Preparaadist

Vaatamata praktiliselt töötu staatusele on mul olnud pidevalt sedavõrd palju tegemisi, et mitte pole saanud mahti teha kokkuvõtet preparaat 309-st ning selle tulemustest. Algus sellele loole sai pandud juba päris jupi aja eest. Kirjutasin siis, et 309 — see on KOLM päeva liha ja kalata, tegelikult ka juustuta, see on null dieeti ja see on 9 kaotatud kilogrammi. Tulemus peaks olema nähtav kohe esimese nädalaga, õigemini 12 päevaga. Eks näis.

Tõin ka ülevaate preparaadi koostisest ning avaldasis sisuliselt ka Olga kirja, kus ta jutustas, et kui see kuur läbi teha, kaotab kehakaalust oma 20 kilo. Ehkki, kui veidi rehkendada, siis kolm korda üheksa peaks olema koguni 27.

Minu kogemus preparaadiga viitab sellele, et korrektselt reegleid järgides on võimalik saavutada nii enda jälgimine (millest ehk tõusiski kõige suurem tulu) kui ka mõnetine start (eelsoodustus) kaalu langetamisele. Preparaat ise siiski imerohi pole ega 9 kilo kolme päevaga ei langeta. Ka kahe nädalaga mitte. Minu puhul sai saatuslikuks minu ebakorrektne füsioloogia ning pidev kõhukinnisus (mille peenteaduslikku nimetust ma siinkohal otsima ei hakka). Seetõttu haarasin hoopis lahtisti järele. Ja ilmselt on suurema osa oma tööst senini teinud siiski hoopis bisakodüül.

Igatahes saame sama blogi 24. juuli sissekandest lugeda, et mu KMI oli 30.67, kusjuures sedagi veel vana kaaluga kaaludes, mis näitas paar-kolm kilo vähem. Ehk kui kaalul olles püsisin pidevalt 94-kilosena, siis tegelikult kaalusin vähemalt 97, kui mitte rohkemgi.

Viimased mõõtmised viitavad aga jõulist lähenemist 86 kilole või isegi alla selle. KMI on seega langenud 27.8 peale. Ideaalseks massiks peetakse minu parameetrite (vanus, pikkus, sugu) puhul 59...77 kilogrammi.

Uus siht

Pisut veider on vaadata, kuidas täiskasvanute maailm kohandab lapsi tormaka elurütmiga. Hommikuti on sisuliselt vaid ETV-s huvitav Terevisiooni-saade, samas kui enamasti näidatakse kõikvõimalikke multikaid. Muidugi olen ma ka neid aegajalt kuulanud ning püüdnud taibata didaktilist dialekti. Sageli on sõnum pigem sõjakas või siis jätab mulje, et pubikuks on imbetsillid (nt varem ka Terevisiooni ühe osana Teletupsud). ETV hommikuprogrammi sissegi on lisaks muudele rubriikidele multikaid tikitud. Täna hommikul oli näiteks juttu insuldist (olevat rahvusvaheline insuldipäev) ning sellestki, et esimeste tunnuste ilmnemisel on mõistlik helistada telefonil 112, kuna trombolüüsiga saab sümptomid kõrvaldada vaid kuni 4,5 tunni jooksul.

Ehkki just öösiti on palju huvitavaid ja naljakaidki saateid, mistõttu ma ülemöödunud ööselgi sain magama alles 5 paiku ning magasin pea lõunani, siis eelolev Luua karjäär sunnib mind magamise aega nihutama. Näiteks magasin seekord kenad 4,5 tundi (sama kaua nagu trombolüüs maksimaalselt toimib), uinunud umbes 2:15 ja tõusnud 6:45.

Hetkel pole see magamise ja ärkamise vahekord veel akuutne. Mind ei võetud küll suvi läbi Luua nimekirjast maha, kuid teise perioodi esimesse nädalasse mulle ka tunde pandud polnud.

Mõõtsin täna hommikul enda kaaluks 86.1 kg. Siit pole enam kuigi palju jäänud uue sihi saavutamiseni, alla 86 kilo. Kindlasti aitab sellele kaasa ka pisike pinge seoses arvutite probleemiga. Seda enam, et Avatud Ülikool on juhendamise kursuse alguseks kuulutanud juba 5. novembri, milleni on jäänud kõigest nädal.

Ohtlik stress

Tegelikult on stressi olukorras mitmeid erinevaid võimalusi endaga toime tulemiseks. Paraku kipub neist sagedaseim olema ülesöömine. Eriti kui just toitumise koha pealt sõna võtta.

Eile juhtus mu arvuti pehmelt öeldes üles ütlema. Aga et mitmed küllaltki kiireloomulised tegemised ootel olid ning paljusid neist oma vanas arvutis programmide ja võimsuste puudumisel teha ei saanud, asusin meeleheitlikult probleemi lahendama.

Endises K-arvutisalongis (praegune KLICK) mulle vajalikku softi müügil polnud. Küsisin müüjalt küll, et kas on oluline Vistat päästa just samasuguse installikaga (Ultimate versioon 64-bitisele arvutile) ning tema vastas, et vast pole vahet, aga ta ei julge ka pead anda, aga õige puudumisel eelistasin siiski Ordit, kus üks mind huvitav toode parasjagu olemas oli. Ostsin ära. Igatahes pole veel vist rohkem kui kilolist kaaluiivet toimunud, kuid eks see paistab niipea, kui olukord elektroonilisel rindel on maha rahunenud.

Mõõdukapoolne pühapäev

Siis, kui Raimo pühapäeva hilisõhtul end näljaseks kuulutas ning alternatiivide puudumisel endale hirveliha-muskuspardimunaroa valmistas, ajas ta sellega ka minu maomahlad liikvele. Soojendasin endale terve suure portsu Selveri mulgikapsaid ja sõin ära. Pärast seda tundus, justkui oleksin päeva jooksul kole palju söönud.

Tegelikult, kui meenutama hakkasin, tuli välja, et sõin ju päeva jooksul siiski kolm korda. Varsti pärast linnatiiru võtsin ette vitamiinisalati ning selle lõppedes veel kaks kohupiimadesserti. Kogustega umbes 300 g, 200 g ja 200 g. Mulgikapsaid võis küll olla ligi pool kilo, kui mitte rohkemgi.

See Rehepapi seljanka, mille ma Margega veidi pärast lõunat hommikueinel käies sõin, oli vägagi maitsev. Lisasin sellele veel lusikatäie oliive ning saavutasin meeldivalt harmoonilise maitse. Paar poolikut leivakääru ka kõrvale ning sellega oleks võinud ju piirdudagi. Kohvi võtsin ma muidugi ka, kuid tühja kõhuga kipun alati kole palju ahnitsema. Nii võtsin praeks hautatud lõhe tatraga. Tuli just tatraisu ning kalaisu ka. Pisut paprikat ja küüslaugu-porgandisalatit ka juurde.


Ja eks siis uuel hommikul paistab, kas see mõõdukapoolne oli ka piisavalt mõõdukas või tuleb taas oma kehakaalu häbeneda.

Kui nüüd uurida kehamassiindeksit (28.0), siis minusuguse pikkuse ja vanusega meesterahvale soovitavad ameeriklased ideaalseks kehakaaluks pelgalt 59...77 kg.

Paradoksaalne negatiiv

Ärkasin pühapäeva hommikul enne kümmet ning mõõtsin oma vererõhunäidu normaalseks: 122/78/77. Peaks mainima, et pulss oleks isegi võinud kõrgem olla, eriti kui arvestada asjaoluga, et noorem generatsioon jõudis "töölt" koju alles vastu hommikut, pani oma uue pala põhiviisi kõrvaklappidesse käima, ajas vaibale mingisuguse džinnipurgi ümber ja viimasegi pokaaliks nimetatava morsiklaasi sinnasamasse kildudeks ning trügis siis minu kõrvale magama, ahendades mu pöörlemistrajektoori tunduvalt. Helistasin õhtul üheksa paiku veel murelikult töölaupäevaku kahtlaselt pikaks venimuse peale, kui sain vastuseks, et ma just nüüd kohe tulengi koju. Seekordne kohe oli vähem kui 12 tundi.

Massi ma enne magama minekut umbes 3 paiku mõõta ei söandanudki, kuna lisaks kahele toekale einele sõin ju öösel kolme täismõõdus heeringa fileed, mida võis olla üle poole kilo. Hommikune massinäit oli aga 86.7 kg. See tundub täiesti paradoksaalne, justkui preparaat 309 mõjuks paarikuise hilinemisega — söö palju jaksad, kaal aina kahaneb. Vähemasti ei tõusnud see üle 87 kg märgi. Muidugi ei tähenda see rohelist teed meeletule õgimisele, küll aga annab julgust enese jälgimise jätkamiseks. Vöökoha ümbermõõt naba kõrguselt on lodevas olekus endiselt 106 cm, kuid valvelseisakus siiski vaid 96 cm.

10:20 neelasn oma tabletid, välja arvatud bisakodüüli. Tihane käis seepeale korduvalt vastu aknaraami prõmmimas. Lugesin vererõhumõõdiku manuaalist, et toda on võimalik seada ka meeldetuletusrežiimile, et teaks õigeaegselt tabletti võtta. Mul paiknevad need hajusalt ümber klaviatuuri ning sagedamini ma ei unustagi. Eelmisel päeval šopates ostsin mingisuguse huvitava tabletijaotuskarbikese, kuhu saab valmis panna kuni kaheksa päeva tabletinormi. Esialgu hakkan seda kasutama väljasõitude ajal.

Heeringas

Tänane laupäev, 18. oktoober, algas, nagu eespool märgitud, kaunikesti hilja, kui ma mobiilihelina peale samahästi kui telekapuldi haarasin. Algul leppisime kokku, et asjatame niisama. Kella 12 paiku pidi asjaks minema. Marge aga jäi oma majaperenaisega lobisema ega vastanud ka minu helistamisele. On olemas terve rida inimesi, kes ei ole aru saanud mobiiltelefoni nimetuse tähendusest ning hoiavad seda kusagil sügaval koti põhjas.

Kuid ka kella ühe paiku oli kole tuuline ning me surfasime peaasjalikult kaubandusvõrgus, et leida mulle sobiv fotokakott. Ette ruttavalt peab mainima, et igasugusedi teisi asju me leidsime, sealhulgas ka ülikalli lisaaku, kuid sobivat kotti mitte.

Esimese olulise teona võtsime eine. Mulle oli see hommikueineks. Lisaks hautatud sealihale lasime taldrikule seada ka praekapsaid ja -kartuleid. Valisin garneeringuks veel loorberis punaseks leotatud sibulat (õigemini vist punast sibulat loorberimarinaadis), porgandi-küüslaugusalatit ja rohelist hernest. Magusama poole pealt ilutses mitte just parima aroomiga, kuid talutav kohv ning kohupiimakook.


Ei saaks nuriseda, et kõhtu veel vaba ruumi oleks jäänud. Ehkki ma ei võtnud hommikul oma kõiki tablette, eriti mitte kolme oranži, sai seda toitu vist liiga palju, mistõttu mul tuli mõned istungid pidada. Kokku kappasime kaubanduses ligi kuus tundi ning otsustasime laupäeva kohta kaunis toeka tööpäeva lõpetada kerge einega.

Selleks ajaks olime juba otsaga Lõunakeskuses, kus lasime endale praadida pannkooke. Õigupoolest me seisime ja püüdsime otsustada, kas me neid soovime, kuid lahke koogimeister asus sõnagi lausumata neid lihtsalt küpsetama. Maasika toormoos meenutas mädanenud maasikaid. Jõin juurde klaasi Fantat.


Aga kui Raimo polnud ka veel südaööks kodus, sõin veel kolm kääru musta leiba kolme heeringaga. Need olid justkui vürtsimarinaadi-heeringad, mis tähendas sisuliselt kalafileesid vees. Igatahes kui selles vedelikus oligi äädikat, siis umbes 1%. Küll aga oli see marineerimine heeringad sedavõrd magedaks leotanud, et ei puudunud palju, kui ma oleksin soola lisanud.

Kui enne oli kõht täis, siis nüüd sai see suisa silmini täis. Tabletid võtsin kl 20 paiku ning lootsin suuremat laadi istungile umbes kell 2, pärast mida pidanuks olema mu meelest enamvähem paras selili minna.

Nüüd avatud

Tegin ühe pisikese liigutuse ning avasin sellegi blogi kõikidele huvilistele. Kahtlane küll, kas neid kuigi palju on, ent kindlasti suurendab see tõenäosust, et mõni huviline saab aimu superalternatiivsetest katsetustest.

KMI 28

Päev möödus õppesõitude tähe all. Poleks usukudnudki, et need sedaviisi väsitavad. Igatahes tukastasin ma juba enne Tuvikesi, avasin silma vaid poole šõu peal ning uinusin nagu kott kohe nende lõppedes kella 3 paiku. Magasin lausa kümneni (ca 7 tundi).

Eilsel hommikupoolikul saime Reijoga õppesõidu asjus kokku ennelõunal. Keskpäeva paiku jõin ma Rehepapis ühe kohvi ning sõin hapukoorekoogi, kuna kohupiimakooki ei olnud. Võtsin tavasuurusega kohvi, mis lõhnas kohutavalt hapu kostariika järgi, kuid oli maitselt siiski talutav.

Seejärel unustasin söömise pikaks ajaks. Kolme paiku käisin Dimaga tiirul, viie paiku aga saabus Marge. Margega käisime me Nõos Margo järel, kes siis oma sõidu teha sai. Juba siis oli suhteliselt unine olemine, kuna lisaks sombutamisele muutus juba pimedaks. Käisime 16 Kannus söömas ning lasime endale sokutada uudismenüü. Nimelt olid neil nüüdsest pastaroad. Valida võis lintspagette lõhe ja kanaga. 50 kr kumbki. Valisime kanad. Margo ja Marge said kakao, mina kohvi. Magusaks võtsime jäätised.


Seejärel viisime Marge Varikusse ning sattusime suhteliselt ohtilikusse liiklusolukorda, mille peale Margolgi sõiduind veidi taandus. Nii võtsimegi suuna otsejoones koju, poeski käimata. Kodus lõpetas Raimo just koristamist ning oli sunnitud laupäevaseks tööleminekuks endale toitu valmistama. Siis käisid noormehed kahekesi poes ning mängisid mitu tundi noolemängu.

Suutsin enne magama minekut küll viineritest loobuda, kuna sõin oma viis nektariini, neli Jogobella erinevat jogurtit, millest maitsvaim on metsmaasika oma, lisaks veel vitamiinisalati. Alles seesugune söömine tuletas meelde, et aegajalt oleks ka istungeid tarvis pidada.

Tegelikult sattusin sel 17. oktoobril suisa paaril korral kaunis pakitsevasse olukorda, millest tegin järelduse, et kui mul on vajadus päeval kusagile minna, ei tasu bikasodüüli võtta. Isegi kui tualettruume leiab, siis paljudes neist pole elementaarset riidenagi ning pikasabalise mantliga on sellises pakilises olukorras kole nadi tegutseda.

Hommikused näidud olid 130/83/76 ning peab mainima, et need vastavad peaaegu inimese standardile. Tegin kolmekordse mõõtmise enne kohvitamist ja suitsetamist. Rõõmustav oli 18.10 hommikul seegi, et vaatamata tublile söömisele eelmisel päeval oli mu mass 86.7 kg, mis teeb kmi=28.00. Selle üle tasub rõõmustada.

Referentsväärtused

Mitte et see sissekanne nüüd palju etem eelmisest analoogsest oleks, aga leidsin netist ühe haigla normväärtused, kust kustutasin naiste, laste ja rasedate vastavad näitajad. Tulemus on aukartustäratav ning nõuab edasist uuringut.

LIIKVORI UURINGUD
· Liikvori värvus värvitu
· Läbipaistvus läbipaistev, selge
· Rakuline leid täiskasvanud 0 - 3 x 106/l leukotsüüti
· lapsed 1 - 4 a. 3 - 7 x 106/l leukotsüüti
· lapsed alla 1 a. 3 - 10 x 106/l leukotsüüti
· Valk 0,22 - 0,33 g/l
· Glükoos 2,75 - 3,3 mmol/l

· Leukotsüüdid 4 – 10 x 109/l
· Erütrotsüüdid M 4,5 – 6,2 x 1012/l
· Hemoglobiin M 135 – 175 g/l
· Hematokritt M 40 – 54 %
· MCV 76 – 96 fl
· MCH 27 – 32 pg
· MCHC 315 – 360 g/l
· RDW 11 – 15 %
· Trombotsüüdid 150 – 400 x 109/l
· Retikulotsüüdid kuni 10 ‰ (mikroskoopial)

ERÜTROTSÜÜTIDE SETTEKIIRUSE REFERENTSVÄÄRTUSED WESTERGRENI MEETODIL MÄÄRATUNA:
· Mehed 17 – 50 aastat Alla 10 mm/h
· Trombotsüütide hulk 150 – 400 x 109/l
· APTT (aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg) 25 – 37 sekundit
· PT (%) 70 – 130 %
· Fibrinogeen 2 – 4 g/l
· D-dimeerid alla 0,5 µg/ml
· Kreatiinkinaas CK M 24...190 U/l
· ALT M kuni 40 U/l
· AST M kuni 37 U/l
· TK 225...450 U/l
· γ -glutamüültransferaas GGT M 11...61 U/l
· Leeliseline fosfataas TK 100...290 U/l
· Bilirubiin üldine 8.5...20.5 m mol/l
· Bilirubiin otsene kuni 5 m mol/l
· α -amülaas Veres kuni 220 U/l (Uriinis kuni 1000 U/l)
· Kreatiniin M 53...97 m mol/l
· Urea 1.7...8.3 mmol/l
· Kusihape M 200...420 m mol/l
· Üldkolesterool kuni 6.7 mmol/l (riskigrupp alates 5.7)
· HDL-kolesterool prognostiliselt hea üle 1.54 mmol/l
· prognostiliselt halb alla 0.9
· LDL-kolesterool soovitatvalt alla 3,37 mmol/l
· riskigrupp 3,37-4,12 mmol/l
· kõrge üle 4,13 mmol/l
· Triglütseriidid kuni 2.28 mmol/l (riskigrupp alates 1.71)
· Üldvalk 66...87 g/l
· Albumiin 38-51 g/l
· Na 138...148 mmol/l
· K 3.6...5.0 mmol/l
· Mg 0.8-1.0 mmol/l
· Ca 2.02...2.60 mmol/l
· P Lapsed 1.30...2.26 mmol/l
· TK 0.81...1.62 mmol/l
· Fe M 10.6...28.3 m mol/l
· Veresuhkur (seerumis, plasmas) 3.9...6.4 mmol/l
· CRV negat.- 6 mg/l
· Reumatoidfaktor negat. (kui posit., siis tulemus U/ml)
· Antistreptolüsiin-O negat. (kui posit., siis tulemus U/ml)
· Glükeeritud hemoglobiin mittediabeetikutel 4-6%
· kompenseeritud diabeedi korral 6-8%
· Troponiin T alla 0.1 ng/ml
· Digoksiin 0,8-2,0 ng/ml
· TSH (türeotropiin) 0,25 - 5 m IU/ml (hüper <> 7)
· FT3 (vaba trijoodtüroniin) 4 - 8,3 pmol/l
· FT4 (vaba türoksiin) 9 - 20 pmol/l (hüper >24 ja hüpo<8)
· LH (luteotropiin) M 1,1 - 7 mIU/ml
· FSH (follitropiin) M 1,7 - 12 mIU/ml
· Stp (progesteroon) M 0,11 - 0,56 ng/ml
· LTH (prolaktiin) M 1,5 - 19 ng/ml
· PSA (prostataspetsiifiline antigeen) M üle 50 a. 0 - 4 ng/ml
· CEA (kartsinoembrüonaalne antigeen) 0 - 3 ng/ml
· CA 125 Kuni 35 U/ml
· CA 15 - 3 Kuni 30 U/ml
· HCG M <3 mIU/ml
· Ferritiin M 70 - 435 ng/ml
· Üld IgE Täiskasvanud < 100 IU/ml
· pH 7,35 – 7,45
· PCO2 35 – 45 mmHg
· PO2 69 – 100 (116) mmHg
· O2 saturatsioon 95 – 99 %
· HCO3 21,8 – 24,5 mmol/l
· BE +3 kuni –3 mmol/l
· AaDO2 5 – 15 mmHg

Viinervorst vs virsik

Kuus öist lahtist kiletatud pereviinerit Tuvikeste kõrvale umbes kella 2...3 paiku öösel tegid oma töö. Kehamass hommikul oli endiselt 87.6 kg. Ärkasin alles Marge viienda tirina peale, kuulmata esimesi nelja, olles kokku magnud siiski oma 6 tundi. Vererõhk näitas 132/81/81.

Tegin kiiresti oma Gold kohvi ja neelasin kolm oranži tabletti, ühe ovaalpikliku, ühe ristkülikja ja ühe valge tabelti ning rombjasovaali kapsli. Mitte et sellest kõht täis oleks saanud. Mõtlesin just enda vastu välja ühe menetluse. Nimelt püüan edaspidi öised viinerid asendada kas banaani, pirni või muu seesuguse tooremaga.

Virgumise kõrvale mõtlesin pisut riietuda ning uurida vereanalüüsi peeni koode ja lühendeid, mitte et seda asjatundmatuna lihtne teha oleks. Mõõtsin ära, et koos portsigarisarnase fotokaga oli riideid täpselt ühe kilo jagu.

Panangin

Ei saa eitada, et pealkiri kõlab kui teatavat sorti haigus, ometi on siinkohal tegemist magneesiumi-kaaliumipreparaadiga, milliseid laialdaselt tarvitatakse.


Tõsi, pildil on venekeelse sildiga preparaat, milliseid meie apteekides ei müüdagi. Kuid vanast harjumusest kipungi ma pigem usaldama ladina tähtedega tähistatud tooteid. Varasema eeskujul näitan siin ära valiku toote infolehe sisust (jättes vahele rasedaid jms puudutavad rubriigid).

Ehkki seda ravimit on võimalik osta ilma retseptita, peate parima ravitulemuse saamiseks kasutama Panangin tablette täpselt juhistele vastavalt.
— Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
— Lisainformatsiooni saamiseks pidage nõu oma apteekriga.
— Kui haigussümptomid süvenevad ega leevendu, peate oma arstiga ühendust võtma.
— Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks, või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

MIS RAVIM ON PANANGIN TABLETID JA MILLEKS NEID KASUTATAKSE

Panangin tabletid on mineraalne lisand, mis sisaldab magneesiumi ja kaaliumi, mis on olulised katioonid rakkude töös. Nad mängivad olulist rolli mitmetes ensüümides, on olulised rakustruktuuride koostisosad ning osalevad lihaste töös (molekulaarsel tasandil). Panangin tablette kasutatakse kaaliumi- ja magneesiumivaeguse vältimiseks ja raviks (nt suurenenud magneesiumi- ja kaaliumivajaduse korral, ioonide omastamise häirete korral ja pikajalisest diureetikumide kasutamisest või kõhulahtisusest tingitud elektrolüütide kaotuse korral).

MIDA ON VAJA TEADA ENNE PANANGIN TABLETTIDE KASUTAMIST

Ärge kasutage Panangin tablette
— kui teil on äge või krooniline neerupuudulikkus
— kui teil on Addisoni tõbi
— kui teil esineb 3. astme atrioventrikulaarne blokaad või kardiogeenne šokk (vererõhk alla 90 mmHG)
— kui teil esineb hüperkaleemia (kaaliumiliig)
— kui te kasutate kaaliumi säästvaid diureetikume

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Panangin:
— hüperkaleemiaga kulgevate haiguste korral, mil on vajalik regulaarselt kontrollida kaaliumisisaldust plasmas

Kasutamine koos teiste ravimitega

Palun informeerige oma arsti, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Panangin tabletid võivad mõjutada teiste ravimite toimet. Panangin vähendab suukaudse tetratsükliini, rauasoolade ja naatriumfluoriidi imendumist. Nimetatud ravimite ja Panangini võtmise vahe peab olema vähemalt 3 tundi. Kui on näidustatud kooskasutamine samaaegse angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega (AKE inhibiitoritega), tuleb seda teha ettevaatusega ning seerumi kaaliumitaset regulaarselt kontrollida.

KUIDAS PANANGIN TABLETTE KASUTADA

Tavaline annus on 2 Panangin tabletti 3 korda päevas, raskematel juhtudel 3 tabletti 3 korda päevas ühe nädala jooksul. Seejärel võib annust vähendada kuni ühe tabletini 2 kuni 3 korda päevas. Kergematel juhtudel võetakse 1 tablett 3 korda päevas.

Maohape võib mõjutada tablettide efektiivsust, mistõttu on neid soovitatav võtta pärast sööki. Ravikuuri pikkus sõltub seisundist ning näidustustest. Kui te kasutate Panangin tablette rohkem kui ette nähtudKui olete ekslikult võtnud rohkem tablette kui vaja, teatage sellest koheselt arstile või apteekrile. Üleannustamise juhtumeid teada ei ole. Üleannustamise korral, võivad ilmneda kaaliumi- ja magneesiumiliia tunnused.

Hüperkaleemia tunnused: üldine väsimus, paresteesiad, paralüüs, südametegevuse häired (nt bradükardia, arütmiad, kardiaalne depressioon või südametegevuse lakkamine). Hüpermagneseemia tunnused: iiveldus, oksendamine, letargia, hüpotensioon, bradükardia, väsimus. Ülepiiriliselt kõrge magneesiumi kontsentratsioon vereseerumis võib põhjustada reflekside nõrkust, lihashalvatust, hingamise ja südametegevuse seiskumist.

VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võivad ka Panangin tabletid põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Suurte annuste kasutamisel suureneb väljaheite sagedus. Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile.

KUIDAS PANANGIN TABLETTE SÄILITADA

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Ärge kasutage Panangin tablette pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Mida Panangin tabletid sisaldavad:

— Toimeained on: 1 tablett sisaldab 140 mg magneesiumaspartaati (Mg⁺⁺ = 11,8 mg) ja 158 mg kaaliumaspartaati (K⁺ = 36,2 mg)
— Abiained on: tableti sisu: kolloidne veevaba ränidioksiid, polüvidoon, magneesiumstearaat, 3 talk, maisitärklis, kartulitärklis. tableti kate: Makrogool 6000, titaandioksiid, Eudragit E 100%, talk.

Panangin tabletid on õhukese polümeerikattega tabletid. 50 tabletti valgest plastikust tabletikonteineris, üks tabletikonteiner pappkarbis. Müügiloa hoidja ja tootja Gedeon Richter Plc. Gyömröi ut 19-211101 Budapest, Ungari.

Veel keemiat

Poolenisti keemikuna tean ma suurepäraselt, et materialistlik maailm käsitleb kõiki meid ümbritsevaid füüsikalisi kehi koosnevana peamiselt rakkudest, molekulidest ja aatomitest, kui neid käsitleda erinevatel tasanditel. Seega on keemia peaaegu kõik, mis mis meid ümbritseb. Õigupoolest pole see veel see keemia ise. Kuid seegi kuulub teaduse valdkonda, mida me kokkuleppeliselt nimetame keemiaks. Isegi Vikipeediast võime me lugeda, et keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti.

Igatahes kuulasin ma hoolega oma perearsti, kes taas kord toonitas, et mu kolesteroolisisaldus veres olevat tendeerimas suurenemisele. Imestasin selle üle, kuna suure küüslaugulembina ei tohtinuks mul seesugust häiret enam ammu olla. Teadupoolest pidi ju küüslauk paha kolesterooli kui peoga pühkima. Dr Takker teatas, et tegelikult kuulub selline arvamus müütide hulka, kuna keegi ei ole tegelikult küüslauku sellest aspektist uurinud. Et küüslauku söövat teatavad kultuurid rohkem, siis sellest ka niisugune arvamus. Tegelikult on aga tervetel kultuuridel kogu toitumine ja menüü teistsugune. Soovitas mulle nn Vahemeremenüüd, nagu jaapanlastel. Arvatavasti mõtles ta sellega kas ühtesid või teisi, kui jaapanlased vahepeal just Vahemere äärde kolinud pole. Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Neid omadusi ei ole teaduslik meditsiin ümber lükanud vaid üksnes kinnitanud.

Kolesterooli hulka pidid aitama vähendada hoopis Omega 3 rasvhape. Millegipärast jäi mulle pärast põgusat surfamist mulje, et tegemist on linoleenhappega, mida pidi rohkelt sisalduma kalaõlis. Just seetõttu ostsingi 180 kapslit kalaõli, täpsemalt tursamaksaõli kapsleid. Ühe kapsli hind on alla krooni, kogu purk maksis 139.90 kr, lisaks veel 5% soodustust Partner kaardi tõttu.


Healthilife'i Tursamaksaõli kapslid on toidulisand. Glükoosamiin- ja kondroitiinsulfaat on seotud kõhrede tootmisega, hoides alles liigeste liikuvuse. Tursamaksaõli sisaldab rohkelt vitamiine A ja D, mis on asendamatud meie immuunsüsteemi, tervete juuste, naha, küünte, silmade, tugevate luude ja hammaste jaoks.

Üks kapsel sisaldab (% päevasest täiskasvanud inimesele soovitatavast kogusest):
— vitamiin A - 400 µg (50%)
— vitamiin D - 2,5 µg (50%)
— tursamaksaõli - 250 mg
— glükoosamiinsulfaat - 125 mg (soolavaba)
— kondroitiinsulfaat - 100 mg (kalast)

Ühes kapslis olev tursamaksaõli sisaldab minimaalselt 7% eikosapentaeenhapet (EPA) ja 6% dokosaheksaeenhapet (DHA).

Koostis: kapsli kest (zelatiin, niiskusesäilitaja glütseriin, värvained must ja punane raudoksiid), tursamaksaõli, glükoosamiin-sulfaat 2KCI, kondroitiinsulfaat, hüdrogeniseeritud taimeõli, glaseeraine mesilasvaha, antioksüdandid letsitiin ja tokoferooli ekstrakt, vitamiin A, vitamiin D.
Suhkru-, gluteeni-, pärmi- ja laktoosivaba. Ei sisalda kunstlikke värv- ja lõhnaaineid. Kasutamine: 1 kapsel päevas koos toiduga. Soovitatud annust mitte ületada.

Teise toote valisin ma peamiselt ise, et leevendada ning ennetada ähvardusi kaaliumipuuduse osas. Selleks on PANANGIN, mille üks tablett sisaldab 140 mg magneesiumaspartaati (11.8 mg Mg²⁺) ja 158 mg kaaliumaspartaati(36.2 mg K⁺). Niisiis on tegemist kaalium-magneesiumpreparaadiga, mille lähem tutvustamine sobib järgmise sissekande põhiosaks.

Laborianalüüs

Minu perearst Urmas Takker oli veidi üllatunud, kui ma 15 minuti jooksul tema kabinetis istudes suremisele ei kaldunud. Küsis korduvalt, et kas mul kusemisega pole probleeme. Ei ole ju. Muidugi kui olen ära joonud 2 liitrit kohvi, siis kipub põis pigistama küll. Probleeme küll ei ole. Ega ta küll aru ei saanud, miks minu vereproov andis tulemi, mille järgi poleksi justkui tegemist inimverega. Monitori ekraanil kuvati need uhketesse tabelitesse, normist kõrvalekalduvad näidud puha punased. Minu ankeedis esines veel üksikuid valgeid ridu.

Teadmata hetkel, millised on normaalnäidud või mida isegi kõik need keerulised lühendid tähendavad, toon siinkohal ära oma labori analüüsi (nagu lehel kirjas) parameetrid ja vastused. Et mõnedki näidud on võetud varasematel kordadel, lisan need sulgudesse. Suurem osa analüüse pärinevad 7.10.08, varasemad 27.09.06, 08.06.06, 27.10.04 ja 26.10.04.

• Hemoglobiin — 168 g/L (170 g/L)


• Hematokrit — 49.3 L/L (49.6 L/L)


• Leukotsüüdid — 13.22 (9.8)


• Erütrotsüüdid — 5.44 (5.01)


• MCV — 90.6 fL (99 fL) (97.2)


• MCH — 30.9 pg (33.9 pg) (33.3)


• MCHC — 341 g/L (343 g/L) (343)


• RDW — 13.6 (12.3) (RDW-CV 13.2)


• Trombotsüüdid — 233 (209)


• Trombokrit — 0.28% (0.19%)


• PMV — 12.2% (9%)


• PDW — 17.3%


• Neutrofiilid — 53% (51.5)


• Eosinofiilid — 2.3% (2.5)


• Basofiilid — 0.2% (0.0)


• Monotsüüdid — 7% (5.9%) (7.5)


• Lümfotsüüdid — 37.5% (39.9%) (38.0)


• Abs. Neutrofiilid — 7.01


• Abs. Eosinofiilid — 0.3%


• Abs. Basofiilid — 0.03


• Abs. Monotsüüdid — 0.92 x 10⁹/l (0.6 x 10⁹/l)


• Abs. Lümfotsüüdid — 4.96 (3.9)


• Glükoos plasmas — 5.5 mmol/L (5.5) (5.0)


• CRV — 6 mg/L


• Kolesterool (üld) — 5.8 mmol/L (6.1 mmol/L) (5.7)


• HDL kolesterool — 0.66 mmol/L (1.17 mmol/l) (0.99)


• LDL kolesterool — 4.12 mmol/L (3.32)


• Triglütseriidid — 2.69 mmol/L (1.87 mmol/L)


• Kreatiniin — 67 mkmol/l (75 mkmol/l) (77)


• Antistreptolüsiin-O — 104 IU/ml


• Reumatoidfaktor — 20 IU/ml


• mikroalb — neg


• Erikaal — 1.020


• pH — 5.0


• Granulotsüüdid — vt. eespool (54.2%)


• Granulots. arv — vt. eespool (5.3 10⁹/L)


• müelots. — nüüd ilmselt teise nimetusega (0.5)


• WBC — nüüd pole (7.65)


• RBC — nüüd pole (4.92)


• HGB — vt Hemoglobiin (164)


• HTC — nüüd pole (47.8)


• PLT — nüüd pole (172)


• segmentt. — oktoobris 2004 (46.5)


• keppt. — oktoobris 2004 (4.5)


• reaktiivsed lümfotsüüdid — oktoobris 2004 (0.5%)

Mis kõikide nende parameetritega peale hakata? Perearst dr Urmas Takker omas mulle kolme soovitust, mis siinkohal veidi kommenteerimist vajavad:

1. korrigeerida toitumist ja süüa vähem loomseid rasvu


2. vähendada suitsetamist


3. liikuda vähemalt 3 korda nädalas, et pulss tõuseks 3 minutiks üle 120


4. mitte tarvitada liiga sageli ja liiga kanget alkoholi

1. Üldjoontes olen ma seoses oma 309-ga muutunud peaaegu taimetoitlaseks. Viiner küll seisab raudselt mu menüüs kui üks väheseid loomseid toite. Ka ei saaks nõustuda, justkui ma varem eriline loomsete rasvade sööja olin, pigem vältisin neid. Ilmselt on need viimased kolossaalsed muudatused kahe suurema muudatuse vili.

2. Suitsetamine on viimasel ajal pigem suurenenud. Kui aeg küps ning väline survestus lõpeb, jätan maha. Kellelegi ju ei meeldi, kui teised tema eest otsustavad.

3. Liikunud olen ma seoses umbes 10 kilo kadumisega varasemast märksa enam. Kuid ega sellest tulenevad muutused siis kohe teki. Liikumine on mul alati olnud pigem mõõdukas, laisk või puuduv, kuna mulle ei meeldi liigselt higistada. Seoses pesemisvõimaluste senise praktilise puudumisega on olukord lihtsalt sedasi kujunenud.

4. Küllap mu sassis pea ning väsinud silmad stereotüpeerisid mind alkohoolikute hulka.

Uusi ideid küüslaugust ja oomega-kolmest peaks kajastama järgnev sissekanne.

Tagasiside

See peaks olema mingi omanäoline indikaator, mis pidavat näitama tegevuse aktiivsust kodulehel. Kui vastavale aadressile sisestada mistahes kodulehe aadress, on võimalik näha erinevaid tulemusi. Tegelikult polegi see niivõrd tegevuse aktiivsus kui õpetuslik sisu. Ehkki varem oli seis teistsugune, näitab see sissekande täiendamise paiku 29.10.08 kl 8 taset Genius. Kuidas aga see süsteem toimib ja kui usaldusväärne ta on, jäägu vaataja otsustada.

Kõrvaltoimetu

Bicasodyli sedelikesel seisab tekst:

Nagu kõik ravimid, võib ka BISACODYL GSK põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimeid esineb väga harva ja nendeks võivad olla pärakupiirkonna ärritusnähud (valu, kipitus, veritsus), pärasoole limaskesta põletik, kõhuvalu ja valulikud soolespasmid. Kõrvaltoimete ilmnemisel konsulteerige arstiga.

Peab mainima, et mingisuguseid kõrvaltoimeid pole ma siiamaani märganud. Ehkki manustanud olen seda kahtlemata kordades enam kui vastav lipik soovitab. Juhul kui peaks jutuks tulema, siis räägin sellest "murest" oma perearstiga. Mitte et ma nende kõrvaltoimete puudumise pärast nii väga tegelikult muretseksingi.

Mõtlesin, et ei noki iga päeva oma kmi-ga ega hakka siin kilkamagi, kui mass pole alla 87 kilo. Samas ei julge ma kindel olla, et ei väljenda sügavat masendust, kui kehakaal peaks taas tõusma üle 90. Üldiselt näikse see viimasel ajal püsivat 87,5 lähistel.

Et ma olen endale planeerinud vaba kuu, enne kui asuda uutele tööotsingutele, siis otsustasin siinkohal veidike täiendada ka ammu hinge kriipinud võlgade likvideerimise programmi. Seekord otsisin negatiivseid märke Bicasodyli kohta.

Veider on see, et ma ei tulnud ravimit tutvustades sellele, et karpi kaasa pandud kirja netist otsida ning toksisin selle tookord usinasti ümber. Seekord aga leidsin ühe lehe, kus on muu hulgas toodud mitmeid hoiatusi.

Vastunäidustused. Ei tohi kasutada soolesulguse, ägedate mao-sooletrakti haiguste, vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete korral.

Enda teada mul pole soolesulgust, ägedaid mao-sooletrakti haigusi ega anevahetuse häireid elektrolüütilisel tasemel. Seega, vastunäidustused puuduvad.

Hoiatused. Pikaajalisel kasutamisel ning suurte annuste puhul võib esineda K⁺ ja teiste elektrolüütide kadu. See omakorda viib südamefunktsiooni häireteni ning lihasnõrkuse tekkeni. Tundlikkus südameglükosiidide suhtes tugevneb.
Rasedus ja imetamine. Ettevaatlikult kasutada kolme esimese raseduskuu jooksul (raseduse katkemise oht).

Kaaliumi kadu võib esineda, eks ma hiljem juurdlen sellel teemal, kas ka esineb. Ja kui, siis kindlasti leiame selle vastu ka rohtu. Kas just eheda kaaliumi neelamise läbi, aga... küllap me midagi välja mõtleme. Sest südamele lisahädasid ma ka ei vaja. Raseduse katkemise oht kahtlemata jääb.

Kõrvaltoimed. Lühiajalisel manustamisel tekivad kõrvaltoimed harva. Võivad tekkida kõhuvalu ja allergilised reaktsioonid.

Tõesti, algupoole ja lühiajalisel manustamisel esines mul paaril korral lühiajalist ägedat kõhuvalu. Kas nüüd selle lahenduseks ongi just pikaajaline manustamine, eks paistab.

Koostoimed. Samaaegsel bisakodüüli kasutamisel koos diureetikumide ja glükokortikosteroididega suureneb K⁺ ioonide väljaviimine organismist. Bisakodüüli ja aluseliste ainete (naatriumvesinikkarbonaat jt antatsiidid, aluselised mineraalveed, piim) manustamisvahe peaks olema vähemalt 1 tund.

Diureetikumide kasutamiseks pole mul vähimatki põhjust, kuna kohv teeb ise oma töö. Aluselisi aineid peab jälgima. Kuigi piima aluselisus on kahtlane, langeb seegi oht ära, kuna teadupoolest ma piima ei tarbi. Kui selgub kohupiima- ja jogurtitoodete silmipimestav aluselisus (ma ei peaks silmapaistvaks aluseliseks veel ka kuni pH=7.5), tuleks ehk neid piirata. Tarvis uurida!

Üleannustamine. Ägedal üleannustamisel võib tekkida tugev kõhuvalu. Spetsiifilist antidooti ei ole, ravi on põhiliselt sümptomaatiline, peamiselt vee ja elektrolüütide bilansi korrigeerimine.

Sõnastus võib tekkida on muidugi vahva. Huvitav, mismoodi käituda siis, kui seda ei teki? Minul pole tekkinud, kuigi olen bisakodüüli teadlikult üleannustanud.

Farmakoloogilised omadused. Bisakodüül toimib vahetult soolestiku limaskestale, tugevdades selle peristaltikat ja avaldades lahtistavat toimet. Bisakodüüli hüdrolüüsivad peensoole limaskesta ensüümid. Pärast metaboliseerumist pärsib vee resorptsiooni jämesoolest ja suurendab vee ning elektrolüütide sekretsiooni. Lahtistav toime avaldub tavaliselt 6 tunni möödumisel. Bisakodüül ei imendu soolestikust ega eritu rinnapiima. Bisakodüül eritub desatsetüülbisakodüülina peamiselt sapiga. Väike osa eritub glükuroniidi kujul uriiniga.

Mul on hea meel, et see rinnapiima ei imendu. Tõsisemas noodis aga peab toonitama asjaolu, et see ravim ei imendu verre. Ja üldse on seda ravimiks palju nimetatud, see on pigem lahtisti.

Alternatiive otsides tasuks E-apteegi soovituste kohaselt mõelda paakspuukoorele kui looduslikumale variandile.

Kõhukinnisuse vastu on apteegis lai valik erinevaid ravimeid, mis toimivad sooletegevust elavdavalt ja seeläbi lahtistavalt. Ühe grupi moodustavad mehhaanilise toimega lahtistid mis ise ei imendu, kuid seovad vett ja suurendavad soolesisu mahtu, kutsudes sel viisil esile soole tühjenemise (kiudaine preparaadid, laktuloos, makrogool). Teise gruppi kuuluvad ained (riitsinusõli, bisakodüül, antraglükosiide sisaldavad taimed nagu senna ja paakspuu jt.) stimuleerivad aga otseselt soole seina. Kui võimalik tuleks eelistada mehhaanilise toimega lahtisteid või looduslikke preparaate, sest otseselt sooleseina toimivad ained pikaajalisel kasutamisel nõrgendavad veelgi soole loomulikku tegevust.


Looduslikest on enamlevinud paakspuul põhinevad teed ja senna mida on saada tee, tablettide ja pressitud kuubikute kujul. Soolesisu pehmendavat toimet omavad ka linaseemined tänu neis sisalduvatele limale, õlidele ja kiudainetele.

Veel võib asja kohta uurida Ravimiinfo bülletäänist ja mitmest teisestki paigast netiavarustes.

Soovimata Hundiorgu

Jaanus soovitas mul lugeda üht Inno & Irja lugu nende suhtumisest piimatoodetesse. Põtkisin jupp aega vastu, kuna räägiksin oma seisukohtadele vastu, kui tõttaksin ummisjalu esimest ettejuhtuvat lugu lugema. Olen ju korduvalt maininud, et inimestel on suhteliselt unikaalsed füsioloogiad. Ja kuigi neid võib mingil umbmäärasel moel lahterdada ja klassifitseerida, on detailides erinevused eiramatud. Füsioloogia on unikaalne nagu sõrmejälg, julgen utreerida.
Muidugi on olemas jämedasõrmelisi ja kitsasõrmelisi. Saab eristada pöördmustreid ja kaldmustreid ja mida kõike veel. Ma ei tea sellest halligi.

Tahtmata olla liialt ebaoriginaalne, võtan siiski selle sissekande takka kiita. Ehk vaid seesuguse pisikese nüansiga, et I&I ei pruugiks võtta seisukohta, et see kehtib 100%. Kindlasti on neidki, kellele on piim see õige toit. Ja ma ei räägigi sellest, et teoreetiliselt ei peaks täiskasvanud inimesel olema midagi pistmist kodustatud veise emaslooma muundunud higinäärmest väljuva nõrega, selle valge emulsiooniga, mis sisaldab vajalikke toitaineid just nimelt sellesama veise vasika tarvis. Samahästi võiksime me ju ka sitta süüa, kuna sitt annab ju maale rammu ja maa seest kasvavad välja näiteks kartulid ja kaalikad. Aga ma räägin sellest, et mõned inimesed naudivad näiteks ka uriinijoomist ning suudavad leida miljon põhjust sellise teguviisi kiituseks ja kasulikkuse esiletoomiseks.

Joogu, kui tahavad, kuid hoidku endale. Kui ma ei eksi, siis vanaproua Selma Teesalu oli (ja on veel ka jätkuvalt) see daam, kes viis ellu Piimanina programmi koolides, on veendunud, et kõik inimesed peavad vasikate kombel piima larpima ning kes kardab osteosporoosi. No söögu kriiti, kui kaltsiumipuudust kardab! Olemas on terve rida inimesi, kellele piim ei maitse. Vähe sellest, on neidki, kes seda suisa jälestavad. Mina kaasa arvatud. Muidugi sobiks mu kriitikutel nüüd susata, et miks ma siis bisakodüüli ohtrasti tarvitan, kui piim põhja alt viib. Aga sellepärast see ongi nii, et mind ajab piim öökima!

Eks nende tegelaste blogi tundugi sellepärast pisut lahmiv, et nad alailma konstateerivad kõike kui lõplikku tõde. Aga ilmselt on see analoogne mu märkusega nii mõnelegi teisele tegijale, kuhu tuleks vaid igale lausele juurde mõelda sõnad aga mina arvan nii, ja asi oleks paigas.

Samuti võiks ära jätta gluteeni sisaldavad teraviljatooted nagu poes müüdavad rukkileib, nisusai. Soovitan süüa riisi või tatart. Või siis hirssi. Või kartulit. Ja neist valmistatud tooteid, näiteks on müüa Lätis valmistatud riisigaletid.

No tean minagi inimesi, kes nisu ei söö. Ja tean ka, et ei söö just nimelt kartuses paksuks minna. Mis on galet, pole mul halli aimugi. Ju mingisugune teada-tuntud toidutüüp nagu makaronid, mida nüüdsel ajal peenelt pastadeks nimetatakse. Mul polegi meeles, kas Jaanus või Marge pakkus välja, et see nimetus on ehk tulnud sellest, et pastaroogade taigen olla algul pasta moodi. Ma pole muidu kindel, kas itaallastel see sõna sama asja tähendab. Minu jaoks on pasta näiteks tomatipasta, sobib ka sinep ja hästi paks ketšup.

Blogis kõneldakse veel ka sellest, et liikumisega pole siin midagi pistmist, millega ma pean taas päri olema. Ja mitte sellepärast, et ma ise eriliselt liikuda ei viitsi. Liigun vaid siis, kui on vaja liikuda, vihkan igasugust mõttetut tühikargamist. Karaku need, kes seda naudivad või usuvad. Olemas on ju sadu tuhandeid pealtnäha normaalseid inimesi, kes usuvad, et mingi elu ja surma serva peal sooritatud palverännak päästab neid patust või midagi veel hullemat. No lasku käia, mina sõidan helikopteriga või jätan minemata. Liikumisega pole paksuks minekul sellepärast midagi pistmist, et ma tean päris palju töntsakaid inimesi, kes on alailma palju liikunud. Pigem on nende vähene liikumatus tulenev mitte sellest, et nad vähe liiguvad, vaid vastupidi — nad liiguvad vähe, kuna on läinud paksuks ning paksu kere järgi vedamine on tüütu ning isegi ohtlik.

Ülimalt napakas on I&I blogi anonüümselt kommenteerida, et polevat mõtet oma piimafoobiat teiste peal välja elada. No tule taevas appi! Ära siis loe, kui sind see tekst häirib! Seejärel saabub mingisugune Hiidvana, kes arvab, et I&I ainevahetus on tuksis, ning tänu sellele on nad piima vastased. Ei, tõepoolest on ka evolutsiooni uuringud näidanud, et piim ei olegi täiskasvanud inimese toit. Imiku toit küll, kuid ka siis vaid inimpiim. Inimesed on juba aastatuhandeid end kohastanud piima taluma. Meie seltskonnas on piima taluvaid inimesi niigi koletult palju. Siiski on maailmas terveid rasse, kes piima üldse ei talu ega ka joo.

Mulle imponeeris veel ka Inno vastus Hiidvanale, et ilmselt pole laktoos ainus pahalane seal piima sees. Kindlasti mitte! Nii nagu pole piim kaugeltki ainus kaltsiumiallikas, näiteks juustust saab seda veelgi enam ja see on paremini omastatav. Iseasi, kas I&I ka seda mitte ebasobivate piimatoodete hulka ei arva, nagu keegi ANO(nüüm)gi ütles, et nende väljaütlemised kipuvad olema liialt fundamentalistlikud.

Üks teine Ano lisab allpool mitmeid viiteid, mida tasuks ehk teinekord uuridagi. Ei saa takka kiita ega maha laita, kas kõik need positiivsed nihked Inno õla- ja puusaliigeste, klombiga kurgus ja hammaste veritsemisega just piima mittetarbimisest tulenevad. Kuid kui ta on seda konkreetselt katsetanud, ja juba aastaid, siis muidugi. Mina kavatsen ka katsetada. Enne seda aga jätkan veel mõnda aega õgimise piiramist ning bisakodüüli manustamist.

Täna õhtupoolsel ajal jõin näiteks taas ohtrasti kohvi. Ikka peamiselt selleks, et mõte liiguks ja päev niisama tühjalt surmale lähemale ei veereks. Hetkel, kui aega on pool tundi astronoomilise kuupäeva vahetumiseni, kavatsen ma veel umbes neli tundi töötada, kuna isegi telerist ei tule pühapäeviti midagi kuigi asjalikku. Vähemasti mitte nii hilja. Tean neid, kes valavad alati kohvisse piima, et kohv "ei viiks organismist kaltsiumi välja," nagu on aastaid seletanud Teesalu. Ja mitte koort, vaid tingimata ikka piima! Ja jumala eest mitte seda pisikeses kapslis kohvikoort — see olevat ju puhas keemia! Ohh, kuidas ma alles muigan nende kemofoobide üle.

Kell võis olla 21, kui ma sõin ära lõhesuupiste nisu sisaldava saiaga. Pean kohe lisama, et see suupiste pole isegi mitte veerandit nii maitsev kui lõhefilee. Hinnavahe muidugi on ka vähemalt kolmekordne.

Reisiärevusest

Kuna me väljusime sisuliselt alles pärast kümmet, et Jaanus saaks Amanda jaoks mingisuguse tšeki tuua, siis venis meie kohalejõudmine pea poole ühele. Hommikul jõudsin ma ära juua vaid poolteist oma kohvilähkrit. Nii tekkis mul pärast reisi pisike näljapoeg. Võtsime Ülemiste mingis kohvikus kohvi, mina võtsin ka meekoogi nimelise roa. Võimalik, et koogi tegemise juures oli küll ka mett kasutatud, isegi vahukoor tundus olevat ehtne.

Sellest toidust jagus meil umbes kella viieni õhtul. Ehkki mõtteid midagi süüa, turgatus ka pähe.


Loomaaia parkla juures oli mingisugune kebabiputka Armeenian, mida me Jaanusega otsustasime väisata. Selgus aga, et see oli remondis. Imelik, et me kumbki seda algul ei märganud. Üle tee aga asus Hesburger. Seadsime sammud sinna, et tekkinud himusid leevendada. Lisaks burgerile sain ma veel friikartuleid ja maitsva maasikakokteili. Peab mainima, et Hesburgeri toidud ei ole liialt rasvased ega soolased. Ma pole küll viimastel aastatel McDonaldsis käinud, kuid vanasti olid sealsed friikad küll kole soolased ja rasvased.


Käisime Gunnariga poes ja ma pidin ostma kolm kilekotti, et kogu kaup kusagile ära mahutada. Samal ajal, kui Gunnar silkas mööda allahinnatud kaupade lette, kaapisin mina riiulitelt seesuguseid asju, mis mulle kas harjumuspärased või uudsed. Frikadellisupp maksis pelgalt 15 krooni ning ma võtsin kummalegi ühe. Gunnar soojendas soojenduseks selle potis, kuna mikrouuni tal teab mis kaalutlustel pole. Võimalik, et ta on sattunud lugema Urmas Kokassaare vabadest radikaalidest ning seda väga südamesse võtnud. Lisaks sellele soojendas ta endale mingisuguse kotleti ning imestas väga tublisti, et mina ei tahtnud oma viinereid soojendatult.


Minu külm praad oli maitsev. Ostsin ju endale ka musta leiba, mis iseenesest on väärt ja maitsev kraam. Huvitav, millest seda küll valmistatakse? Igatahes ilmne on, et mitte aganatest nagu Hääd leiba. Ma oleksin piirdunud ka kapsa-porrusalatiga, mis hästi maitsev oli, kuid Gunnar käis peale oma maitsele vastava ning minu omaga kattuva konservsalatiga. See oli MINU kreeka salat.


Järgmisel hommikul vaaritas Gunnar hoolega mingit putru ja juba serveersi koos võileibadega laualegi, kui siis alles küsis, et kas ma soovin. Tema olevat nimelt pudruinimene. Ma vastasin, et ei söö tavaliselt putru ka kõige suurema näljaga. Gunnar neelas alla nii solvumise kui ka minule mõeldud portsu, leevendades seda kiitlemisega, et siis tal veabki, saab kaks portsu. Gunnarile meeldib võileibu teha, ehkki ma olen korduvalt öelnud, et ma ei soovi võid. Võimalik, et valmis panna pole seetõttu hea, et sel juhul paneksin ma või asemel leivakäärule kolm vorstiviilu või valiksin hoopis saia.

Päeval jõin konverentsil vaid ühe kohvi. Tagasiteel ei olnud meil mingit põhjust süüa, kuna Gunnar käis sünnipäeval ning ma ei tahtnud hetkegi koju sõiduga viivitada. Gunnar pakkis mulle kaasa musta leiva ja pool pakki viinereid, kuna tema Rakvere tooteid ei võtvat suu sissegi. Mäos bensiini võttes ostsin ka kohvi juurde ning sõin leiba ja viinerit. Koju jõudes lõpetasin alustatud moonakoti.

Enne pühapäeva oli mu massiks 88.5 kg. Pühapäeva alustasin ikka ennelõunal rõhuga 149/93/75, ehkki rohtu võtta tuli meelde alles õhtupoolikul Lõunakeskuses, kus Endel noris süüa ning me tegime pisikesed salatid ja kohupiimavahud. Võtsin pisut metsaseene-kartulisalatit ning mingisugust heeringa-kodujuustusalatit.

Pool tundi enne

Pool tundi enne enne seda, kui lubasin Jaanusele äratuseks helistada, uurisin veidi oma kmi. Olin ju ammugi välja otsinud ühe spetsiaalse kodulehe, mida kasutades seda kõike kaunis lihtne uurida on. Pisut liialdades oli sel hetkel mu kmi = 28.4, mis pole kaugeltki ideaalne.

Minu pikkuse ja vanusega mehele sobivat kmi vahemikus 57...77 kg. Seega, taandarengu ruumi on veel kõvasti.

Meil on ju täna plaanis sõita Tallinnasse, kuhu ma jään paariks-kolmeks päevaks. Võimalik, et siiski vaid pühapäeva hommikuni, kuna kodus on piisavalt tegevust. Ainsa võimaliku võimalusena jääksin rahulikult pühapäevani Jürile, kui mul avaneks võimalus Internetti kasutada. See tõenäosus pole aga liiga suur.

Kasutades tehnilisi abivahendeid, mõõtsin vere pressuurinäiduks 132/82/88.

Reuma

Tänane öö jäi veidi lühikeseks, kui arvestada, et esimene äratus oli kl 7, magama aga sain alles kell 5. Pärast ärkamist oli üks suhteliselt kergendav istung, järgmine aga alles kell 8 õhtul.

Kella 11 paiku käisin Margoga Vahil tema uut potentsiaalset töökohta vaatamas. Jutt venis pikaks. Kuid siiski jõudsin ma 5 minutit enne 12 keemiahoonesse, kus juba ootasid 8 noort. Jaanus oli samuti pea kogu öö oma põhitööd teinud ega jõudnud õigeks ajaks päris valmis. Ometi hilines ta vaid loetud minutid. Võtsime läbi lähiminevikus toimunud ELOde bioloogiaülesanded. Näitasin juurde slaide meie piimaeksperimendi ootustest. Aega jäi isegi pisut väheks.

Lõunastamas käisime raekoja kõrval pirukabaaris. Nagu pildiltki näha, sõin huvitava nimetusega piruka, delikatess-lihapiruka, kaks kohupiima-rosinakorpi ning juba pärast arve masinasse toksimist lisaks valitud kohupiimkoogi. Kohv oli seal termoses ning kaugelt alla keskmise mõru ja ebameeldiva lõhnaga vedelik.

Pärastlõunal sooritasime HTG bioloogiakabinetis mikroskoopiapraksi, kus ma andsin sõna ka Rudolfile, et ise tunnikese varem pääseda ja Raimol järel käia. Kodus sõin saia pereviineri ja Korea porgandisalatiga.

Esimesel päevapoolel sain perearstilt kõne, kus ta diagnoosis mulle reuma ning kutsus uuringutele. Panin ajad kinni.

Elistvere-tiir

Täna realiseerisime Jaanusega pisikese metsaretke. Seeni küll kuigi palju polnud, kuid nina saime tatiseks küll. Peatusime ka Saadjärve ääres, tegime pilte. Minu pildid on heisatud fotoalbumisse.

Enne väljasõitu ma ei söönud. Jõin vaid paar kohvi. Kui me naasesime pisikeselt retkelt, siis astusime läbi Rehepapist, kus ma võisin veenduda, et suur kohv on siiski veidi parem kui eelmine kord ostetud pisike kohv. Kuigi ma ei tahaks uskuda, et kohvi kvaliteet sõltub tassi suurusest. Eksperimenti võib jätkata ning järgmisel korral võtta mõlemad kohvid. Ka on seal kaks aparaati. Võimalik, et neis on erinevast sordist oad.


Kõht oli tõepoolest tühi. Võtsin korraliku prae. Lisaks kohvile ka endiselt meeldiva kohupiimakoogiks nimetatud roa. Praetaldrikule lasin panna peeneid praekartuleid, mis olid pisut liiga rasvased, kolm viinerisarnast vorstikest ning praekapsad. Viimase valin põhjusel, et kapsalõhn levis juba raamatupoodigi, läbi mille garaazhist Tasku peasaali pääseb. Tekkis himu. Juurde valisin veidi letshot, marineeritud rohelist pipart ning rohelist porrut.

Koju jõudes tegin tööd, ehkki söögilauas leidsin Jaanusele kaasa kiites, et mulle sobiks kõige paremini ametinimeks vabakutseline. Tegelesin veidi AHHAA lehega, pidasin homse IYSO noortelaagri osas läbirääkimisi Rudolfi ja Jaanusega, noppisin fotoalbumitest pilte PowerPointi ning muud sellist. Jõin ära mitu liitrit kohvi ning söömine läks meelest. Siiski võtsin tablette, et sisikond totaalselt ei ummistuks. Eks paistab, mis homne toob.

8. oktoober

87.5 kg püsib raudselt ja liikumatult paigas. Magama sain pärast Tuvikesi kuskil kl 2 paiku ning magasin kuni torust tuli, õigemini endal pea valutama. Ärkasin alles ligi pool kaksteist. Liigne magamine on kurjast. Veel enne vee silmadele viskamist olid mu muud parameetrid 142/80/82. Ümbermõõt püsis 6 cm pealt meetri.

Veel enne kohvi manustamist reastasin lauale tabletid ning neelasin need alla. Lacipil ja Ibuprofen, 3 Bicasodyli. Õlale kinnitasin Olfeni plaastri.

Massi osas peab midagi nutikamat välja mõtlema kui öised viinerisöömised.

Kolme nädala noos

Täna pärast vere andmist tulin kentsakale mõttele, et ostaks õige endale uue vererõhuaparaadi. Mina kui hüpertooniatõbine peaksin oma rõhku alapidevalt mõõtma, vähemasti korra päevas. Kui apteeker oli mulle vähemasti viit aparaati tutvustanud, otsustasin kõige kallima kasuks. Lihtsalt sel põhjusel, et see tundus olevat kõige usaldusväärsem. Vähemasti kasutavad samasugust ka perearstid ise.

Igaks juhuks tegin ka katse. Võtsin oma vana randmemõõtja ning sain sellega alles viiendal katsel näidu. Näidud olid kole kaootilised ning isegi nende keskmine ei anna õiget ettekujutust tegelikust olukorrast. Ehk vaid pulss oli enamvähem. Kuid pulssi saaks mõõta ka palju lihtsamalt, tehniliste vahenditeta.




Vana randmemõõtja andis järjestikuste mõõtmiste tulemusena: EE; EE; EE; EE; 179/86/84; 162/92/81; 141/99/82. Näit EE tekib sel siis, kui ta ei suuda mistahes põhjusel näitu saada.

Uus, Microlife^® õlarandmelt mõõtja arvutas pärast üht kolmekordset kontrollimist ise keskmise näidu ning avaldas selle monitoril: 135/87/85.

Muidugi võib esmapilgul tunduda, et 1407,40 kr on liiga palju seesuguse pisividina eest. Kuid kui nüüd arvestada, et veel umbes aasta eest jõin ma igal õhtul vähemalt 60 krooni eest õlut, siis olnuks see umbes kolme nädala õllenoosi hind. Igatahes hetkel ma ostu ei kahetse. Pealegi anti kaasa 5-aastane garantii, mitte et sellega midagi asjalikku peale oleks hakata.

Oma vere olukorrast saan teada alles homme, kui helistan. Küsisin ka elektroonse patsiendikaardi kohta, et kaugel see on ja millal ma saaksin kodus arvuti tagant lahkumata enda olukorda uurida. Õde vastas, et hetkel on see süsteem nullseisus.

Verine hommik

Täna öösel vajustasin silma kinni kell 4:30. Seda, mitu minutit ma pärast veel ärkvel olin, ma ei tea. Kindlasti mitte kaua. Marge üritas mind kella poole kaheksa paiku ärkvele vihastuda, kuid ma jäin põnevusega ootama, kunas Raimo tööle läheb. Olin talle õhtul spetsiaalselt kolm korda rõhutanud, et ärgu jätku mind magama. Kuulsin, kuidas veidi pärast Marge kõnet ta telefon helises. Minu äratuskell alustas kl 8 piiksumist. Lülitasin tolle hilisemaks ja ootasin edasi. Raimo sahistas ja nahistas veidi ning tõmbas peagi ukse enda järel kinni, mind isegi kõnetamata. Vot see vihastas mind küll ärkvele. Noormeest ei koti, käsi või palu, anu või mangu. Üksnes siis on lootust, kui asi teda ennast puudutab.

Teise pinina peale kl 8:10 kargasin sängist ning imestasin TV3 uuenduse üle, kus mingisuguse Maria Clara seepi loeti kakshäälselt. Vaatasin telekavast, et see on "Armastuse saladus". Lisaks tavapärasele meeshäälele kuulsin naisosatäitjatele peale lugemas Katrin Lätsimit. Todasama Lucyt "kodust keset küla", kes Lauludes tähtedega saadet juhib ning nüüd Rask on. Tundub lausa pisikese priiskamisena meie kääbusriigile.

Enne riidesse panekut mõõtsin om massiks 87.5 kg. Kui ma nüüd üksnes suhkruvaba kohvi joon ega midagi ei söö, tohin ehk kl 10 verdki anda. Kuigi õhtul venis mu eine vist 23-ni, suutsin ma hoiduda viineritest sängis. Niikuinii võtsin Ibuprofeeni ja Lacipili, mõru kohv peaks olema ka aktsepteeritav. Eks paistab. Vere suhkrusisaldust ei tohiks suhkruvaba jook ju tõsta. Kardan, et kohvita oleksin pisut ebaadekvaatne.

Eile sain saatekirja ortopeedi juurde. Haruldasel kombel püsis mul koduni meeles, et ma peaksin sinna ka registreeruma, kuna polikliiniku registratuuris teistes hoonetes tegutsevate erialaarstide juurde millegipärast registreeruda ei saa, vaatamata info- ja elektroonikasajandile. Helistasin, sain ka aja. Doktor Merila ootavat mind 11. detsembril kl 15:20. Ma küll ei küsinud, kuid eeldasin, et käesoleval aastal.

Oma vererõhuks mõõtsin 162/95/79. Esimene on süstoolne rõhk, teine diastoolne ning kolmas pulsisagedus. Mulle tundub, et see on kaunikesti normilähedane. Tegelikult soovitatakse näitu 130/85/80. Võtsin selle peale mõru kohvi.

Viis sammu

Aktuaalne ning arutamist vajav asi: http://www.terviseleht.ee/199942/42_viis_sammu.php. Niipea kui taas kord enda jaoks aega on, läheb lahti!

Maitseasi

Mnnjaa... maitseasi, ütles kass ning lakkus tagumikku edasi.

Iseenesest see kilundus polnudki ju kõige hullem, ent kui ma sellest järele jäänud nõu koristamata jätsin ning hiljem sellesse järgneva ahvatluse pakend nurkapidi sisse sattus, siis haises see nii jälgilt, et oleksin tahtnud ära surra. Samamoodi haiseb nädal otsa loputamata seisnud pissuaar.


Tänane ELO koosolek oli üle hulga aja asjalik. Mokalaadaks ei läinud, ilmselt tänu jutuhimulise Ülle puudumisele. Arutanud läbi nii mõnedki olulised nüansid, kolisime oma ELO varanduse ruumi 405 ning mina panin kõik esemed kirja. Hiljem koostasin protokolli ja puha.

Pärast koosolekut käisime Jaanusega RIMIs sisseoste tegemas. Mu pesamuna soovis punast veini. Jaanuse õhutusel ning altina kõigele uuele võtsin proovida tema lemmikjogurtit. Selleks oli soomlaste Valio toode VILLI, mis baseeritud 1% pastöriseeritud piimale ning paksendatud lisaks pektiinile jaanileivapuujahuga. Pidi olema ülimalt nauditav, nagu Jaanus korduvalt kinnitanud on. Seekordne oli virsiku-mango tüüpi.

Ma kujutasin ette, et tegu on vähemasti magustoiduga. Tõsi, see valge ning piima värvust meenutav veniv ollus oli kaetud õrnalt kollaka nahaga ning pidi jutu järgi sisaldama ka suhkrut. Selle naha alt aga avanes piimvalge lima, mis lõhnas hapult. Maitselt meenutas see kiislat (kaerakile), kuid oli märksa maitsetum. Minu muidu kaunis terane maitsemeel ei tabanud mitte varjugi ei virsikust ega mangost. Üle kahe lusika seda venitist ma süüa ei suutnud.

Küll aga neelasin alla ligi pool kilo kapsa-porgandisalatit ning puresin ühe kanakoiva. Olga ju soovis, et ma läheksin juba homme hommikul kl 10 verd andma. Enne seda aga pidin olema 12 tundi söömata ja joomata. Vett siiski tohtis juua. Mul jäi täpsustamata, kas ma oma Lacipili tohin võtta või parem ka seda mitte...

Lacipilita hommik

6. oktoober oli see suurpäev, millaks mul perearsti vastuvõtt õnnestus kirja panna. Sinna oli mul plaanis minna eelkõige otsa saanud rohu pärast. Aastaid on olnud nii, et umbes korra kvartalis hüppan perearsti juurest läbi ja võtan enda jaoks valmis kirjutatud retseptid.

Jaanusel on kahtlemata õigus, kui ta kommentaaris kirjutas, et kui suitsetamisest loobuda ning vähem kohvitada, kaoks ehk sootuks vajadus selle Lacipili järele. Tõsi ta on, et olen nii mõnigi päev tableti võtta unustanud. Kui päevatööd erilist pingutust ei nõua, siis ei saa arugi.

Seekord mõtlesin, et kurdan õige ka oma õlga, mis juba pea aasta on häda teinud. Staarost ne raadost, kostaksid selle peale juristid. Muidugi võiks ju omasoodu nuriseda selle üle, kuidas perearsti mõiste meil juba eos moondantud on, aga see oleks vist sama hea kui võidelda kultuuripõhiste stereotüüpide vastu, mis meid praktiliselt igal sammul ümbritsevad.

Küll aga jäi eilsest klistiiri õigustuse otsingust mul lahti üks lehekülg, mida tasuks ehk omapoolseid kommentaare lisades lähemaltki uurida. Seda aga siis hiljem.

Perearstid Urmas Takker ja Heili Sarapuu olid kusagil koolitusel ning minuga tegelesid noored praktikandid (millistele arstidel on oma nimetused) Olga ja Matti. Olga oli see ametlik brünett asendaja ning tegeles pigem arvutiga ning oli kaunis hädas eesti keeles väljendumisega. Minuga aga tegeles lühikest kasvu soome noormees, kes rääkis eesti keelt peaaegu perfektselt.

Vererõhku nad mul mõõta ei plaaninudki. Väänasin siis ise endale vastava aparaadi ümber atrofeerunud lihastega käsivarre ning sain tulemuseks 135/92, pulsisagedusega 81. Olga arvas, et see tulemus võiks väiksem olla. Oleks ta vaid teadnud mu varasemaid tulemusi!

Imestanud tükk aega mu kummalise õlahäda üle, arutasid noored jupp aega, mida minuga ette võtta. Lõpuks kirjutasid mingisuguse saatekirja, millega ma pidin minema registratuuri. Seal aga saadeti mind kännu otsa, kuna ortopeedia asuvat suures majas. Sain oma Lacipili, mille ka arsti juurest naastes sisse sõin. Lisaks tänasele jagub tablette veel 167 päevaks. Siis nad arvasid, et minu õlas on ilmselt mingi tundmatu põletin ning selle vastu tasub hakata sööma Ibuprofeeni ning peale kas määrida Voltareni geeli või kleepida Olfeni plaastrit. Arvasin paremaks valida plaastri. Igatahes olin kenasti suure hulga medikamentidega varustatud, kohtasin apteegi sabas veel oma eksbioloogiaõpetjat Kaupo Järvistet ning kunagist seitsmendikku Reiniku ajast, koos pisikese lapsega. Tolle poisi nime ma ei mäletanud.

Koju jõudnult sõin ära ühe õuna, tegin endle Nescafe Classic kohvi ning võtsin ette kilud. Musta leivaga olid need suhteliselt head, kuigi kaugeltki mitte nii maitsvad kui heeringas. Poes olid kõrvuti müügil vürtsikilud ja silgud koduses marinaadis, mis sisuliselt on magusaks tehtud kilud, sellised vettinud ja maitsetud. Ma tahtsin kindlasti valida vürtsikilusid, ja seda ka enda meelest tegin, kuid nüüd sööma asudes pidin taas kord tõdema, et olin kaasa saanud just tolle teise kauba.

Kilude juurde ei sobinudki midagi. Peale aga sõin Activia jogurtit. Ma ei hakka siia märkima koguseid ega tootekoode, kuna olen ütlemata solvunud mu spetsiaalselt valitud lugejate peale, kes seda tühjaks tööks ja ajaraiskamiseks peavad, selmet mulle orden väljastada.

Eelmist lõiku tasus muidugi naljana võtta, kuna siiras olles ei kirjuta ma seda blogi tegelikult teistele, vaid eelkõige endale. Küll aga on kindel ka see, et grammide ülesmärkimine tekitab lisakoormuse, mis on teisalt jälle poolik tõde, kuna näiteks restoranidesse ja kohvikutesse ikka kaalu naljalt kaasa ei võta. Fotoaparaadigi peale on teenindajad kaunis elevil.

Lahe pühapäev

Eelmises sissekandes kajastusid mu hommikused eined. Ehkki mitte nii peenelt serveeritud, oli kodune heeringas musta leivaga samuti väha väärt ja maitsev toit.

Peab veel lisama, et pakendis olid kahe heeringa fileed (4 kalariba) ning suurema osa massist moodustas õlis vettinud sibul. Kui seda õli vaid nii kole palju poleks! Ma ei tea kuigi paljusid inimesi, kes seda õli toiduks tarvitavad. Ehkki selliseid ka on, näiteks Gunnar. Igatahes sobiks mulle hästi, kui ma omaksin näiteks sõidukit, mis töötaks õlimootoril vms.

Kl 18 paiku käisin Margel järel, viisin mundri Kaitseliitu ning me suundusime otsejoones Rehepappi, et ma saaksin süüa kohupiimakooki ning juua kohvi. Siiski võtsin ka seapraetükikese, millel oli meeldiv suitsusingi maitse (rasvasemad veered nokkisin ma taldriku servale), kõrval pisut vähe haudunud, ent selle võrra ka vähem rasvane hapukapsas ning mõned ahjukartulid.

Mulle näkkas viimane tükk kohupiimakooki (18 kr) ning ma võtsin juurde mõned viilud melonit ja pisikese kobara viinamarju. Ehkki sain ka mingi protsendi tudengisoodustust, kuna maksin ISIC kaardiga, osutus ülimaks pettumuseks seekordne kohv. See maitses nagu nõukaaegne raamatukogu kohviku pajakohv. Mul oli äärmiselt kahju.

Päris maitsev kohupiimakook leevendas pisut seda kohvi kvaliteedi langusega tekkinud muret. Veel viimaseid kuid kehtib mulle tudengisoodustus.

Samas, paar senti-krooni siia-sinna on mulle läbi aegade tundunud väiklusena. Igatahes kulub minul isiklikult palju enam närvirakke arvutamise ja meeles pidamise peale, et ma pigem ei tee hindade pisikesest erinevusest väljagi. Tõsi, suur kohv maksab tänapäeval baarides enamasti 40...50 krooni. Rehepapi 18-kroonine aga langetab koos tudengisoodustusega oma hinda ligi 15 kroonile. Kõige odavam on muidugi kodus süüa ja juua.

Rasvased lähetused

Pelgasin, et taas paar päeva Tähetorni hotelli maitsval menüül olles taastub mu kehakaal katastroofiliselt. See oleks aga mõjunud kui allakäigutrepp, justnagu sellised Tähetornis on... Niipea kui kl 10 paiku koju jõudsin, kargasin kaalule. Õnneks näitas too siiski vaid 87.7 kg. Igatahes lootust on...

Tähetornis on kombeks õhtuti kolmekäiguline... Salat enamasti üks ja sama, tuunikala ja mustade oliividega. On ka maitsvamaid roogasid. Õnneks pole see mitte kõige kaloririkkam. Mulle ei meeldi munakollane, kui see on sitkeks saviks keedetud.

Teise käiguna on õhtusöögis alati kodune praad. Lihatükk oli piprane, ent mahlane. Kartulid sobisid suurepäraselt seenesoustiga. Selline õhtupraad on ka Tähetornis traditsioooniline. Parim osa sellest roast on kapsa-porgandisalat.

Seesugune jäätis on tavaline teisel õhtul, kuna esimesel kipub olema ikka vahukoor rohelise kisselliga. Jäätis on hea, kirjud šokolaaditorukesed mitte. Poole sellest jäätisest sõi mul ära Griša, ehkki ma pakkusin talle torukesi. Õunad sobivad seesuguse roa juurde samahästi nagu hapukapsad vähiga.

Teisel hommikul võtsin ma ohtralt magada, kuni olin õhtul pikalt duši all. Arvasin, et olen hommikueine maha maganud ning tellisin endale baari kohvi ja kaks võileiba. Suitsulõhe ja kiluga. Kokku 70 krooni, sellest topeltkohv 40. Kiluleib maksis 15 krooni.


Lõunaks aga pakuti meile kala. Riis oli kole kuiv, hautatud brokkoli ja lillkapsas olid külmad ja pooltoored, mitte kõige maitsvamad. Jätsin suure osa riisi söömata, kuid porgand meeldis. Lõuna juurde kuulus ka supp ja magustoit, kuid et ma jagasin oma tpitu Margega, siis ma ei pööranud isegi tähelepanu, mis supp see oli. Magustoit oligi vist seesama traditsiooniline roheline kissell kohupiimavahuga vms. Praest oli mulle tõepoolest küllalt.

Kohvipausidel pakuti rasvaseid lehttaigna-lihapirukaid ja mingeid õunapomme. Võtsin juurde pisut kohvi ning sõin need mingil hetkel õhtuooteks, kuigi samahästi oleksin neist võinud ka hoiduda. Maitsvad toidud on dieedipidajale tõeliseks katsumuseks. Mina aga ju jälgin kaalu, isegi kui ma erilist dieeti ei pea.

Kohvi jõin seekord suhteliselt harva. Sellestki pooled korrad koorega. Viimase idee oli mitte kalorite kogumises, vaid pigem selles, et kohv nii põrgulikult tuline poleks. Baaris on kohv tegelikult kaunis maitsev. Enamik baaritaame on kursis, et ma joon topeltkohvi ega küsigi enam...

Teisel õhtul oli eelroaks küllaltki rammus ja soolane singi-juustu-majoneesisalat. Sellest üksi sai kõht täis ning mul oli siiras plaan nii praad kui ka magustoit Margele sokutada. Siis aga selgus, et kuna Meeri lahkus enne õhtusööki, sai Marge oma tütre roa endale ning mul tuli ka kõik muud õhtueine komponendid süüa. Õnneks olen just harjutanud õhtuti rohkem sööma.

Et mul tuli Reginale järgi minna, siis ülivintsket loomalihatükki ma lõpuni ei söönud. Söömata jäid ka pooled kartulid ning osa maitsestamata salatist. Muide, samasugust salatit pakutakse ka hommikusöögi lauas.

Kolmandal hommikul lahkusime nii vara, et hommikueinet ei jõudnudki võtta. Meile pakiti küll kaasa mingisugune pakike kahe võisaiaga, üks rohke pipralihaga ja teine juustuga, mingi jogurt, õun ning vesi. Võileivad sõin alles kodus. Mäo bensiinijaamas tankides võtsin aga Hot dogi ja mingisuguse maitsva meekoogi kohviga. Tahan vihjata, et ma ei plaanigi end näljutada ega maitsvatest toitudest loobuda, küll aga ei söö kaloririkkaid toite sedavõrd palju, et kõht hiljem valutaks.

Kodus sõin, nagu öeldud, need võisaiad, lisaks kaks heeringat õlis. Õli eemaldamiseks materdasin neid nelja fileed tükk aega majapidamispaberis. Musta leivaga maitses heeringas ülihea!