Lootustandev september

September oli mul suhteliselt erandlik, kuna mul oli sisuliselt kasutada isiklik kokk. Talle väga meeldis toitu valmistada ning ta oli nõus seda tegema selliselt, et ma sain komponentide põhjal kokku arvutada iga roa kalorsuse.

Nii ma väga tihti üldse ei kurvastanudki, kui päevane manutatud kalorikogus etteantud rangeid limiite ületas, kuna need limiidid olen ma endale seadnud niigi eluks vajaliku miinimumi järgi. Mõningad näited septembrikuistest einetest on järgnevatel piltidel. Peab mainima, et enamik neist toitudest olid ka äärmiselt maitsvad. Ma ise poleks nii palju aega leidnud, et kõike kenasti läbi kaaluda.

Toitude valmimise juures tuli küll mul endal alati idee anda ja soovitusi jagada. Kuid mitte kordagi ma ei maitsnud ühtki rooga selle valmimise käigus!

Kuidas aga mõjus mulle selline pidevalt rikkalik pidulaud? Võinuks arvata, et laostavalt. Kuid tegelikult peab silmas pidama, et enamasti sõingi ma kogu septembrikuu jooksul ühe korra päevas, mõnikord kaks.

 

Viimase kuu trend on õrnalt languses.

Pikemas plaanis on langus loodetav, kuid visa.

Stabiilne august

Augusti stabiilsus on iseenesest umbes samasugune kui juulis. Iseloomustavaks ja ühtlasi ka segavaks faktoriks on olnud päris mitmed kodust eemalolemised, millega reeglina kaasneb kerge füüsiline koormus õues jalutamiste näol. Füüsiline koormus tõstab aga söögiisu, mille üle ma niigi kurta ei saa. Selle tulemusena on alati mistahelt reisilt tulles mu mass märksa suurem kui enne sinna minekut.

Juuresolev (ja peale klõpsates suurendatav) graafik sai tehtud pidev. Punane näitab ööpäevas mõõdetud maksimaalset ja sinin minimaalset massi. Nende kahe põhjal ma arvutasin keskmise. Mõõtmata päevade keskmised aga sain omakorda mõõdetud keskmiste keskmistest.

Septembris ei ole väga suuri ringsõite ette näha. Tegelikult pole praegu veel üldse midagi erilist ette näha, mistõttu edasist on raske ette ennustada. Fakt on aga see, et minu toitumisvajadus on märksa madalam kui keskmisel inimesel. Näiteks ühel viimasel kolmepäevasel väljasõidul koosnes meie ligi 70-liikmeline rühm peamiselt naistest. Mina olin suurema osa ajast peale bussijuhi ainus mees. Toideti kolm korda päevas. Ma jätsin iga päev ühe toidukorra vahele, kuid sellest polnud vähimatki abi. On, mille üle mõelda.