Talvega lõppenud oktoober

Eks ta nüüd ole. Vasem ordinaat tähistab juuresoleval diagrammil päevaseid keskmisi kehamasse. Jupp aega pärast diagrammi valmimist leidsin ka vea 29. oktoobri sissekandes (tegelik keskmine pidanuks olema 81,35). Parema ordinaadi juures on aga toodud graafiline kujutis kõrvalekalle normist. 25...26. oktoobril on näit null, aga see vaid selle tõttu, et reisil olles polnud mul võimalust oma manustatud koguseid mõõta. Sisuliselt on kõik «üle nulli» näidud vastavas proportsioonis ülesöömised. Maksimumtipp on siin 18. septembri juures, kui mu päevanorm sai kolmekordselt ületatud.

 

 

A priori on niikuinii igaüks ise süüdi, aga siiski tuleb süüdlasi püüda mujalt otsida. Süüdi on mu alamakstus, mille tõttu ma pean tegema väga suure hulga odavaid juhutöid, mis kipuvad valdavalt sisse sõitma viimasel minutil. Planeeri neid asju palju sa planeerid, aga ikka tuleb midagi tõsist vahele. Näiteks on viimasel nädalal kujunenud mul nii, et ma lähen magama alles hommikul 9 paiku ning ärkan 14 paiku. Vähemalt 15 tundi päevas tegelen ma aga erinevate töödega. Nojah, lisaks töödele on mul veel ka mitmed kursused, millistel ma end täiendan. On hea, kui ma päeval pärast ärkamist ei söö. Viimatel aegadel on juhtunud ikka nii, et päeva sisuliselt ainuke eine on kusagil kesköö paiku või kuni kell 2. Eks mu kokk ole ka jätkuvalt veelgi öisema eluviisiga kui mina.Temagi uinub umbes 8 paiku ja põõnutab õhtul 17-ni. Ehk teeks ta seda kauemgi, kui ma teda ei ärataks. See faktor langeb ilmselt uue kuu teisel nädalal ära ja kokavaba periood peaks esialgsete plaanide kohaselt kestma jõuluajani. Küllap ma siis ise koka kohustused üle võtan ning mõne aja ka arvutist eemal püsin. Õhus hõljub pisike lootus, et ehk suudan ma enda tegevuse ka selliselt korraldada, et töötan erinevate teemade kallal rangelt planeeritud aja. Seda on äärmiselt keerukas teha, kuna ma olen harjunud alustatu lõpuni tegema ning vägagi tihti ei oska uute tööülesannete korral aega ette planeerida. Liigsetesse planeeringutesse ei tahaks ka lasukuda, kuna siis võib juhtuda, et ma mitu tundi üksnes vaid planeeringi, töö eneseni jõudmata.

 

Aga milles siis üldse häda? Septembriga võrreldes on keskmine kehamass siiski langenud. Kuid see teeb seda äärmise visadusega, milles võibki süüdistada alapidevat normi ületamist. Võimalik, et normi tasuks pisut leevendada, kuid... siis kaoks andmete võrdlemise võimalus. Kehtestatud norm on tegelikult palju väiksem kui põhiainevahetuseks vajalik kalorikogus. Kindlasti ei oleks liiga keeruline umbes nädala või paari jooksul seda normi rangelt jälgida, kuid siis on oht, et tekib jojo-efekt.

 

Ühe positiivse tähelepanekuna olen märganud, et mu kokk serveerib mulle ka tavaliselt kolm korda suurema portsjoni, kui see vajalik peaks olema. Juba mitmendat ööd järgemööda olen ma märganud, et pärast kolmandiku portsjoni söömist on kõht täis. Aga see rumal lapsepõlvest jäänud reegel, et taldrik tuleb alati kenasti tühjaks süüa, mängib oma osa. Tegin kokale sellekkohase märkuse ning on loota, et ehk ka see olukord leevendub.



Sõltuvuse puudumine

Uursisin umbes pooleteise viimase kuu jooksul nn ülesöömisi. Õigemini see on lausa patoloogiline, kui sageli ma enda püstitatud normi ületan. Aga eks sellega olegi nagu kommunismiga — see on rohkem nagu ideaal, mille poole püüelda.

Aga kui lähemalt uurida järgnevat diagrammi, siis sellest ülesöömisest suurt väga midagi ei näi sõltuvatki. Vähemasti mitte üksüheselt. Kindlasti oleks ehk kehamassi langus pisut lustilisem, kui ma nii regulaarselt ei patustaks normi ületamisega.

 

Küll aga olen tõendanud, et pole vähimatki vahet, millistel kellaaegadel ööpäeva jooksul süüa, vähemasti enda jaoks. Ma pole tõsiselt süvenenud näiteks nüanssi, kas ma näljasena magades hommikuks ka kuidagi paremini välja olen puhanud, tean aga seda, et täis kõhuga tuleb meeldiv uni. Pealegi tõttab kogu mu veri pärast söömist peensoole hattudesse, jättes aju sisuliselt verevarustuseta ning siis ei tulegi töötamisest ega loomingust midagi välja ja ainus nutikas tegu ongi magada.

 

Ma võin ka mürki võtta, kuid usun, et suured toitumisspetsialistid ei ole minuga nõus. Aga eks nemad pea ju ka millegi eest oma palga teenima.