21. märts 2009

Rannahooaeg läheneb

Põõnasin täna taas üle 10 tunni, vaatamata jumalikule ilmale, mis aknast paistab. Kuid et mul oli raskusi sängist tõusmisega, pidin ootama abiväge. Uneaja jälgimine ei anna maailmale suurt midagi peale fakti, et ju mulle meeldib siiski magada just siis, kui ma tahan. Aga näitab ka seda, et mu unevajadus ei ole nii pöörane ja kui töö nõuab, saab ka 4...6-tunnise magamisega asjad aetud. Kui aga suurt tööd pole, võib lõunani põõnutada.


Seda graafikut ei osanud ma siiski teha niisuguseks, nagu oleksin soovinud, mistõttu selle ajatelg on tublisti nihkes. Iga üksik sälk näitab unekorda, mitte aga aega. On juhtunud, kus ma paari lühikese öö järel olen ka päeval tunni või paar põõnutanud. Ma nüüd ei teagi, kas mul on mõtet selle graafiku edasist ehitamist jätkata.

Hoopis valusam on aga KMI diagramm. Kohati jääb lausa mulje, et mu kaal võib katki olla. Kuid äärmiselt kindel on see, et preparaat 309 reklaamlehel väljakuulutatu jääb siiski pigem esoteerika valdkonda ning ilmselt tasub edaspidigi uskuda pigem loogikat kui reklaami. Meenutan, et see 309 reklaamis, et seda kasutades kaotab inimene 9 kilo kolme päevaga, kui hoidub valgu söömisest, tulevikus aga võib süüa mida iganes ning kaal aina alaneb. Kas pole ebaloogiline?


Mina olen söönudki mida iganes. Äärmiselt regulaarset enesejälgimist segab asjaolu, et ma söön kaunis sageli väljas, kus mul puudub igasugune otsene ülevaade tarbitud produktide kalorsusest ja isegi massist. Igatahes on praeguseks mu kehamass stabiliseerunud hellalt alla 90 kilo juures, mis on väga kaugel loodetust. Kaunis kindel on aga ka see, et preparaat 309 ma enam iial uuesti ei osta ega soovita selle imetoimet kellelgi tõsiselt võtta. Et see oleks üheselt mõistetav, siis võimalike parastajate ennetamiseks lisan, et olin kohe algul seda meelt, kuid andsin siiski katseliselt võimaluse vastupidisel juhtuda.

Hetkel on mul käsil GI ja GL lähem uurimine, kuna just see tundub kooskõlas kalorsusega olema mulle kaunikesti loogiline dieet. Olgu siingi kohal mainitud, et mina nimetan dieediks ratsionaalset toitumist. Ja toitumine peab olema mu meelest siiski selline, mis omamoodi naudingut pakub, kuid mis peab kohanduma vastava persooni vajaduste ja muu eluviisiga. Kindlasti ei pea ma õigeks lülitada toitumise kavasse tühikargamisi ja muud sporti. Et mu elukorraldus on ülimalt passiivne, siis ma pean kaalu edasiseks langetamiseks muutma toitumist sellest aksioomist lähtuvalt, mitte hakkama lisaks söömisele ringi silkama, et kaloreid põletada. Mulle tundub loogiline neid kaloreid mitte manustadagi, selmet neid siis hiljem lihtsalt tühja põletada.

Kuid üksnes hapukurgist ja kapsalehtedest ma siiski ka toituma ei hakka. Kuid kui mu lugeja peaks arvama, et ma olen oma eesmärgist loobunud, siis ta küll eksib. Rannahooaeg on ju alles ees!

18. märts 2009

GI (V) ja Mendosa

Süsivesikuterikkad toidud   —   GI

  • Valge nisuleib   —   75±2
  • Täistera- või nisupüülileib   —   74±2
  • Teraleib   —   53±2
  • Peenleib (hapendamata nisuleib)   —   70±5
  • Nisu-röstleib   —   62±3
  • Chapatti   —   52±4
  • Maisitortilla   —   46±4
  • Keedetud valge riis   —   73±4
  • Keedetud pruun riis   —   68±4
  • Odrakarask   —   28±2
  • Magus mais   —   52±5
  • Valge spaghetti   —   49±2
  • Täisteramakaronid   —   48±5
  • Riisinuudlid   —   53±7
  • Nisujahunuudlid   —   55±7
  • Couscous   —   65±4

    Hommikuhelbed

  • Maisihelbed   —   81±6
  • Nisuhelbed   —   69±2
  • Kaerahelbepuder (kaerahelvestest)   —   55±2
  • Kiirkaerahelbed   —   79±3
  • Riisipuder   —   78±9
  • Hirsipuder   —   67±5
  • Müsli   —   57±2

    Puuviljad ja puuviljatoidud

  • Õun   —   36±2
  • Apelsin   —   43±3
  • Banaaan   —   51±3
  • Ananass   —   59±8
  • Mango   —   51±5
  • Arbuus   —   76±4
  • Datlid, värsked   —   42±4
  • Virsik, konserveeritud   —   43±5
  • Aedmaasika džemm   —   49±3
  • Õunamahl   —   41±2
  • Apelsinimahl   —   50±2

    Juurviljad

  • Kartul, keedetud   —   78±4
  • Kartulipüree (lahustuv)   —   87±3
  • Friikartul   —   63±5
  • Porgand, keedetud   —   39±4
  • Bataat, keedetud   —   63±6
  • Kõrvits, keedetud   —   64±7
  • Plantaan (roheline banaan)   —   55±6
  • Taro, keedetud   —   53±2
  • Juurviljasupp   —   48±5

    Muud igapäevatoidud

  • Piim   —   39±3
  • Kooritud piim   —   37±4
  • Jäätis   —   51±3
  • Puuviljajogurt   —   41±2
  • Sojapiim   —   34±4
  • Riisipiim   —   86±7

    Kaunviljad

  • Kikerhernes   —   28±9
  • Põldoad   —   24±4
  • Lääts   —   32±5
  • Sojaoad   —   16±1

    Snäkid

  • Šokolaad   —   40±3
  • Popcorn   —   65±5
  • Kartulikrõpsud   —   56±3
  • Limonaadid   —   59±3
  • Riisikrõpsud   —   87±2

    Suhkrud

  • Fruktoos   —   15±4
  • Sahharoos   —   65±4
  • Glükoos   —   103±3
  • Mesi   —   61±3

    Originaal: Glycemic Index and Glycemic Load

  • GI (IV)

    Eelmine sissekanne sisaldas vaid loendit erineva GI-ga toiduainetest ja nende komponentidest. Mõistagi pole see loend lõplik ega ka täpne. Jaotuse koostamisel oli abiks terve rida linke, millest eestikeelsed on järgmised:



    Vastavalt väljatöötatud indeksi süsteemile, tuleks kõrge glükeemilise indeksiga toite vältida ning neid tuleks hästi ajastada. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud lagunevad glükoosiks kiiresti ja imenduvad kergesti verre, seetõttu soodustavad sellised toidud eriti rasvade sünteesi ja ladestumist. Ka tavaelus, iseäranis aga dieedil olijad peaksid tarbima võimalikult madala glükeemilise indeksiga toite.

    Suure glükeemilise indeksiga toit kasvatab vere suhkrusisaldust kiiresti, väikese indeksiga toit aga märksa aeglasemalt ning tase püsib stabiilne. Vere suhkrusisalduse ühtlase taseme hoidmine on ääretult oluline, kas või juba seepärast, et madala glükeemilise indeksiga toiduained tekitavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Näiteks on porgandil kõrge glükeemiline indeks, kuid kuna selle süsivesikutesisaldus koguse kohta on väike, pole sel veresuhkrule eriti mõju. Seda kogumõju mõõdetakse glükeemilise koormusega (glycemic load ehk GL). GL saamiseks kasutatakse valemit, mille järgi GI korrutatakse annuse süsivesikute kogusega grammides ning jagatakse sajaga. Kõrge GI üheskoos suure süsivesikute kogusega tõstab glükeemilist koormust ja mõju veresuhkru tasemele on suur. Nimekirja toiduainete GI ja GL väärtustest plaanin ma mõnes järgmises oma "309" sissekandes avaldada.

    Kui porgand on ühtpidi paradoksaalne toiduaine, siis šokolaadiga on lood samuti äärmiselt huvitavad. Suure kakaosisaldusega tume šokolaad on GI-põhimõtete järgi väikese GIga toiduaine, sest keha töötab selle glükoosiks aeglaselt. Peale selle sisaldab šokolaad ka palju antioksüdante. Seega on väike kogus šokolaadi lubatud. Keskmise GIga toiduks muutub šokolaad siis, kui see sisaldab karamelli ja muid suhkrul baseeruvaid lisandeid.

    Kõik need kirjutised harmoniseeruvad suurepäraselt nn GI-dieediga. Toidu glükeemilise indeksi (GI) jälgimise põhitõed pööravad paljude inimeste jaoks arusaamad tervislikust toitumisest pea peale. Peekon, šokolaad ja sealiha, mis on GI-dieedis tavalised toiduained, jäävad teistes dieetides punase joone taha. Seevastu kartul ja kaalikas, mis on teistes dieetides aukohal, on GI-dieedis mittesoovitatavad. GI iseloomustab toiduainete süsivesikutesisaldust ja nende mõju organismile. GI näitab, kui tugevasti teatud toiduaine vere suhkrutaset tõstab. GI-dieedi ehk toidu glükeemilise indeksi jälgimisega püüeldakse seedimise ja keha kui terviku tasakaalu poole — et kaal ei tõuseks, meeleolu ei kõiguks ja vere suhkrutase oleks stabiilne. Pikemas perspektiivis on dieedi eesmärk ennetada raskeid haigusi, mida inimene vale elustiiliga ise põhjustab.

    GI-dieet arvestab seda, kuidas toiduained kehas käituvad. Toidud jaotatakse kolme GI-rühma: suure, keskmise ja väikese GIga toidud. Toidu glükeemiline indeks näitab, kui kiiresti toit kehas energiaks ära kasutatakse. Suure glükeemilise indeksiga toidud kasutatakse kiiresti ära. Väikse GIga toidud imenduvad aeglaselt ja jätavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Dieedi kohaselt soovitataksegi süüa võimalikult väikese GIga toite. Väikese GIga toidud tõhustavad rasvapõletust ka toidukordade vahel.


    Suure GIga toitude ehk halbade süsivesikute mõjul paiskub verre palju insuliini, mis tekitab meil näljatunde ja aitab koguda rasva rasvarakkudesse. Toidus sisalduvad süsivesikud töötatakse ümber glükoosiks, mida keha kasutab energiana füüsilise ja ka vaimse pingutuse korral või talletab lihastesse ja rasvkoesse varuks. Kui glükoos jõuab verre, siis vallandub ka insuliin, mis transpordib glükoosi õigesse kohta.

    Kõrge GIga toiduga imendub verre liiga palju glükoosi ja sellega võrdselt ka insuliini. Et suur hulk glükoosi organismile kahju ei teeks, transpordib insuliin glükoosi kiirelt turvalistesse rasvarakkudesse. Seetõttu nimetatakse suure GIga toite ka kiireteks süsivesikuteks. Kui seda juhtub sageli, siis läheb inimene paksuks.

    Veelgi tõsisema tagajärjena vere sagedase kõrge insuliinisisalduse korral on tulemus, et tavaliselt insuliinile reageerivad rakud, mis võtavad vastu insuliini toodud glükoosi, ei reageeri enam insuliinile ja glükoos jääb vereringesse. See kahjustab rakke, põhjustab enneaegset vananemist ja ummistab artereid. Kui see kestab aastaid, võib lõpuks tekkida teise tüübi diabeet.

    GI (III)




    17. märts 2009

    Veel GI-st



    Mida süüa, mida vältida? Toidukorra ajal tuleks alati alustada madala glükeemilise indeksiga toiduainete söömisest.

    MADAL GI

    • Valke sisaldavatest toiduaineist on madala glükeemilise indeksiga nahata broiler, kalkuniliha, lahja looma- ja sealiha, vasikaliha, tuunikala omas mahlas, krevetid, lahja sink, kala (kõik värske ja külmutatud).

    • Tärklisest, teraviljatoodetest ja putrudest on madala glükeemilise indeksiga odrajahu, pruun riis, tatar, oad, läätsed, aedherned, täisteramakaronitooted, täisterariis, nisuidud, kuskus, kaer.

    • Kõik täisteraviljatooted on iseäranis soositud ja neid võib piiramatult süüa iga toidukorra juurde. Madala glükeemilise indeksiga on täisteraleib, täisterasepik, näkileib, nisu- ja kaerakliid, müsli (röstimata, vähese suhkruga).

    • Piimatoodetest on madala glükeemilise indeksiga lahja juust (alla 17% rasva), lahjad võided, piim (1% ja rasvatu), hapupiim (1% ja rasvatu), maitsestamata rasvata jogurt, kohupiim, kodujuust, kanamunad.

    KÕRGE GI

      Vältida tuleks:
    • kalapulki, suitsuvorsti, maksa, maksavorsti, viinereid, sardelle, peekonit, salaamit, kanatiibu.

    • kiirkaerahelbeid, kõiki hommikusöögihelbeid (maisihelveste GI on 120), kartulit nii keedetud kui ka praetud kujul, valgest jahust makarontooteid. Eriti ebasoovitatav on kartulipuder (glükeemiline indeks 100), valge riis (glükeemiline indeks 103), rääkimata kartulikrõpsudest, soolapulkadest, kõikidest küpsistest. Üks kanamunasuurune keedetud kartul võrdub 3 spl glükoosiga. Kartulites, riisis ja putrudes sisalduv tärklis imendub verre
      sama kiiresti kui glükoos.

    • kõik valgest jahust tehtud tooteid: pikad prantsuse saiad, batoonsaiad, kuklid, viinisaiad, croissantid, küpsised, vahvlid, popkorn.

    • väldi rasvast juustu, margariini, võid, täispiima, moosiga magustatud jogurteid, hapukoort, sulatatud juuste, rõõska koort.

    • Muudest toiduainetest tuleks eelkõige vältida õlle joomist — 0,5 l pudeli õlle glükeemiline indeks on 110. Niisamuti tuleks vältida kõiki koolajooke jm. gaseeritud limonaade. Kõik spordijoogid ja energiabatoonid on mõeldud vaid sportlastele koormusjärgseks tarvitamiseks. Ühe 0,3 l pudeli Fanta glükeemiline indeks on 68, meel 83, kokakoolal 53...63.

    Värvisin siinkohal punaseks või roheliseks kõik selle, mis minuga tihedamalt seotud, vastavalt siis sellele, kas tegemist on kasuliku või kahjuliku nüansiga. Nagu loetelust näha, on kõige kasulikum süüa kõige ebamaitsvamaid asju. Kõik maitsev on tervisele kahjulik.

    16. märts 2009

    Püramiidid ja GI


    Veel hiljuti peeti ilmeksimatuks USA Põllumajandusministeeriumi poolt 1992. aastal välja töötatud toitumispüramiidi, mille kõige alumise ehk koguseliselt suurima osa soovituslikust päevasest toiduratsioonist moodustasid teraviljasaadused: leib, riis, pasta jms (6...7 portsjonit päevas), soovitati piirata liha ja kala päevast tarbimist.

    Vaatamata sellele on ameeriklastest USA haiguskontrolli- ja ennetuskeskuse andmetel 30% täiskasvanuist (59 miljonit inimest) ülekaalulised. Nõndanimetatud eluviisidiabeeti haigestunud ameeriklaste arv oli 1995. aastal 14 miljonit ning aastaks 2025 prognoositakse USAs juba 22 miljonit suhkruhaiget.

    Harvardi toitumisteadlaste toidupüramiid põhineb toiduainete glükeemilisel indeksil ning soovitab toiduvalikust välja jätta kõik kiirelt imenduvad süsivesikud kui peamine rasvumise ja sellest tulenevate tervisehädade põhjustaja.

    Glükeemiline (GI) iseloomustab erinevate toiduainete süsivesikutesisaldust ja nende mõju organismile. Süsivesikud, nagu suhkrud ja tärklis, on keharakkudele põhiline energiaallikas. Need on hädavajalikud organismi terviklikuks toimimiseks, kuigi eri tüüpi süsivesikute mõju ainevahetusele pole alati võrreldav. Esmalt juba seetõttu, et nende soolestikust imendumise kiirus on erinev, tõstes vastavalt sellele rohkem või vähem nii vere insuliini- kui ka suhkrutaset.

    Nende muutuste piiritlemiseks ongi kasutusele võetud mõiste GI, mis väljendub suurusjärgus ühest sajani. GI määramiseks kasutatakse baasainena tavaliselt glükoosi, mille indeks on 100, iseloomustamaks glükoosi kiiret imendumist ja sellele vastavat vere suhkrusisalduse järsku kasvu. Võrdluses glükoosiga määratakse kõigi teiste toiduainete indeks, mille alusel saab eristada suure (70...100%), keskmise (56...69%) ja väikese (alla 55%) glükeemilise indeksiga toiduaineid. Kui glükoosi GI on 100, siis näiteks puuviljasuhkru ehk fruktoosi oma 23. Seetõttu on fruktoosi vere suhkrutaset tõstev toime nõrgem, kuigi samas ühtlasem.

    GI määrab nii suhkrute kui ka tärklise struktuur. Tihti arvatakse, et ainult suhkrud imenduvad kiiresti ja tärklis aeglaselt, kuid GImõõtmine näitab, et selline lahterdamine pole õige.

    Võrdleme või taas fruktoosi ja glükoosi. Teine hea näide on tärkliserikas pasta, mis al dente (poolpehmeks) keedetuna kuulub väikese glükeemilise indeksiga toiduainete hulka, kuid liigsel kuumutamisel omandab suure GI. Värske õuna GI on mitu korda väiksem kompotiõuna omast. Siit järeldub, et peale struktuuri on roll ka toiduainete töötlemisel: mida rohkem kuumutada-keeta-peenestada, seda suuremaks GI üldjuhul kasvab. Piltlikult võib töötlemisprotsessi võrrelda "välispidise seedimisega", mille puhul toitainete imendumine soolestikust on kiirem.

    Samuti sõltub GI toiduainete koostoimetest. GI määratakse küll süsivesikute alusel, ent kuna tavaline toidukord sisaldab ka valke ning rasvu, siis nende omavahelisel koosmõjul GI väheneb. Rasvad ja valgud aeglustavad süsivesikute imendumist. Sama on lugu erinevate indeksitega toiduainete omavahelisel kombineerimisel, mille puhul GI ühtlustub.

    Tähtis on ka ühe toiduaine süsivesikute koguhulk. Porgand on näiteks suure GIga, kuid kuna süsivesikute maht on kokkuvõttes väike, siis on mõju veresuhkrule tagasihoidlik. Seega pole põhjust ühtegi toiduainet oma menüüst välja lülitada ainuüksi suure GI pärast.

    Keskmisest suurem GI on omal kohal tugevama füüsilise koormuse korral, kuid neile, kelle päev enamjaolt laua taga möödub, sobivad rohkem väiksema indeksiga toidud.

    Igapäevase menüü GI kahandamiseks võiks piirata rafineeritud jahust toodete ning loomulikult valge suhkru tarbimist. Omavahel ei maksa kombineerida suure GIga toiduaineid ega neid sageli ka üksinda söögiks tarvitada. Igati teretulnud on aga pastatooted, kaerahelbed, kaunviljad ning meil pisut unustuse hõlma vajunud läätsed. Loomulikult kuuluvad sellesse nimekirja ka puu- ja eriti köögiviljad.

    Praegu on veel vähestes riikides toidukaupade etikettidel märge GI kohta, kuid internetist leiab infot peaaegu kõigi levinud toiduainete GI kohta.

    Toitude glükeemiline indeks (GI) on tähtis kaalu langetamisel. Oskuslik toiduvalik lubab meil vähem süüa, tundmata samas pidevat nälga.

    Toiduainete GI mõjutab ka vere insuliinisisaldust. Pidev suure GIga toiduainete tarbimine vähendab insuliinitundlikkust, mis on oluline tegur teise tüübi diabeedi tekkes. Esimese tüübi diabeedi korral aitab aga tasakaalustatud GIga toitude söömine vähendada hüpoglükeemia ohtu.
    Oma osa on GI-l vere kolesterooli- ja rasvhapete taseme reguleerimises. Uuringud näitavad, et süües enam väikese GIga toiduaineid, hoiame oma kolesterooli paremini normis, vähendades n-ö halva (LDL) ja suurendades hea (HDL) kolesterooli sisaldust veres. Kolesteroolitaseme stabiliseerimine on aga osa südame-veresoonkonnahaiguste profülaktikast.

    Toidud, mille GI on suur, langetavad vereseerumis antioksüdantide taset, süvendades organismi kudede kahjustusi ja soodustades krooniliste haiguste teket.

    Süsivesikutest soovitavad Harvardi toitumisteadlased eelistada komplekssüsivesikuid ehk madala GIga süsivesikuid, sest need tõstavad vere suhkrutaset aeglaselt ja säilitavad selle pikemat aega stabiilsena.

    Seesuguseid süsivesikuid on näiteks kõigis täisteratoodetes ning puu- ja juurviljades.

    Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust küpsetistel, pastatoodetel ning isegi keedukartulil, rääkimata praekartulitest ja kartulipüreest, on aga vastupidi kõrge GI. Mida kiiremini süsivesikud verre imenduvad, seda rohkem stimuleerivad nad insuliini tootmist. Liigne insuliin aga põhjustabki rasvumist, on uue toitumispüramiidi autorid veendunud. Suhkrust ja teistest kergesti imenduvatest süsivesikutest ei tohiks küll täielikult loobuda, kuid neid tuleb tarbida mõõdukalt ja tingimata koos proteiinide ja rasvaga, mis takistavad nende liiga kiiret imendumist.
    Samuti soovitavad toitumispüramiidi autorid hoolikalt valida rasvu ning tingimata eelistada polüküllastamata rasvhappeid, mis leiduvad peamiselt tuunikalas, lõhes, taimeõlides ja paljudes pähklites ning mis muuhulgas alandavad näiteks II tüüpi suhkurtõppe haigestumise riski. Halbadeks rasvadeks on nn. transrasvad, mida sisaldavad paljud margariinid, pakendatud kauasäilivad küpsised jm. küpsetised, kiirsöögikohtade praetud toidud (friikartulid!). Eriti tuleks hoiduda toiduainetest, mis sisaldavad «osaliselt hüdrogeenitud taimseid rasvu» või õlisid.

    Uus toitumispüramiid iseenesest ei ole midagi uut, selliste soovituste järgi söövad näiteks kõik suhkruhaiged. Diabeetikute menüü koosneb suuremalt jaolt juurviljadest, marjadest, puuviljadest ja täisteratoodetest ning väherasvastest piimatoodetest. Kõigil neil on madal glükeemiline indeks. Sel toiduvalikul on ka muid tervisele kasulikke mõjusid – see sisaldab piisavalt kiudaineid, vitamiine ja ka antioksüdante.

    Diabeetikute dieedi peamine eesmärk, hoida veresuhkru tase stabiilsena, aitab ka kõikidel kaalulangetajatel peletada näljatunnet ja vältida söömishooge. Hoides oma veresuhkru taset ühtlasena, on võimalik vältida ka kiiretest veresuhkru muutustest põhjustatud häireid peaaju tegevuses – väsimust, roidumust, nõrkust, ärrituvust.

    Tervisliku menüü kohaselt tuleks iga toidukorra vundamendiks valida just erinev väikese glükeemilise indeksiga toiduaine. Näiteks keedetud läätsed, oad, eriti soovitatav on lehtköögiviljad, näiteks spargelkapsas. Portsjon makarone stimuleerib insuliini tootmist 20 korda enam kui sama suur portsjon spargelkapsast. Menüüsse võiks kuuluda ka rohkelt puuvilju, kiudainesisalduse pärast.

    Tervisliku menüü järgi tuleb süüa järjepidevalt, sest lühiaegsed dieedid teevad kasu asemel hoopis kahju. Pealegi on kiiretel dieetidel väga lühike efekt – üsna pea taastub endine ülekaal. Selleks, et kaalus maha võtta, tuleb päevane toidukogus jagada soovitatavalt nelja-viie toidukorra vahel, põhimõttel: mida tihedamini ja vähem korraga, seda parem. Õhtueineks võib süüa kõike, tuleks ainult jälgida, et eine kalorsus oleks madal.


    Allikas: Õhtulehe artikkel 27.03.2004, Kaire Kenk

    13. märts 2009

    Kati külas


    Muidugi toimub minu unega endiselt nii, nagu juhtub. Magan 2...12 tundi, kuidas kunagi. Keskmiselt ehk siiski vähem kui 7 tundi.

    Eile, 12.03.09, oli mul taas võimalus kanaema mängida. Jõudsime McQ-ga koju juba 21 paiku, pärast mitmekesist shoppamist ja sellele eelnenud tihedat ELO koosolekut. Juba kaks nädalat pidasin ma silmas tänast AHHAA koosolekut, mis pidi toimuma uutes ruumides kl 10.

    Õhtul aga avastasin juba kl 13 saadetud meeldetuletuskirja, et koosolek on 4D pärast nihutatud tunni võrra varasemale ajale. Seega, oleksin pidanud ärkama suisa kell 7, et üheksaks koosolekule jõuda.

    Kuid RTQ kutsus endale järgi kell 23 ning vihastas mind õrnalt. Kahe tunniga, mis ta oli kodust eemal olnud, oli tal õnnestunud end sedavõrd umbe tõmmata, et taas ei osanud mulle öelda kohtagi, kus ta on. Pärast pisikest seiklust kõrvalkvartalis leidsin ta siiski üles ja tõin koju. Viskus sängi ja magas 5 minuti pärast nagu kott.

    McQ aga läks alles kl 22 tööle. Mitmesuguste asjaolude kokkusattumisel oli ka temal tarvis tööjärgselt veel külla minna ning saabuda koju alles kl 3 öösel. Muidugi ei tulnud mul varem und. Tema oli tubli annuse rummi joonud. Kole, millisteks alkohoolikuteks nad on mul kujunenud. Iseenesest siiski parem, kui mingi hullem narkootikum. Ehkki ei saa salata, et ma RTQ puhul ka seda kipun aeg-ajalt kahtlustama.

    Igatahes jäin pisut pärast 3 magama ning tõusin veidi enne 6. Kuid leidsin, et see äratus oli liialt varajane, seda enam, et lubasin ärgata kl 7. Lootsin veel, et McQ ka äratab. Viskusin uuesti magama.

    Vaatamata sellele, et äratuskell mitu pikka seeriat haledalt piiksus, vajutasin seda aina kinni ning põõnasin edasi. Kell 10:15 paiku helistas Liisa, kes küsis, et kas ma ka olen koosolekule lõpuks jõudmas või mitte. Vabandasin midagi unesegast ning arvasin, et vist mitte. Hilja ju, liiga hilja. Liis arvas, et ehk ma saan siis hiljem ka info teada.

    Kui ma siis lõpuks kl 13 ärkasin, võisin veenduda, et infot sellel teemal siiski ei ole mulle keegi hakanud edastama. No näis, kuidas selline Katiga kaisutamine siis nüüd mõjub. Ehk Tiiu leiab, et parem on mind sootuks vabastada, selmet mulle lisakohustusi anda.