukinnisusega (düspepsiaga), aga maohaavadeta patsientidel uuriti kohvi mõju mao tühjenemisele. Üheksakümne kolmel (56 meest, 37 naist; keskmise vanusega 40 aastat, vahemikus 17...77 aastat) diagnoositi kasvaja- või haavandivaba düspepsia. Kontrollgrupil tuli juua 500 ml 5% glükoosivett ja kohvigrupil 500 ml 5% glükoosivett, mis sisaldas 4 g tavalist lahustuvat kohvi. Viisteist juhuslikku isikut 93-st valiti kohviuuringut korduvalt läbima. Üldiselt näitas uuring 93 uuritaval kiirenenud mao tühjenemist, kohvi joojatel võrreldes kontrollgrupiga oli see keskmiselt 10 min kiirem (35,7 ± 10,5 vs 45,0 ± 23,1 min, p<0,001). Siiski, kui 68 (73.2%) uuritul ilmnes kiirendatud tühjendamine (- 14,8 ± 19,5 min), siis 25 (26,8%) uuritul toimus tühjenemine väikese viivisega (5,9 ± 4,5 min) pärast kohvi manustamist. Korduvalt mõõdetud 15 isikul ei esinenud selles osas olulisi erinevusi mao tühjenemises (p = 0,082). Uuringust järeldati, et kohv kiirendab mao tühjenemist enamikul haavandita düspepsiaga patsientidest.

ALLIKAS: The effect of coffee on gastric emptying. British Nuclear Medicine Society. Autumn meeting, Cambridge , ROYAUME-UNI (21/09/1995) 1995, vol. 16, no 11, pp. 968-978 (17 ref.), pp. 923-926

SIIN on tegemist mao tühjenemisega, mida uuriti markeeritud aine jaotumise järgi organis. Uuring ei hõlmanud järgnevas sooltorus toimuvat.

Kohv ja seedeelundite funktsioonid

TAUST: Kohvi mõju seedetraktile on pidanud paljud patsienid soodsaks, samas kui arstid kalduvad selle tarbimist teatud haiguste puhul mitte soovitama.

TULEMUSED: Kuigi sageli nimetatakse põhjuseks düspepsia sümptomeid, ei ole seost kohvi ja düspepsia vahel leitud. Kõrvetised on kõige sagedasemaks sümptomiks pärast kohvi joomist. On tõestatud, et kohv tõhustab vedelike voolu maost sooltorru. Kohv stimuleerib mao väljavoolu ja maohappe sekretsiooni, kuid uuringud söögitoru sulgurlihase toimise kohta on andnud vastuolulisi tulemusi. Samas pikendab kohv ka seesmiste kõhulihaste lõdvenemise aega, mis võib aeglustada mao tühjenemist. Kuid teised uuringud näitavad, et kohvi ei mõjuta mao tühjenemist ega soole tühjenemist.

JÄRELDUSED: Kohv kiirendab mao ja söögitoru läbivoolu, kuid ei ole seotud düspepsiaga. Kohv stimuleerib sapipõie kontraktsioone ja käärsoole motoorset tegevust.

ALLIKAS: Coffee and Gastrointestinal Function: Facts and Fiction. Scandinavian Journal of Gastroenterology, Volume 34, Issue 5 Supplement 230 July 1999 , pages 35 - 39

Kas kohv stimuleerib käärsoolt?

TAUST: Pole selge, kas kohvijoomine mõjutab käärsoole funktsioone ja kui, siis kas see mõju sõltub kofeiini kogusest. Uuriti kohvi mõju tervete inimeste käärsoole motoorsele tegevusele.

MEETODID: 12 terve inimese käärsoolde paigaldati kuue sensoriga vedelikul baseeruvad proovid. Järgmisel päeval rohkem kui 10 tunni pärast said uuritavad juhuslikus järjekorras neli stimulaatorit: kolm jooki 45°C (240 ml): musta Kolumbia kohvi (150 mg kofeiini), kofeiinivaba kohvi või vett ja 1000 kcal toitu. Analüüsiti iga stimulandi mõju käärsoole motoorsele tegevusele.

TULEMUSED: Kohfeiiniga kohv, kofeiinivaba kohv ja toit tekitasid tugevamaid käärsoole kokkutõmbeid (P <0,01) ja need olid sagedasemad (P <0,05) võrreldes puhta veega. Kohv ja toit tekitasid märgatavalt suurema (P <0,05) motoorse aktiivsuse laskuvas käärsooles võrreldes pärasoolega. Kohveiinivaba kohvi mõju käärsoole motoorikale ei olnud oluliselt erinev vee või kofeiiniga kohvi puhul, kuid oli madalam (P <0,05) kui toiduga. JÄRELDUS: Kohv stimuleerib käärsoole motoorset tegevust. Selle mõju on sarnane toidu mõjule, 60% suurem kui vee puhul ja 23% tugevam kui kofeiinivaba kohvi puhul.

ALLIKAS: Is coffee a colonie stimulant? European Journal of Gastroenterology & Hepatology. 1998, 10, 2. (C) Lippincott-Raven Publishers

Lacto Seven

Nagu lubatud, räägin seekord LACTO SEVEN loodustootest. Iseenesest oli see ost juhuslik, kuna ma tahtnuksin midagi valuvastast. Mitmetes Tartu hüpermarketites pole aga enam apteeki, need on asendatud loodustoodetega. Küsisin müüjalt (kes ilmselt pole proviisor) midagi valude või kõhukinnisuse vastu, näiteks teed. Tema aga talutas mind otseteed seedimishädade leti juurde ja soovitas kõnealuseid tablette.


Tegemist on Vitabalans OY tootega, kelle kodulehelt võib leida järgneva teksti:

Piimhappebakterite-inuliini tablett

Omadused LACTO SEVEN on ainuke piimhappebaktereid sisaldav toode, mis sisaldab seitse erinevat külmkuivatatud piimhappebakteritüve (Lactobacillus -ja Bifidobacterium -tüved). Elus piimhappebakterid ehk probiootikumid on kasulikud bakterid, tasakaalustavad soolestiku mikrofloorat, aitavad korras hoida seedetegevust ning hoolitsevad kogu organismi heaolu eest.

LACTO SEVENIS sisalduvad piimhappebakterid on kaetud proteiinikihiga, mis kaitseb neid mao- ja sapphapete eest. Seetõttu jõuavad piimhappebakterid toimivatena jämesoolde, kus nad saavad toimet avaldada.

LACTO SEVEN sisaldab inuliini, mis on looduslik taimne kuidaine. Inuliin on jämesooles kasulike bakterite toitekeskkonnaks, lsoodustades nende lisandumist, toimimist ning kinnitumist sooleseinale.

LACTO SEVEN taastab ja hoiab soolestiku mikrofloorat juhtudel, kui selle tasakaal on häiritud näiteks: antibiootikumi kuuri järgselt, toitumisharjumuste muutudes, reisil olles, laktoositalumatusest.

Annustamine Täiskasvanutele 1-2 tabletti, üle 2-aastastele lastele 1 tablett hommikul ja õhtul. Tableti võib lahustada vee või mahlaga.

Päevane annus sisaldab 0.8-1.6 miljardit piimhappebakterit ja 600-1200 mg inuliini.

Säilitamine Toatemperatuuril

Pakendi suurus 20 ja 50 tabletti

Ei sisalda laktoosi, gluteeni ega piimaproteiini.

Egas see mu figuur pole seoses 5 taastunud kiloga sugugi mitte randa minekuks kohane. Kõik mu musklid on kuidagi imeliselt allunud maa külgetõmbejõule ning pidama jäänud vöökohal, mille ümbermõõt on 107 cm kandis.


Kaasa anti ka spetsiaalne lipik paljude soovitustega.

Pakendil on veel tekst, mis kordab osaliselt eelpool kirjutatut. Ometi on kenasti välja toodud ka tableti koostis: inuliin 75%, piimhappebakterid 10%, täidisaine mikrokristalne tselluloos (E460), pinnakatteaine rasvhappe magneesiumsool (E470b), paakumisvastane aine ränidioksiid (E551).

Batsillidest sisaldavad tabletid järgmisi:

1. Lactobacillus acidophilus 1.2-2.4 x 10⁸ cfu


2. Bifidobacterium longum 1.2-2.4 x 10⁸ cfu


3. Lactobacillus plantarum 1.2-2.4 x 10⁸ cfu


4. Lactobacillus rhamnosus 1.2-2.4 x 10⁸ cfu


5. Lactobacillus casei 1.2-2.4 x 10⁸ cfu


6. Lactobacillus reuteri 0.8-1.6 x 10⁸ cfu


7. Streptococcus thermophilus 1.2-2.4 x 10⁸ cfu

Lisalehel oli aga järgnev tekst (vt ka esimest pilti lähemalt): Seitse valgulise kattega piimhappebakteritüve ja inuliin sinu organismi kaitseks

Seitse piimhappebakterit, seitse head põhjust!

1. Ennetab ja leevendab seedehäireid pühade ja reisimisega seotud toitumismuutuste korral (kõhulahtisus või -kinnisus, gaasid, täiskõhutunne, valu)


2. Leevendab antibiootikumidest põhjustatud seedehäireid


3. Soodustab seedimist


4. Vähendab laktoositalumatust


5. Aitab alandada kõrgenenud kolesteroolitaset


6. Piirab pärmseente vohamist soolestikus


7. Sobib allergia, krooniliste põiepõletike ja vaginaalkandidooside leevendamiseks

Lacto Seven sisaldab inuliini, mis on piimhappebakterite toitekeskkonnaks, lisades nii tootele efektiivsust.

Lacto Seveni tabletid on laktoosi-, suhkru- ja gluteenivabad.

Tõsi, kui süveneda sellesse reklaamjuttu, siis võib siinkohal üles lugeda mitmeidki kahtlusi, ent jäägu need esimese kuuri lõppu. Täna on kolmas päev, 20 tabletti peaksid otsa saama 6. juuniks.

Stabiilselt

Juba üle 70 päeva pole ma teinud vähimaidki sissekandeid oma massiibe ega uneaja kohta. Seda eelkõige seetõttu, et kahjuks pole mul millegi märkimisväärsega raporteerida. Pigem tuleb tõele näkku vaadata ning tõdeda, et on toimunud kvaliteedi üleminek kvantiteediks, või kuidas seda kommunistliku partei manifestis kirjeldatigi.

Sellest minu toredast ebaregulaarsusest on omakorda saanud teatav regulaarsus. Kindlasti parastavad nüüd sajad toitumissoovitajad ja füsioloogid, et ega nad ikka ongi ju alati soovitanud toituda regulaarselt ja magada nagu kellavärk, kella 22-st 8-ni, et siis taas tõusta ja särada.

Minu viimase aja keskmine uinumise aeg on olnud veidi pärast kella 4 ja ärkamisaeg veidi pärast 10. Keskmine uneaeg aga jääb vaid pisut alla 6 tunni. Tõsi, siia sisse jääb täiesti magamata öid kui ka mahamagatud päevi.

Hoopis nurjatud lood on aga minu massiga. Vaatamata sellele, et see kurikuulsaks pajatatud preparaat 309 ammu unustatud peaks olema, meenutan kibedalt, kuidas sellega koos lubati, et keha mass ei taastu enam iial. Samas, ega seda oranži tabletti (Bisacodyl) ei jaksa ju ka pidevalt süüa.

Käesoleva diagrammi alguseks on aprilli keskpaik, viimane sissekanne aga tänasest. Muidugi fluktueerub kehamass vastavalt sellele, kas iste on toimunud või eine omandatud. Kuid ohumärgid on jätkuvad. Kui diagrammi algul on mu mass veel 88,2 kg, siis kõrgeim näit on juba paar kilo üle 90.

Suured targad on aina soovitanud piima. Jah, on ka neid (eriti meenub Inno ja Irma blogi), kes piima just kurjajuureks peavad. Kõigele vaatamata keeldun ma vedelaid piimatooteid manustamast, kuna need mulle lihtsalt ei meeldi. Erandiks ehk piimasupid, eriti klimpidega. Kui keegi peaks arvama, et just mitmesugused piimas leiduvad bakterid on need, millest minu organism suurt puudust tunneb, siis see katse mul alles käib. Manustan teist päeva vastavat preparaati, mille kohta on peagi plaanis uus sissekanne.

Madalstart

Tegelikult jääb ikka paljast usust väheks. Kuigi ma lubasin ka üldse mitte uskuda, olen neid plaastreid ikka vastavalt "retseptile" oma vöökohale kinnitanud. Muudes kehaosades pole mul ju rasvkoega probleemi.

Võimalik, et ma jätsin taas mingi olulise reklaaminüansi tähelepanuta. Näiteks alles nüüd reklaamitakse, et "Alli" aitab dieediga langetatud 2 kg kohta langetada omalt poolt veel kolmanda. Seda võiks samahästi tõlgendada ka nii, et kui dieeti ei pea, kaalu ei langeta, siis pool nullist on ikka null ning kaal ei lange.

Et minule see plaasterdamine mõju ei näi avaldavat, kinkisin teise paki ära. Ehk naisterahvale mõjub paremini.

Peagi aga kirjutan LACTO SEVEN tablettidest. Täna on teine päev (õhtu), kus ma neid kasutan, seni vähimagi tulemuseta. 20 tabletti maksid 74 krooni.

Plaastritest

See võib tunduda kaunis müstiline, kuid kui ma hakkasin otsima selle "taid-džii" pakendit, sattusin hoopis Wärme-Therapie Pad plaastrile, milliseid oli pakis täpselt üks ning mida soovitati mitte üle 24 tunni ühes kohas hoida. Lasin pojal selle turjale kinnitada ning imestasin, et kust võtta see jõud, millega see hiljem teisaldada. Aga jutt on aus: pehme plaaster sisaldab rakke naturaalainetega (raud, aktiivsüsi, sool ja vesi). Pakendi avamisel soojarakud kontakteeruvad hapnikuga ja soojenevad 30 minuti jooksul sügavatoimelise kasutatava temperatuurini, mis jäädavalt püsib keskmiselt 8 tundi. Soojus soodustab vereringlust veresoonte laienemise läbi ja tagab seeläbi parema hapnikuga ja toitainetega varustatuse. Pingul ja krampis lihased lõdvestuvad. Et see plaaster sai paigutatud kell 18:45, siis on umbes 19:30 tulemusi loota. Eemaldada võiks selle alles kella 3 paiku öösel.

Kui sellisel lokaalsel soojendamisel ka mingeid positiivseid tulemusi esineb, peaks sarnaseid plaastreid muretsema vähemalt 5...10, et kõikide probleemsete vananemisele viitavate valukolletega võidelda. Eks me näe. Hea vähemasti seegi, et plaastrit pole reklaamitud ning ma leidsin selle juhuslikult apteegist, sellegi ainueksemplari. Kui see vaid paarisaja krooni ringis ei maksaks...

See Ti-Ji Patch Anti-Cellulite osutus aga tõeliseks naljanumbriks. Et mulle sokutati veel topeltkogus neid imeplaastreid, siis on mul suurepärane võimalus taas kord tõestada, kuidas reklaamis puhutav jutt on puhas raha raiskamine ja rahva lollitamine. Kaasas oli ka kasutusjuhend.

Aga kui nüüd tahta lasta end korralikult sel meetodil saledaks imendada, peaks vist terve keha neid plaastreid täis kleepima. Üsna tõenäoselt on see mõeldud naistele, kuna plaastrite kleepimine karvasele kõhule pole just naljaasi. Hoopiski hull lugu on aga nonde eemaldamisega.

Loeme siis ka kasutusjuhendit. Tselluliidivastane plaaster mõjub samamoodi nagu suitsetamise vastane plaaster, sest plaastri aktiivsed toimeained on pidevalt nahaga kontaktis.

Tselluliidivastases plaastris olev derma-tsitriglukaan on valmistatud taimeekstraktidest ja sellel on 2 erinevat toimet: see tugevdab nahka ja muudab selle siledamaks.

Plaaster tagab pideva lokaalse aktiivsete toimeainete mõju, mis vähendab tselluliiti ja muudab naha taas pringiks, siledaks ning painduvaks.

Räägitakse veel eelistest, milliseid olevat kolm: 1) väga efektiivne, 2) seda saab kasutada ilma eriliste dieetide või harjutusteta, 3) kerge nahale kanda.

Kasutusjuhend: Pange plaaster hommikul igasse piirkonda, kus soovite tulemusi saavutada. Eemdldage plaaster õhtul (näiteks: üks plaaster kummalgi reiel kahenädalase perioodi jooksul).
Kuna aktiivsed toimeained hajuvad, siis asetage iga järgnev plaaster eelmise päeva plaastri asukohast ligikaudu 6 cm kaugusele. Kui peate päeva ajal viibima päikese käes, siis kasutage plaastrit öösiti.

Teen lisamärkmeid. Ma ei kasuta plaastri kleepimise kohaks teps mitte reisi, ehkki need on mul massiivsed. Tolle võib panna julgesti mu nooruspõlve jalgrattasõidu süüks. Ratturite reied on reeglina ebaproportsionaalselt suured. Ja üldse pole sportimisest tavaliselt head nahka tulnud.

TI-JI

"Tellige taidžii-griin tii plaastrid juba täna... ja te saate näha enneolematuid tulemusi: vabanete kui imeväel tselluliidist reitel, käsivartel ja vöökohal ilma lihaskude vähendamata! Ja seda juba 30 päeva jooksul!"

Selline, umbes selline jõuline reklaam käib TV3 telepoes juba pikemat aega.

Häbi mõeldagi: minu kehamassi 10-kilone langus on vaatamata eelmisele tõsisele reklaamile ning preparaat 309-le pooles ulatuses taastunud. Fluktueerun 90 kg ümber. Seda asja ei saa me aga mitte lubada. Kord nad siin kuskil kuulutasid ka "Alli" tablette, mis pidavat olema otse rasvade vastu. Õigemini need pidavat rasvade imendumist takistama. Võimalik. Kuid küsisin selliseid apteegist ja sain teada hinna. Üks pakike maksab umbes 800 krooni. No tänan väga. Enne pean siiski leidma toreda sponsori, kes mulle sellised tabletid soetaks. Siis olen nõus katsetama.

Selle TI-JI ma siiski tellisin. Selle peale helistati telepoest ja määriti mulle teine pakk poole hinnaga veel otsa. Kui nüüd seda jama uskuda, siis peaks asi käima nii, et ma panen plaastri endale tuharale ja aina salenen. Lõbus!

Muidugi võiks midagi hoopis ette võtta oma ohjeldamatu söögiisuga, mis algab iga päev regulaarselt umbes kella 16 paiku. Sageli õnnestub mul see hommikueine nihutada kl 19 või 20 peale... Kuid et ma tegutsen umbes 2...4-ni hommikul, kipub ka teine või kolmaski toidukord sellesse vahemikku mahtuma. Olen seda viimasel ajal jälginud ning näksimisi vältinud.

Eks näis, kas ja kuidas nood plaastrid siis mõjuvad. Loodetavasti ei sõltu nonde mõju neisse või kogu reklaamikampaaniasse suhtumisest. Preparaat 309 oli siinpuhul määrava tähtsusega — eks ma ju võidelnud jupp aega selles esitatud absurdsete väidete väljanaermise vastu. Meenutagem, kuidas preparaat 309 pidi kehakaalu 20 kilo võrra langetama ning seda igaveseks. Langes siiski vaid 10 ning üldse mitte igaveseks. Kaeba või kohtusse!

Katsed jätkuvad. Mina olen jänes.

Sahhariinist

Ihuhädade tingituse just sahhariinist seadsin ma hüpoteesiks eelkõige seetõttu, et selle kõrvalmõjusid ei ole varem uuritud ning keegi ei tea, milliseid negatiivseid kõrvalmõjusid see endaga kaasa võib tuua.


Paar päeva tagasi alustatud eksperiment hakkab tulemusi andma. Kusjuures seda igasuguse tühikargamiseta. Tõsi küll, et olen viimasel ajal kui tsetsekärbsest puretud ning kipun alailma magama. Isegi täna. Tõusin pärast sügavat und kell 6. Olin seega maganud üle kolme tunni. Kl 8 paiku otsustasin juua kohvi ning võtta hommikueine. Eineks oli keeduvorst keelega (saial) ning kapsa-paprikasalat. Muidugi ka pool liitrit lahustuvat kohvi poole lusikatäie suhkruga. Kuid kell 11 viskusin uuesti telerit vaatama ning jäin uuesti magama, põõnutades kella neljani õhtul.

Tavaliselt on mul just eriti pärast sundasendis magamist õlaliigesed kole valusad. Olen ikka õudusega mõelnud, et mis saaks juhul, kui keegi sooviks mu käed rauda panna... mu käed lihtsalt ei painduks. Isegi käsi tõstes lõi varem ülavöötmesse kohutav valu.

Nüüd aga, paar päeva pärast sahhariinist loobumist, saan käsi praktiliselt seljale panna. Kahtlemata ei saa ma olla 100% kindel selles, et senises ihujäikuses oli süüdlaseks just nimelt sahhariin, ent sellises kontekstis näikse mu hüpotees siiski paika pidavat. Jätkan eksperimenti.

Sugar!

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama juba sealtmaalt, et mistahes režiimi pidamine või jälgimine saaks toimuda siiski vaid sel juhul, kui ise olukorra peremees olla. Globaalses mastaabis vaadatuna on minu puhul tegemist absoluutse suhtluspuudelisega, et mitte öelda otse — asotsiaaliga. Viimasel sõnal on tänapäevastes, enamasti kollakaks joodud ajudes teistsugune tähendus, mistõttu seda sõna selle otseses mõttes ma enda kohta siiski kasutada ei saa.

Kogu mu enesejälgimise (ehk autoseire) pöörab pea peale mu üpriski kitsas suhtlusringkond, kellega kokkupuuted viivad suurima armastuseni, mis — nagu ürgteadlasedki on ammu välja selgitanud — käib peaasjalikult kõhu kaudu. Eks siis minagi sulandun ühiskonda just eelkõige selle organi üht serva pidi. Kui mul on mingidki kokkusaamised oma heade tuttavate või sõpradega, ei tule meile pigem meelde kontsert, näitus ega mõni muu vaimutoit, küll aga oleme pea alati üksmeelel söömise aspektis. Sedasi aga ei ole võimalik eriti endasse manustatud kalorsusi ega muid põnevusi jälgida.

Kaunis näide selle kohta puudutab vahetult eelnenud päevi. Püüan neid ka pisut illustreerida. Üle poole aasta saime kokku Gunnariga, kellega meil oli kaks kokkusaamist, ühtlasi ka söömist. Küllap ta tunneb end minu ees pisikese võlglasena, ja kui mitte muus osas, siis vähemasti tänu kujunenud olukorrale, mille järgi olen mina praktiliselt töötu, tema aga kõrgepalgaline mitmes ametis tegutsev ametnik. Seepärast oli tema väga rahul sellega, et sai mulle "välja teha", mina aga sellega, et sain uusi hõrgutisi proovida.

Näiteks oli meie reedene kokkusaamine Lõunakeskuses, kus ta otsis koha, kus ei peaks ise kandikuga sabas seisma, vaid kus teenindatakse. Minu abiga küll. Selliseks paigaks on tolles kaubanduskesuses internetikohvik. Proovisime ka "Oriental Expressis", kus ma olen näinud teenindatavat, eriti á la carte sektoris, ent seekord teatas nõusid koristav tädi millegipärast, et ei teeninda meid keegi.


Lisaks suurele kohvile (sahhariiniga) tellisin ma endale pannkoogi tursamaksa ja munaga. Selles oli meeldivalt palju muna ning kogu see täidis meenutas mulle suvel lemmikuks kujunenud salatit "Ristiisa Pubist". Äärmiselt maitsev! Pealegi serveeritakse á la carte moodi vist üksnes seal kohvikus. Sama kohviku all on sööklalaadne toitlustuspunkt, kus kõige eemalepeletavama mulje jätavad teenindajad.


Kohvi kõrvale küsisin ma kohupiimakoogi virsikutega, mis oli seal letis mind kaunis kaua oodanud ning juba pooleldi kuivanud. Ilmselt oli tegemist näidiseksemplariga, kuna baaridaam ei raatsinud mulle seda kuidagi tuua. Käisin suisa ise järel ning sain suutäie toriseda. Eriliselt vabandamata mõtiskles too daam pikalt, siis aga mainis mokaotsast, et oli selle juba unustanud. Värskena võiks see kook lausa maitsevgi olla.


Järgmisel päeval kokku saades soovitasin ma Gunnarile oma lemmikut Rehepappi. Et aga seal ei teenindata, langes see valikust kohe ära. Pealegi oli pealinna-isandale harjumatu sealne sisekujundus. Nii suundusimegi diagonaalis üle hänglandi hoopis Kaubahalli kolmandal korrusel asuvasse kohvik-lesilasse, olles minu POT-i parkinud hotelli ette ning varustanud ta selleks kohase sinise parkimissildiga. Tige Tikker on otsene DuNordi järeltulija, ent sisekujunduselt päris noobel. Tundsin vaid pisut suitsulõhna, mis pani mind mõttele, et ehk lubatakse seal hilistundidel avalikult suitsetada.

Roogade juurde pakutavad kõrvitsaseemnetega kuklikesed koos imemaitsva ürdivõidega olid iseenesest väga maitsvad. Mina, kes ma võid tavaliselt ei söö, ei saanud seekord seda proovimata jätta.


Supi asemel võtsin vastavate eelroogade rivis seisnud seenesupi ravioolidega. Portsjon tundus küll kole pisike, kuid oli üsnagi maitsev. Tõsi, rosmariinioksad andsid mulle aimu, miks garneeringuna kasutatavad asjandused sageli söömata jäetakse. Samas, seente kõrvale see maitse isegi sobis.


Oma teiseks roaks valisin pasta jäneseliha ja seentega. Peale oli pandud kitsejuustuviilakuid. Kui rosmariinioks tähelepanuta jätta, oli roog päris maitsev. Tõsi, need road on seal kõik kaunis kõrges hinnas ning kogused mitte just tapvad. Kõrge hind garanteerib, et keegi end just lõhki ei sööks.


Desserdiks tellisin pannkoogid jäätisega. Jäätist oli pisikene topsikene, pannkoogid olid torru keeratud ja maasika toormoosiga üle valatud. Et pannkook oli värske, siis maitses see kooslus päris hea.


Esmaspäeval tuli mul olla ENTA liikmena kaastegev Doktorantide Assambleel, mis korraldati Dorpari konverentsikeskuses. Laud oli tellitud kuuekümnele, rahvast oli aga 25. Pisut kahju oli küll kõike seda küllust lasta niisama minna, ent mul puudusid ka volitused jääkide kaasatarimiseks.


Selased road olid kõik keeratud lehttaignasse, mis selle tõttu omandasid teataval määral sarnase võimaitse. Maitsev küll, kuid mu alateadvus prõmmis mulle ajude pihta, et kui ma neid saiakesi rohkem kui portsu söön, võtan koheselt 10 kilo juurde. Igatahes jäid need ülejäägid meist laudadele ning nende edasine saatus on mulle teadmata.

Täna aga võtsin vastu otsuse korraldada enda kallal uus eksperiment. Ma arvan, et mu õlaliigeste valulikkusel peab ju siiski mingi põhjus olema. Kahtluse all on kolm objekti: 1) vererõhku alaldav ja südamerütme reguleeriv ravim Lacipil, 2) lahustuv kohv ja 3) sahhariin. Et sümptomid ilmnesid just nimelt tänu sahhariinile, siis proovin uurida, mis saab juhul, kui ma sellest loobun.

Sanatoorne nuum

Tõsi, plaanisis algul siia üles märkida kõik toidukorrad ning kirjeldada elavalt iga toidu maitset ning kaasnenud elamusi. Nüüdseks on aga kiirete ja kiiremate toimetuste tõttu päris nädalakese jagu lund ära sulanud ning enam pole kaugeltki nii kütkestav see mu esialgne plaan. Kuid vähemasti ei tahaks ma ootusärevaid lugejaid petta nagu Riik oma pensionisammastega, mistõttu panen siia üles kauni pildigalerii. Muidugi ei ole iga ports siin minu suud puudutanud ega kõik road just Värskas söödud. Kindlasti tahaksin anda valusa nähvaka nende pihta, kes seni on olnud arvamusel minu toitumuse üksluisusest. Ja üldse — kel kõike seda vaadates suu vett jooksma ei hakka, on ta üks paras tundetu tükk.




















Igatahes seesugune oli lõpuks ainus sport, mida ma teha suutsin.