Lohutuseks

Ühest küljest et mitte reeta oma «ebamaist» päritolu ning teisest küljest et mitte valmistada «meelehärmi» «normaalsetele» inimestele, olen viimase paari nädala jooksul jõuliselt maganud ja seeläbi oma keskmise uneaja kõrgele viinud. Aga talviti ongi targem magada. Kui just kiireloomulised tööd ei oota.

Koostasin ka uue tabeli, milles nädalajagu tegusid. Et ma pole piisavalt otstarbekat üldplaani veel kujundanud, jätkan eelmises vaimus.


Selles tabelis on kaks keskmist. Esimene keskmine (Kesk 1) võtab kokku vaid viimase nädala teod, teine (Kesk 2) aga arvates eelmise tabeli algusest.

Saladuse avaldamine pole veel aktuaalne. Vaatame enne, kas tabeli kolmanda tulba keskmine ikka ka jätkuvalt rohelise noole teenib.

Vihje

Ei. Ka täna ei kavatse ma veel välja öelda, milles seisneb see mu avastatud trikk. Õigupoolest polegi see mingi eriline avastus. Selle kirjapanekuks peab olema veidi selgema peaga. Täna aga juhtus, et mu pea "läks paksuks".

Põhjuseks oli raamatupidamisleksika. Aktiva ja passiva täpsemalt. Tegelikult saanuks ma oma KÜ aastaaruande suurepäraselt valmis treida ka ilma neid mõisteid teadmata. Kuid mulle ei meeldi allkirjastada pabereid, millel on tekst, millest ma ise midagi ei mõika. Igatahes lõin jalule terve meeskonna. Üks saatis mind kohe pikalt, öeldes, et see teema teda "ei koti", teine tuli teisest linnaotsast kohale. Kolmas otsis välja konkreetsed kohad majandussõnaraamatutest ja seadusandlikest aktidest. Neljas aga saatis mulle tänu telefonikõnele paar selgitavat dokumenti. Lühidalt — aktiva ja passiva on täiesti mõttetud terminid. Samu asju saaks ka eesti keeles ja arusaadavalt sõnastada. Aga see selleks.

Seesugune juhmlus ajab mul tavaliselt aju sõlme. Sellele aitas kaasa ka terve tööpäeva kestnud teise aruande viimistlemine. Viimistlus seisnes selles, et varem kustutatud lahtrid-tabelid tuli tagasi asetada ja tühjaks jätta. Sest nii on ette nähtud.

Taipasin, et olen õrnalt lühises, kui hakkasin KÜ hooldustasuarveid välja printima. Pooltele tuleb need paberile printida ja ümbrikuga ukse taha viia. Teisele poolele saab e-kirjaga saata. Valisin hoolega välja õiged korterid ja andsin printerile tuld. Kui paberilehti ümber pöörama hakkasin, märkasin, et elektri eest nõutav summa on kole pisike. Neli korda väiksem kui vaja. Noh, umbes nagu eelmisel kuul. Ma tõesti ei tea, mida nad selle elektriga talviti teevad. Katsu sa neid süüdistada ilma kütmises... siis avavad suisa WC ukse ja näitavad, et ei ole mingit kütet neil seal. Uurisin kohe päris tükk aega, enne kui taipasin, et olin välja printinudki eelmise kuu arved. Siis mõtlesin, et kuni avan õiget dokumenti, prindin õige lehe teise poole. Üks lehekülg, aga ohtralt eksemplare. Alles kui läksin eksemplare uuesti ümber pöörama, avastasin kurbloolise tõe. Olin taas vale dokumendi printinud. Sedapuhku salajase pangaväljavõtte. Selle peale panin asjad lauale hunnikuisse ja otsustasin hommikul selle töö lõpuni teha.

Aga toitumise osas leidsin päris kavala nõksu, kuidas asjaolusid tasakaalus hoida. Nimelt arvutasin välja oma pikkuse ja massi, et siis andmed vastavatesse välismaistesse tabelitesse toksida. Lihtsalt tuli huvi uurida, mida erinevas maailma otsas KMIst arvatakse jms.


Selgus, et minu mass on hetkel UMBES 195 lbs ja pikkus 5 feet 7 inches. Seda on hea teada, kuna selliste paramaatrite ja kommetega isendile nähakse ette toituda 2257 kcal ööpäevas, et mitte liialt paksuks minna.


Meil üldtuntud tabelite põhjal peaks aga minuvanune isasloom saama päevas ca 2600 kcal energiat. Siin on pisikene aines mõtlemiseks.

Illustreerimiseks leidsin paar põnevat pilti, mis peaksid endast kujutama mingit moodi kalorimeetreid. Mis oleks viga, kui seesugune riistapuu oleks portatiivsena saadaval. Umbes nagu nõuka ajal olid jaemüügis radioaktiivsuse mõõdikud, mis käisid rinnataskusse kui pastapliiatsid.

Kuivikutest

Kui küsida, miks ma eelistan kümnel juhul üheteistkümnest kodus einestada, on vastus vägagi selge — vaid koha peal saab silma peal hoida suhu pistetavate palade massil ja koostisel.


Esitan täna kõige labasema tabeli oma viimaste päevade tegemistest. Mul on hea meel pakkuda mu ebaregulaarsuse kallal nokkijaile kont — vähemasti kohvi pole ma ühelgi päeval alla 4 tassi joonud. Regulaarsus missugune! Mitte et ma oleksin kindel, et kohvikoguste arvestamisel mingi eriline mõte oleks. Sama on vist ka toidukordadega. Mõnikord võib ju öelda, et inimene sööb kõigest ühe korra päevas: alustades silmade avamisega ning lõpetades hetkega, mil pea padjale kukub. Ka siis pole võimatu, et vorst on kaisus.

Siinsest tabelist ei saa küll keegi välja lugeda seda, mis kell ma magama lähen või millal tõusen. Näiteks läksin eile magama kell 3 ning tõusin 6:30, tabelisse tuleks sel juhul 03.5. Igatahes eksperimendist 10.0117 ma hetkel veel siiski ei räägiks. Siin toodud tabeli ilmselt olulisemad tulbad on kaks viimast. Ja just neisse ei saakski märkida konkreetseid arve, kui sellele poleks eelnenud vastavat monitooringut. Niigi võib juhtuda, et mõningate toodete puhul on kalorsust sisuliselt võimatu leiutada.


Kui tegemist pole keeruka salatiga, mille koostistki õieti ei tea, saab toiduainete kalorsuse ligilähedaselt arvutada tänu raamatule «Maailma toiduained».

Eksperiment 10.0117

Hetkel tundub, et ma olen millimeetri kaugusel lahendusest. Pean selle all silmas toitumiskorraldust, mis ei suurenda KMI-d.

Katsetan selle kallal veel nädalakese ja kui ma ka siis pole veel nõksu avaldanud, tasub seda küsida. Ega ma kade pole. Kuid silmas tuleb siiski pidada, et organismid on unikaalselt erinevad ning mingeid retsepte ei saa olemas olla.

Ah et miks on eksperimendil selline kood, «10.0117»? Ikka pulli pärast. Nii on ju põnevam. 10 — teise milleeniumi esimene kümnega algav aasta (eks järgmisel aastal alatud eksperimendid saaksid olla siis 11 vms) ehk lihtsalt aastaarv. Järgnevad kuu ja päev. Ehk siis eksperimendi algamise päev.

Füsio-uudised

Küllap see KMI tuleks lugeda stabiliseerunuks,kuna erilisi muudatusi ei ole siinseski sissekandes paista. Kui eelmine sissekanne viis kõvera 28.8 lähistele, siis seekordne fluktueerib pigem 29 piires.

Lootustandev on see, et selle skeemi madalaim tulemus jääb alla 28.5. Kahtlemata taltsutab ohjeldamatut söömist kasvõi see pisiasi, kui söödud toidu kogused üles märkida. Ma olen seda ka teinud, kuid alati on hiljem targematki teha, kui seda aruandesse vormida. Kui leiduks huvilisi, võiks ju igapäevase sissekande korraldada.

Allpool on toodud üksikud näited erinevatest einetest. Kord on need põgusad, kord aga mõõtmatud. Mõõtmatuiks saab endiselt nimetada nn väljas söödud eineid.

Minusugusele kopsakale kerele jääb ühest jogurtist siiski väheks. Tavaliselt võtan neid vähemalt kaks. Kaks jogurtit on aga juba 300 grammi. Omaette füüsika oleks muidugi veel nende kalorsuse arvutamine.

Üks meeldivalt toitev eine on ports pekileibu. Kasutan sel puhul reeglina küüslaugupekki ja musta leiba, millele lisan vähemalt ühe suuremapoolse küüne küüslaugu leivakääru kohta. Maitsestada sobib soola ja küüslaugupipraga. Toitvuse tagab suur kalorsus.

Sedalaadi suupisteid ei suuda keegi kuidagi kokku arvutada. Isegi kui portatiivse kaalu rinnataskus kaasa tassiksin, ei oskaks ju ka selliste toitude valmistaja ise ka mitte öelda selle kalorsust. Lahenduseks oleks kalorimeeter teises rinnataskus...

See, et ma söön sageli alles kell 16 oma «hommikueinet», ei päästa siiski ka umbes kl 20 «lõunastamisest» ja ca kl 2 «õhtueinest» — kokkuvõttena on tegu enesepettusega. Tõsi ta on, et ma vähemasti olen enamasti suutnud hoiduda Harri Jänese soovitusest mitte süüa kaks tundi enne magama minekut.











Täiesti omaette teema on niinimetatud regulaarne ebaregulaarsus. On tegelasi, kes armastavad mind irriteerida sel teemal. Ma olen küll kord öelnud, et magamine pole mu prioriteet number üks ning et mulle meeldib kõige enam ebaregulaarsus. Sageli aga kiputakse mulle ninale viskama, et selles mu hilises magamaminekus olla teatav regulaarsus.

Järgneval joonisel on näha, kui regulaarne see mu uneaeg on. Jaotused sel skeemil on poole tunni kaupa, pildile klõpsates peaks seda olema võimalik ka lähemalt (suuremalt) näha.

Vähemasti on võimalik selle diagrammi põhjal välja arvutada, millal on kõige suurem lootus minuga sünkroonseks suhtlemiseks.