23. veebr 2009

Enne vastlapäeva

Kui sissekandeid mitte iga päev teha, on kaunis tüütu neid märkmeid sorida ning otsida üles, millal ma midagi ja kus ning kellega sõin. Et sellel pole sisuliselt ka vähimatki tähtsust, toon siinkohal vaid pisikese ülevaate veebruarikuu hõrgutistest, millega olen kokku puutunud. Siinsed illustratsioonid on juhuslikus järjekorras.


Ühed mu lemmikud on pannkoogid, ja kindlasti pigem hakkliha kui moosiga. Sellel pildil on Rehepapi pannkook hakklihaga. Selle meeldiva toidukoha nõud on kenasti äratuntavad. Peab mainima, et varasemal ajal seal pannkooke pole pakutud. Seekordses ei olnud aga traditsiooniline hakkliha-riisisegu, vaid pigem mingi suitsuvorstimaitseline lihaollus. Äärmiselt maitsev!


Kui omlettidest rääkida, siis tasub alati silmas pidada 6teist kannu kööki. Sealne omlett on eelkõige selle poolest tähelepanuväärne, et selle juurde serveeritakse alati hästi mitmekesist salatit ning koorest kastet.


Rehepapi mustikakook pole mitte üksnes et maitsev, vaid ka ilmselt ainulaadne firmakookide hulgas. See oleks justkui segu kohupiima- ja purukoogist, millesse on lisatud ohtralt mustikamoosi.


Taas Rehepapi roog, kuna ka suupistete osa pole seal tagasihoidlik. Keel hernestega on igatahes täiesti võetav magustoiduna. Vähemasti kui kõht tühi on, pole midagi maitsvamat. Pealegi on roa kogus (allahindluseta vaid 15 krooni) parasjagu selline, et teeb keresse äärmiselt meeldiva enesetunde, kuid ei aja seda punni. Lihtsalt oivaline!


Lõhe suupiste on pisut kallim (25 kr), kuid samuti alati maitsev. Koju ei oleks iial võimalik osta nii pisikest kogust lõhet, ilma et see hukka läheks või ära ei tüütaks.


Enamikku Rehepapi roogasid võib kirjeldada ülivõrdes, pildil on äärmiselt maitsev lambahautis.


Veel on Rehepapi üks tunnuseid nende supiüllatused. Pea igal kuul on neil pakkuda midagi uut, kusjuures ma pole veel iial trehvanud ühelegi ebamaitsvale supile. Koorene lõhesupp sisaldas hästi palju kala ning tundus väga kosutav. Veidi nukker on see, et sealsed supid on kõik viimasel ajal 25-kroonised. Mitte et nad seda hinda ei vääriks.


Seevastu Lõunakeskuse buffet-tüüpi pakkumised ei ole kaugeltki nii maitsvad. Tunduvad olevat tunduvalt kallimad ka. Selle supi juures oli hind 6 krooni, kuid kassas selgus, et see oli 100 g hind. Lõunakeskuses on veel teinegi buffet-tüüpi idapärane kohvik, kus hinda on pisut alla lastud — nüüd maksavad seal kõik kaubad 160 kr kilo. Pildil kujutatud külasupp meenutas pisut rassolnikut ning sisaldas vaid mälestust lihast. Tühja kõhuga see muidugi süüa sünnib, kuid seda süües tekkis tunne, et viibid kui supiköögis, mitte uhkes söögikohas. Teist korda ma seda suppi ei valiks.


Pildil on kanarisotto astelpajukastmes Rehepapi köögist. Kastme võtsin Roberti kiitmise peale. Kogu roog oli maitsev, ka kaste. Kuid see astelpaju on salapärane, kuna tema maitse ja lõhn ei kipu kattuma. Viimane on pigem ebameeldiv.


Lisaks muudele uudistele pakub Rehepapp viimasel ajal mitmeid grillitud tooteid. Pildil on grillitud lõhe, mis tahtis taas keele alla viia.

Peaks otsima, kas kusagil on olemas mingisugune "kaebuste raamatu" moodi sissekannete tegemise paik. Igatahes tahaksin ma seda Rehepappi küll ülivõrretes kiita. Eks siinne ülevaade viitagi samas asjaolule, et nimetatud toidukohast on kujunenud minu lemmik.

Kuid kui arvata, et mina käin alati vaid väljas söömas, siis on see sügav eksitus. Enamasti ma söön ikka kodus, ostes selleks valmis poolfabrikaate jms.


19.02.09 oli mul pelmeeniisu. RTQ serveeris mulle Siberi pelmeenid, mida ma maitsestasin majoneesi ja sinepiga. Pelmeenide koostises olev lihatäidis: liha 60% (32% sealiha ja 28% veiseliha).joogivesi, sibul, sojavalk, keedusool 1,2%, maitseained, maitse- ja lõhnatugevdaja E621. Taigen (nisujahu, joogivesi, munamass, keedusool). Valku 10 g, süsivesikuid 32 g, rasva 8 g. Rasvasisaldus mitte üle 30%, kollageenisisaldus lihavalgu suhtarvuna mitte üle 18%. Energeetiline väärtus on neil Uvic pelmeenidel 240 kcal. Iseasi, kui palju kaloreid lisandus majoneesist.


Koduste toitude lahutamatuks osaks on mitmesugused poolfabrikaadid, salatid ja vorstid. Näiteks Rimi köögi pasteedi-toorjuusturull, mille koostises on: maksapasteet (veisemaks 45%, seapekk 15%, sibul, porgand, brändi, võie, suhkur, maitseained) 74%, toorjuust, želatiin. Kui see pasteedi osa oligi üpris maitsev, siis ümbritsev toorjuustukiht endast küll midagi asjalikku ei kujutanud. Kahjuks ei ole midagi teada selle toote kalorsuse kohta.

Verivorstid
Näiteks 17.02.09 tuli mulle verivorstiisu. Veel enne jõuluaega sai soetatud verivorstid, mille BB kippus juba mööduma. Poisid (McQ ja RTQ) tegid mulle kogu paki korraga soojaks, mis seepeale küll pisut oma kaubanduslikust välimusest kaotas. Maitselt oli see aga nii hea, et ma sõin kogu selle portsu praktiliselt korraga ära. Verivorsti puhul on 100g toote valmistamiseks kasutatud järgmist: tangud, toiduveri 20 g, pekk, kamar, keedusool max 3g, maitseained, sibul. Toiteväätus: 100 g toodet sisaldab keskmiselt: 219 kcal, sealhulgas Valku 11 g, Süsivesikuid 13 g, Rasva 14 g. Oluline on süüa verivorsti siis, kui selleks isu tuleb. Paraku on juulikuus see toode millegipärast äärmiselt haruldane.

Vastse-Kuuste suitsu-juustuviiner
Suitsuviiner on kahtlemata üks paremaid odavaid lihatooteid Vastse-Kuustest. Suitsu-juustuviineri valmistamiseks on kasutatud järgmisi komponente (arvestatuna 100 g kohta): veiseliha 27 g, sealiha 27 g, joogivesi, juust 7,5 g, keedusool max 2 g, kamar, soja, tärklis, lõssipulber, munapulber, maitseained, stabilisaator: toidufosfaat, maitsetugevdaja: Na-glutamaat, antioksüdant, askorbiinhape, toiduvärv (E120), säilitusaine: Na-nitrit. Toiteväärtus: 100 g toodet sisaldab keskmiselt 200 kcal, sealhulgas Valku 12,6 g, Süsivesikuid 6 g, Rasva 14,2 g.

Seda viinerit ei söö ma muidugi pakkide kaupa, aga see on meeldivaks vahelduseks Rakvere pereviinerile.


Koduste toitude kõrvale söön ma lisaks veel sageli ka saia. Nisuvihkajatele see muidugi ei meeldiks. Saiade puhul on hinna- ja maitse suhtelt parimad tundunud Isa sai ja Kirde sai. Kui vahepeal kippusid nende toodete hinnad juba 9 kroonigi ületama, siis nüüd on üha sagedamini neid võimalik osta pea poole odavamalt. Sellele vaatamata kipuvad need soojas toas seistes hallitama. Kui külmikus ruumi on, püüan ma need sinna sokutada. Näiteks Leiburi Kirde saia koostis on järgmine: nisujahu, vesi, pärm, margariin (taimsed rasvad ja õlid, emulgaatorid E472e, sojaletsitiin), keedusool (1,1%), suhkur, emulgaator E481. 100 g toiteväärtus: energia 255 kcal; valgud 7,7 g; süsivesikud 51,0 g; rasvad 2,3 g.

Nutthallitus
Koduste toitude juures on kindlasti üheks ohtlikumaks nakitsemiseks mitmesugused magusad toidud. Tihti ma ostan neid küll poistele, kuid kui nad neid pikemat aega ei puutu ja BB liialt kaugele ületatud on, nagistan ise.


Näiteks on muffinid ju oma magusa rasvasusega tõelised kaloripommid. Kuid ega ka muud desserdid vähem salakavalad pole.


Rimi kirsidessert on iseenesest lausa oivaline. Koostis: kirsikompott 72%, suhkur, paksendajad E1414, E1422. Kalorsust ei tea.


Kui ka oma une osas olen olnud regulaarselt ebaregulaarne, siis kmi küll endast midagi head ei kujuta.


Kindlasti on üks peamisi põhjusi siin vahepealne loobumine ülestähendustest. Alates 15.02.09 olen taas üles märkinud, mida ja millal ja kui palju ma söön. Selle oma tegevuse peaks nüüd veelgi põhjalikumalt läbi kaaluma, et leida kõige soodsam tee positiivsemateks niheteks.

14. veebr 2009

Reficit

Viimastel aegadel olen ma isegi üht-teist piltidele üles võtnud, küll aga pole jupil ajal korralikult üles märkinud manustatavaid toidukoguseid ega -kordi.

Une osas pole ma liiga kaugele tagasi arvutanud, kuna nende märkmete ülesotsimine ja -tähendamine võtaks üksjagu aega. Viimase umbes 40 päeva keskmine une pikkus on mul siiski kuus tundi ööpäevas. See on niigi kohutav, tähendades neljandiku eluaja mahamagamist.


Hoopis hull lugu on aga kehamassiindeksiga, milline vargsi, kuid sihikindlalt kipub ülespoole tagasi rühkima. Tundub, et edasisest märkmete tegemisest ma siiski ei pääse, kui soovin seda kõverat kontrolli alla saada.


Kaootiisus une asjus (magamamineku ja ärkamise aeg) tundub mulle suhteliselt postiivne. Olenevalt olukorrast on teinekord väga hea hommikul vara töötada, teinekord kukub see aga paremini välja õhtul või öösel. Eks see olene ka töö iseloomust.

Mulle meeldiks aga märksa enam, kui KMI osas seesugune kaootika puuduks.

8. veebr 2009

Somnambuulia


Tõestamaks ebaregulaarsust oma elus, joonistasin hommikuse virgumise kõrvale joonise, millel tumepunane ala kujutab mu uneaega alates 1. jaanuarist tänaseni.

Olgu siis lisatud, et need valged alad tähistavad "tänast" päeva, mis iganes päev või öö parasjagu ka poleks.

Üksik lõhe 16. kuupäeva juures ei tähenda mitte vahele jäänud ööd, vaid märkmete puudumist. Kuidas seda lugu graafiliselt paremini kujutada, peab veel mõtlema.

6. veebr 2009

Edasi mõtlemiseks


Edasi mõtlemiseks panen siia kirja mõned nopitud faktid. Egas kaalulangetamise protseduur pea ka tingimata endast masohhismi kujutama. Püüan mitte end kaasa lasta kiskuda vastakate arvamuste virrvarrist, vaid tugineda hetkel levinud stereotüüpsetele ning osaliselt põhjendatud seisukohtadele.

> Taimne rasv võib kahjustada tervist

Inimestel on kinnistunud arusaam, et taimsed õlid on tervislikud. Seetõttu arvavad paljud tarbijad ekslikult, et taimsete rasvadega tooted on kasulikumad kui piimarasva sisaldavad tooted. Paraku ei ole see nii. Teadusuuringud näitavad, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks pärast selle tööstuslikku muutmist taimerasvaks. Piimarasva asendamisel kohukestes hüdrogeenitud taimse rasvaga kaasneb tavaliselt mittesoovitav lisand transrasvhapete näol. Inimorganism ei omasta küllastatud rasvhappeid ja seetõttu on neil veresoonte lupjumist soodustav toime.

Taimse rasva lisandiga tooted on harilikult odavamad kui analoogsed piimarasva sisaldavad tooted. Seetõttu haarabki hinnatundlikuma tarbija käsi ehk riiulilt esmajoones selle, mille hind soodsam.

Allikas: ETK leht


— Tegelikult mul isiklikult vist ei esine probleeme taimsete rasvadega.

> Päevane toidukogus

Eeldatakse, et inimene sööb päevas 1 kg toitu, sellest maksimaalselt 200 g rasva.

Allikas: Euroopa Liidu Teataja L 097



Üks inimene sööb päevas umbes 300g kartulit.

Allikas: Bioneeri intervjuu


— Mina ei söö mõnikord nädalate kaupa kartulit. kuid eespoolsetest sissekannetest on näha, et minu 1,5...2 kilo tahket toitu näikse olevat liig. Pealegi joon ma tihti märksa rohkem kui soovitatud "kuni 1,5 liitrit". Juba üksnes kohvist saan ma rohkem kui päevase koguse.

> Toitumise aeg

Inimesed, kes söövad vaid õhtul, viivad oma organismi ärevusseisundisse: kui organism ei tea, millal järgmine toidukord tuleb, siis ta ei kasuta toiduenergiat kohe, vaid suunab selle igaks juhuks rasvavarudesse, on öelnud Tiiu Vihalemm. Samas intervjuus on ta öelnud: Kui inimene hommikul ja lõuna ajal ei söö, hakkab maks ajule glükoosi tootma, kuid paraku mitte meie rasvavarudest, vaid vere või lihasvalkude aminohapetest. See on aga organismile liigne koormus.

Allikas: Tartu Postimees


— Siin ei oska ma kaasa köhidagi. Mulle endale tundub, et organism on pigem siis ärritunud, kui süüa ei saa. Aga kahtlemata tundub õige mitte süüa vahetult enne uinumist.

> Suhkruasendajad

Tegelikult manitseb Selma Teesalu eelistama suhkrut asendajate asemel. Suhkur pidi olema vaid siis kahjulik, kui organism ei saa piisavalt B-grupi vitamiine, kuid nende normi saamiseks pidi piisama 5 viilust rukkileivast. Suhkru seedimisel organismis tekkiv glükoos on inimese ajule ainus energiaallikas ning glükoosivajadus võib suureneda ajal, mil inimene teeb intensiivset mõttetööd.

Allikas: Postimees


— Mina olen suhkruasendajatest harjunud sahhariiniga. Selle kahjulikku toimet eriti ei tunta. Aspartaamiga on veidi kahtlasemad lood. Muidugi peaks arvestama, et kui ma joon päevas 5 tassi suhkrut, saaksin sellega vähemalt 5 grammi suhkrut.

Uus siht


Päris mitme päeva usina arhiivitöö tulemusena sain valmis autentse KMI iibe diagrammi, mida on kaval vaadata lähemalt.

Igatahes on ammu käes aeg, et seada uus siht ning viia indeks allapoole 27,5. Kuidas seda aga saavutada?