Eesmärgist

Selle slaidi heiskamise aegu tunnen end veidi väsinuna ega võta ette pikemat lugulaulu. Kas mu diplomaatiliselt sõnastatud eesmärk sai täidtud? Meenutan, et sõnastasin selle nii: «28. märtsiks saada enda mass alla 82 kg»

28. märtsil oli eesmärk saavutatud küll. Enamik näite on siin langenud, ainsana ehk on tõusnud kekmine söödud toidu kogus. See kõneleb vaid sellest, et ma olen vähendanud kõrge kalorsusega toitude või suurendanud madala kalorsusega toitude hulka.



Kui mul vaatamata tööhulgale jääb veidi enam mahti, toon siia ka mõned väljavõtted oma päevikust. Hetkel vajus kellaosuti üle 3, tõusin pärast kahetunnilist kosutavat und kell 7:30... väsimus on põhjendatud.

Pistasuhu

Leidsin täna väga vahva madalkalorse toidu propageerimise blogi siinsamas: http://pistasuhu.blogspot.com/

Muu hulgas on see ka ainuke leht, kus kuvandus kaalika kalorsus. Enamasti tuuakse nii kirjanduses kui ka saitidel kaalika metsiku esivanema, naeri oma. Naeril on see 27 kcal. Kähara peakapsaga ristatud rutabaga kaalikal aga 34 kcal. Võtsin aluseks hoopis viidatud blogis toodud kaalika kalorsuse, 31 kcal.

Kuus päeva märtsis

Kuna ma juba kord siin virgumisi kalkuleerima asusin, otsustasin teostada ka pisikese ülevaate viimasel kuuel päeval toimunud muudatustest oma kaalujälgimise vallas.

Keerasin täna oma kaalul mingit nupukest ning võin vabalt ja arvuti abita enda massi nüüd ka naeltes (lbs) anda. Kuid see pole oluline. Murelikuks teeb mind siiski see normiülene söömine. Kui soovida midagi saavutada, tuleks ilmselt siiski ka siht seada. Niisama ja iseenesest kipub asi ikka käest vajuma. Kui näiteks sätiks eesmärgiks, et uue nädala lõpuks (uueks «aruandeks») oleks mass alla 82? Kas see oleks siis nii ilmvõimatu?

Siin peab kohe lisama, et stiihilised söömised kontrollimatus keskkonnas (kodust väljas) seda eesmärki väga valusalt ei mõjuta. Kannatada võivad küll saada kalorsuse ja söödud toidu massi näidud, mis sellistel puhkudel saavad suuresti «lambist» pandud. Kuid, nagu ma ka varem korranud olen, ei muuda see põhitulemuse näitu.


Seekord ei saa kilgata ei mDif ega ka cDif tulemusega. Esimene on kokkuvõttes koguni tõusu näitamas (konkreetselt: nende kuue jälgitava päeva jooksul olen kokkuvõttes, võrrelduna eelmise vaatlusperioodiga, juurde võtnud 400 g). Teine on küll märgatavalt väiksem eelmisest, kuid et ka vaadeldav periood on poole lühem, oleks sama tendentsi jätkudes summa suurem.

Olgu siis uus siht —» 28. märtsiks saada enda mass alla 82 kg.

Tubakavõlg

Eelmisel «aruandlusperioodil» jäi mul esitamata kokkuvõte suitsetamise sageduse dünaamikast. Siin see on, kui kellelegi peaks huvi pakkuma. Puudutab vahemikku 3...20. märtsini.


Nagu juuresolevalt jooniselt näha, on graafikul pisike tõusutendents. Ent eelmisest veelgi madalam miinimum ei lasnud keskmist liiga kõrgele tõusta ning see jäi tiba alla 25. Arenguruumi seega veel on. Teisalt on see areng olnud siiski minimaalne. Veel veebruari keskmine oli ligi 23.

Lennukad kalkulatsioonid

Olid suhteliselt kiired päevad koos määramatute einetega. Tegelikult toon siinkohal ära pisikese ülevaate oma kaalutlustest, seda siis alates reedest, mil me Margega koos einestasime. Arusaadavalt kipuvad sellised kirjapanekud lükkuma edasi, kuni unustamiseni. Sageli jäävad järele vaid üksikud pildid, milliste kohta ei pruugi isegi mäletada, kus need võetud said.

Nagu ma korduvalt väljendanud olen, osutub raskeks selliste valmistoitude kalorsuse määramine ning ma teen seda reegllina enda kahjuks. See tähendab, et panen kirja pigem rohkem kui vähem. Näiteks oleksin ma viimati Lõunakeskuses söödud päevasupi hinnanud umbes liitrile (so 1000 g) või vähemalt poolele kilole, kui seal poleks pidanud seda tasumiseks kaalule asetama. Selgus, et tegelikult oli seda vaid 388 g. Ka kalorsustega on sisuliselt sama lugu. Peab silmas pidama, et mida enam kaloreid on toidus, seda rasvasem/rammusam/kaloririkkam see kipub olema. Teisalt aga pole müüja jaoks parimat väljakutset kui maha müüa võimalikult odav kaup maksimaalselt kalli hinnaga. Nii ei pruugi ka kulbitäiest taignast küpsetatud paberõhuke pannkook kaaluda 200 grammigi ega olla 90 kcal, ehkki ma just 90 arvutasin, kuna selline on pannkoogi üldine standard. Koogi praadimiseks ei kasutata rasva, vaid mingit pulverisaatorpudelist pihustatavat määrdeõli. Pole mul aimugi, mis on selle kalorsus või kas seda kokku sinna pannile grammgi sai.

Näiteks valisin ma reedel Rehepapis kanašnitsli märksa suurema (ja ilmselt ka rasvasema) seašnitsli asemel. Kokk serveeris mulle veel pigem kõige pisema tüki. Tõsi, siinkohal tõstsid sealihatootest selle kanalihatüki hinna 5 krooni võrra kõrgemale ilmselt mandlilaastud, mis omakorda pole ka mitte olematu kalorsusega.


Isegi kui ma välja kalkuleerinuksin keedetud tatra ligilähedasegi kalorsuse, oletades, et seda sai taldrukule 1 köögilusikatäis ehk umbes 150 grammi, ei tea ma valge kastme koostist. Võiksin viimase umbmääraselt kalkuleerida vastava pakitoote kaudu. Ja ikka ei teaks ma lihatüki kalorsust, eriti kuna ma ei teadnud selle massi.

Sel moel kalkuleerides kaotanuksin ma piltlikult öeldes üksnes suurest mõtlemisest samapalju kaloreid, kui süües sain.



Rehepapis tuleb nüüd salatid eraldi kaaluda, mistõttu mulle polnuks keerukas selle koguse kalorsuse väljaarvutamine. Üllatusin tõsiselt, kui kaalunäit mainis selle salati massiks pelgalt 170 g.

Et aga ühe lõunaeine komponentidest on suur osa täiesti ebamäärased, siis läksin lihtsama vastupanu teed. Selle lõuna juurde kuulus veel ka ilmatuma suur kausitäis maitsvat hapukapsasuppi.

Koguse hindasin kokku umbes 1 kilole. Et aga poole sellest moodustas lahja supp, ka letšo polnud kuigi kaloririkas ning kana on reeglina suhteliselt madala kalorsusega, seda oli kokku maksimaalselt 100 g, siis arvutasin tinglikuks koguseks 500 kcal.


Hetkel neid ridu kirjutades mõtlen, et 500 oli ehk siiski liiga vähe. Kuid siinkohal tuleb siiski silmas pidada peamist põhjust, miks ma neid kaloreid üles märgin. Mitte sportlikust hasardist ega statistika pärast, vaid ikkagi peamise pärast — ma olen ju huvitatud oma kehamassi langetamisest.

Kui sooviksin midagi kellelegi numbritega tõestada, ei saaks keegi mind jukontrollida ka siis, kui ma pidevalt märgiksin suvalised numbrid. Nende numbrite märkimise mõte on siiski selles, et ma üle ei sööks.


Reedel sõitsime Margega hiljem Eedsenisse ja Jyski. Sain muu hulgas teada, et viimase nimi tuleneb Taani Jüskimaa saarte nimetusest ja pidi sümboliseerima võrdsust ja ausust vms.

Janu peletamiseks võtsime Hesburgerist hoopis jäätise. Et teised olid kas karamelli või šokolaadikastmega, eelistasin ma maasikakastet. Mitte küll et sellel peale punase värvuse vähimatki seost olnuks maasikatega. Kuidas aga määrata selle portsjoni kalorsus või mass? Ikka huupi.

Pakkusin, et see pisike topske oli umbes 100 grammi ja 150 kcal. Hetkel mõtlen taas, et ehk oleks pidanud veelgi julgemaid numbreid pakkuma.


Laupäev viis meid taas Eedenisse ja Jyski. Kuid et me mõlemad olime hommikul söönud, ei tekkinud meil erilist söögiisu ning me piirdusime seekord priskema jäätisega.

Mina valisin rummi-rosinajäätise. Kahe kuuliga (vist 49 krooni) sai tassikese kohvi tasuta.

Hindasin selle massiks 200 g ning panin kirja 250 kcal. Kui seda oli vähe, siis on kahju vaid statistilistes parameetrites, kuna põhiparameetriks jääb siiski mu kaalunäit.


Muu hulgas ei saa mainimata jätta, et see Eedeni trepialune jäätisekiosk on äärmiselt kenasti kaunistatud ja lausa kutsub sööma. Igal jäätisel on temaatiline dekoratsioon, näiteks apelsinid või šokolaadist roosid.

Pühapäeval otsustasime väisata Lõunakeskust. Mul oli kinnisidee käia ära nooblis raamatupoe kohvikus Nobel. Kuid Marge soovis ka tõhusamat einet.


Valisin siis hakklihaga pannkoogi eelkõige sel põhjusel, et see maitseb mulle kõige enam ning teiseks lootuses, et mul on ehk käepärast selle kalorsus.


Supiks võtsin päevasupi, milleks seekord oli aedviljasupp lahja sealihaga. Lisain ohtrasti rohelist sibulat. Et aga mul polnud supistki andmeid peale selle massi (388 g), otsustasin siingi anda hinnangulise väärtuse.

Hindasin selle pannkoogi ca 250 grammile. Ilmselt sai supi kalorsus (200) kõva liiaga, mis ehk jättis laveerimisruumi pannkoogile (mille kalorsuseks märkisin 300).


Ent siiski vedasin Marge ka Nobelisse, kus valisin oma lemmik-koogi. See on küll hirmsa nimetusega, ent ülimaitsev. Lemmikuks on mul toorjuustukook.

Hindasin selle killu 200-grammiseks. Kusagilt netist leidsin ma numbri, et tavalise cheesecake kalorsus on 340. Võimalik, et siin oli mõeldud küll portsjoni kalorsust. Ei tea, igatahes panin kirja julge 640 kcal. Teisalt, et tegemist oli maitsva koogiga, mis ei kleepunud suulae külge, väljendumaks ülimat rasvasust, võib oletada, et see killuke juustukooki siiski ei tohtinuks olla suurema kalorsusega kui eelmisel pildid kujutatu kokku.

Vahet pole. Peamine, et KMI langeks!

Pisiedu

On tegemist olnud. Mõned tigedikud nimetavad mind pahade sõnadega workohoolikuks, mõned ilguvad selle kallal, et ma olen abielus oma tööga... tegelikult olen ma aga lihtsalt saamatu ega saa kunagi millegagi kergesti hakkama. Ja ideid tuleb. Kui tuleb idee, mida on hõlbus realiseerida, siis see tulebki realiseerida. Kuna kui ma ootaksin, et mulle mu 0,6 koormusega ametis tööd antakse, võiksin vabalt kuude kaupa tegevusetult istuda. Tööd leian ma endale ise. Seepärast pole ka olnud mahti vahesissekandeid teha.

Et siinsesse blogisse kirjutamine on seotud teataval määral tülikate skriptide ning mitmekülgsete ahistavate piirangutega, pean ma juba jupimat aega oma «XanCal» päevikut docx-failina. Viimast päeva pole veel sisse kantud, aga niigi on toda 63 lehekülge. Mugav ja hõlbus. Teen mõnikord üksikuid väljavõtteid siiagi, olen ka seni paar väljavõtet avaldanud.

Mul on toredaid pilte viimastest väljas söömistest ja ka muust huvitavast. Kuid jätan ka nood teiseks korraks. Ajanappusel ei viitsinud ma seekord statistitseda ka oma sigareerimise kallal, ehkki märkmeid olen teinud. Esitan seekord vaid tabeli oma 12 viimase päeva toitumisülevaatest.


Nagu juuresolevalt pildilt näha, on mul teatavaid raskusi olnud kehtestatud normides püsimisega. Kuid olen siiski seda meelt, et pigem pisike lisapala kui depressiivselt pilliv kõht, mis nakataks oma undamisega ka pea ja hinge. Rõõmu on sellestki, et keskmine KMI on õrnalt langenud. Viimasesse tulpa paningi summaarse kaaluiibe. Kui möödunud vaatlushetkel jäi see kokku liitmata, siis nüüd arvutasin tollegi kokku ning sain +01, mis tähendab, et tolle kümne päeva jooksul võtsin summaarselt 100 g juurde. Seekordna näit on aga -18, jutustades sellest, et olen kaotanud 12 päevaga kokku 1800 grammi. Peaksin nüüd püüdma vähemasti selle arvu miinuses hoida.

Kuid ega see tulp ei julge pikalt miinuses püsida, kui eelviimane pidevalt jõuliselt plussi näitab. Nii sõin ma eelmise 10 päeva jooksul kokku samamoodi kui seekordse 12 päevaga rohkem kui ööpäevase normi rohkem. Aga küllap ma ka siinkohal midagi välja nuputan.

Mõnetist segadust tekitas mu eelmine sissekanne. Kuni tolle ajani pidasin ma eilse-tänase arvestust vastavalt sellele, kas antud hetkele oli eelnenud passiivne magamise periood. Kommentaaride ja jäiga 00:00 määratlemise tõttu hakkasin ka rangemalt arvestama kellaaega. Näiteks on hetkel kell 1:33 ning mina olen täna juba manustanud 600 g toitu 544 kcal väärtuses. Varem arvutanuks ma selle veel eelmisse tänasesse, st oleksin tänast päeva alustanud alles pärast magamist.

Öö ja päev

Tegelikult on mul pisikene mure sugenenud seoses selle astronoomiaga. Inimesed on omavahel kokku leppinud ühest küljest selles, et ühe päeva kell 24:00 on samahea kui uue päeva kell 00:00. Aga see selleks. Astronoomiaga pole siin suurt midagi pistmist, kuna tegelikult on meie igasuguste nihutuste ja kooskõlastuste tulemusena meie tegelik südaöö alles kuskil kell 2. Kusjuures suvine ja talvine aeg on omakorda nihkes.

Teisest küljest on jällegi inimesed kokku leppinud, et enne magamist on neil «täna» ja pärast magamist «homme», mis omakorda on pärast ärkamist tegelikult uus «täna». Kusjuures kõige jaburam on veel see, et see «täna», mis oli enne magamist, on seejärel hoopis «eile». Kuid mulle tundub, et selle «filosoofiaga» ma siin kedagi ei üllata.

Minu probleemiks on hoopis aga see, et siiamaani olen ma oma arvestusi pidanud nn astronoomilise punkti järgi. Samas aga minu tegelik elu kulgeb teisi radu pidi. Kõige sagedamini lähen ma magama kl 4 paiku, pluss-miinus kaks tundi. Ärkan aga, olenevalt töö iseloomust, kas 6 või 9 või 12 paiku, endiselt pluss-miinused.

Tulin täna sellisele kepsakale mõttele, et ehk oleks ka mu ööpäevast kalorsust mõistlik mul arvutada vastavalt puhke- ja aktiivse aja jaotumisele? Või siis päevasele ja uneajale. Või kuidas iganes seda ei nimetataks.

Ootan kommentaare. Sellisel juhul poleks midagi lihtsamat, kui arvutada oma elutegevust ärkamisest uinumiseni.

Uuenenud ülevaade

Otsustasin veidi selgitada ka seda eelmisel korral esitatud kõverat. Ma usun, et detailsem tekst on siinkohal üleliigne, kuna hirmus suure tarviduse korral võib eespoolsetest sissekannetest detaile jälgida.

Seekordne nädal, täpsemalt küll dekaad, on iseloomustatav eelkõige paari väljas söömisega, mis kahtlemata rikub kui mitte dieeti ennast, siis vähemasti statistikat. Allpool toodud tabelis on need hinnanguliselt määratud massid märgitud punaselt. Muidugi ei tähenda see seda, et tarvidusel ei võiks siiski mõningaid krokodillisöömisi ette võtta.

Ka suitsetamise osas ei ole erilisi nihkeid. Mitte et ma oleksin selles osas ka erilist «dieeti» pidanud.


Ja lõplik tulem on selles uuendatud tabelis. Jätsin ära toidukordade loendamise kui täielikult ebavajaliku. Küll aga lisasin tulbad «cDif» ja «mDif», millest esimene näitab kalorite üle- või alatarvitamist võrrelduna endale seatud normiga, kusjuures punased ja hüüumärgiga normid on pisut teistsuguse sisuga, teine aga nn kaaluiivet võrrelduna eelmise mõõtmisega.

Võrdluseks jätsin juurde küll eelmise nädala või dekaadi keskmised. On märgatav, et toidu kogus on tublisti kasvanud nagu ka keskmine ööpäevaselt omandatud kalorite hulk.