Uus vorm

Lisasin seekord lubatu kohaselt veel ühe tulba ning jätsin deklareerimata joodud kohvi kogused. Tabel vist ei vaja lisakommentaare.


Oomegaga on märgitud enne uneaega söödud toidu hulk kilokalorites, tulbas bn% on aga arvutatud selle osakaal päevasest manustuse hulgast.

Kui huvi tekib, sobiks siia lisada ka ligikaudsed arvutused, mis sünnivad nn väljas söömisest.

Kaloririkkalt

Viimane aruandlusperiood on möödunud õige kaloririkkalt. Kui vaadata siin märgitud tulemusi, jääb vaid mõelda, mis oleks olnud siis, kui mul oleks õnnestunud hoiduda normide ületusest. Üks teadaolev ja juba varem korduvalt mainitud põhjus on nn väljas söömised, mille tõttu nii mõnelgi päeval (antud nädalal suisa 55.(5)% päevadest) on need massid ja kalorid seetõttu suuresti hinnangulised. Kuid teine pahajas nähe on siin veel.


Teine äärmiselt tõsine probleem on see mu öine söömine. Kusjuures see on sedalaadi surnud ring, millest võib näha väljapääsu üksnes enne südaööd magama minnes. Muidugi võib tekitada ka olukorra, kus õhtueine sisaldaks ohtrasti söögiisu-surmajaid.


Igatahes mõtteainet siin jagub, eriti neile, kel on tahtmist kaasa mõelda. Kaasamõtlemisel valdab vaatupunkt n-ö oma mättalt, ehkki kindlasti tasub siinkohal mitte unustada postulaati, et indiviidid on erinevad. Minul on kana kitkuda endaga, kuigi positiivseks noodiks on siinjuures pisike keskmise massi langus võrrelduna eelmise aruandlusperioodiga.

Jõusaaliaeroobika (VI)

14. Sööge rohkem tervislikke rasvu.
"Dieedil olevad inimesed tarbivad väga väga vähe kasulikke rasvasid". "Te peate vähendama kalorite hulka, kui te tahate kaalust alla võtta, kuid te ei tohiks tervislikke rasvu täielikult toiduplaanist välja jätta." Rasvade lõhustumiseks kulub rohkem aega ning aitab kontrollida suhkru taset veres, jättes teile parema enesetunde. Soovitavalt kasutage avokaadosid, rasvast kala, oliive, pähkleid ja seemneid, ning õlisid nagu oliivi ja linaseemne.

Nüüd lõpuks oleme me siis jõudnud sinnamaani, kus tsiteeritakse KEDAGI, unustades isegi mainimata, keda.

Pole neil loomsetel rasvadel ka häda midagi, kui nendega piiri pidada. Ma olen oma XanCal dieeti nimetanud hellitlevalt ka pekidieediks, kuna siin on just nimelt seapekk tähtsal kohal ning ma eelistan seda iga kell täiesti maitsetule avokaadole. Miks siin ei tsiteerita neid tarku, kes on väitnud, et iga inimene söögu seda, mis tema elukohas kasvab või elab. Meil siin ei kasva avokaadod ega oliivid, rasvase kalagagi pole lood kiita. Angerjat ei jaksa keegi peale nomenklatuursete kogukonna liikmete osta. Skumbria (makrell) pole meie vete kala.


Et käesolevalt on tegemist siiski minu blogiga, sobib siinkohal mainida, et ehkki kell on hetkel 13, pole ma pärast ärkamist veel midagi söönud peale ühe pekivõileiva. Ja isu polegi veel!

15. Sööge pettuse toite ainult hea maitse saamiseks.
Kui te armastate mõnda kindlat toitu, siis te ei tohiks seda endale keelustada. Hoiduge halbadest toitudest. Mida te ei armasta või mis ei meeldi nii palju. Ning kui te sööte petutoite, siis sööge seda ainult maitse saamiseks. Ärge sööge tervet pitsat, võtke vaid paar viilu, säästke maitset ning nautige. Jagage ülejäänut teistega!

Eesti keeles nimetatakse seda nähtust linnupetteks, mitte petutoiduks, ammugi mitte «pettuse toiduks». Tõlge jätab taas kõvasti soovida.

Soovitus on iseenesest teretulnud. Ma olen võtnud tarvitusele mõiste «loll liha», mida kasutan teatud kontekstis inimese instinktiivsete soovide rõhutamiseks, ironiseerimaks inimese enese võitlust iseenda himude vastu. Näiteks sobib nii nimetada võimetust ajus kehtestatud korrapära selgitamisel kogu kehale. Inimene võib küll vastu võtta reegli, et ei söö 2...3 tundi enne uinumist, kuid loll liha ei saa sellest aru ning kaldub kahtlustama, et nüüd on näljahäda käes. Naha alla hakkab igaks juhuks kogunema rasvakiht, selmet lasta ihul saleneda. Mis puutub aga linnupettesse, siis sellelgi on analoogselt sama roll: petta loll keha ära, näitamaks talle, et muretsemiseks pole vähimatki põhjust. Teisalt olen ma aga ka veendunud, et nii loll see keha ka pole, et aru ei saaks, mis hea on. Kui mulle ikka piim ei maitse, järelikult on selleks mingi põhjus. Antud juhul on see laktoositalumatus. Ma ei taha süüa seda, mis mind iiveldama ajab.

Loo lõpp

Jõusaaliaeroobika (V)

11. Suurendage juurviljade tarbimist.
Juurviljad sisaldavad maksimumi koguse toitained minimaalse kalorite arvuga, jättes täiskõhu tunde vähemate kaloritega. Tarvitage 5 korda päevas juurvilju, kas snackina, võileiva peale või kana kõrvale. Tellige oma järgmise burgeri kõrvale friikartulite asemel juuviljad.

Iseenesest õiged mõtted pöörduvad neis aksioomides üha enam mulliks. Eriti just seetõttu, et kubisevad väljendus- ja tõlkevigadest. See peaks olema ju siililegi selge, et juurviljades on vähem kaloreid kui friikartulis (mitte et kartuleidki kulinaarses kontekstis juurviljadeks ei nimetataks). Fitnessi lehelt lugeda üleskutset «Tellige oma järgmise burgeri kõrvale friikartulite asemel juuviljad» tundub eriliselt irooniline.

12. Tarbige 25-35grammi kiudaineid päevas.
"Kiudaine vähendab insuliini taset- mis mõjutab samuti seda, kui lihaseliseks te muutute," ütleb Aceto. Kiudaine imeb vett ning võtab kõhus rohkem ruumi, peletades eemale näljatunnet. Klii puder, kaeratangud ja oad on suurepärased kiudaine allikad. Vaadake toiduainete siltidelt kiudaine sisaldust.

Kiudainete soovitamine on teretulnud, iseasi, kas seda peab tegema läbi lihaseliseks muutumise vajaduse. Ega ma polegi aru saanud, miks peab mingi suvaline jorss või kontorimutt olema lihaseline. Lihased on vajalikud füüsilise töö tegijale. Kunstlike lihaste meisterdamine läbi mistahes tühikargamise on võrreldav silikoontisside või –peenisega.

13. Elimineerige rämpstoit.
"Rämpstoit on toit, mis ei paku peale kalorite peaaegu midagi-nagu friikartulid, chipsid ja kommid". Pette toidud, nagu pitsad ja hamburgerid, pakuvad mõningast toitainelist kasuja nende söömine harva võib isegi dieedile kasuks tulla." Tea vahet!

Just 11. postulaadis kutsuti üles sööma burgereid. See google-tõlke stiilis lõik sisaldab endas mitmeid vastuolusid ja isegi lauslollust. Siin sildistatakse friikartulid, krõpsud ja kompvekid rämpstoiduks ning burgerid pannakse ühte patta pizzadega. Irooniliselt on lõigu lõppu lisatud veel üleskutse, mille järgi peaks inimene vahet teadma. Jah, pizza on täisväärtuslik toit, sama võib ka burger olla. Kõik sõltub nende valmistamise viisist. Need ajad, mil meil müüdi liialt rasvaseid või ebatervislikult soolaseid burgereid, on ammu möödas! Nende toodete rappimine ja rämpstoiduks nimetamine ei ole mitte üksi solvav nende tootjatele, vaid sarnaneb ka näiteks sellistele iganenud vaadetele, mille kohaselt arvutid ja mobiiltelefonid kiirgavad salapäraseid radioaktiivseid laineid, mis tekitavad ajukasvajat ja hullu lehma tõbe.

Jõusaaliaeroobika (IV)

8. Jooge musta kohvi enne trenni.
"Koffeiin paneb keha rohkem sõltuma rasvast, kui keha kütusest trenni vältel," ütleb Aceto. "Kuid koffeiini mõju väheneb, kui süüa süsivesikute rikast toitu kohvi kõrvale." Jooge 1-2 tassi kohvi 2 tunni trenni jooksul. Kohvi mõjutab tervislikke rasvu ning valke, kui seda juua toidukorra või snacki kõrvale. Ärge kasutage koort ja suhkrut(mis lisavad mittevajalikke kaloreid ja rasva), ning hoiduge kohvi joomisest muudel aegadel peale trenni, sest see väheneb selle mõju rasvade põletamisel trenni ajal.

Ma siiski leian, et ükski enesest vähegi lugupidav kirjastaja ei tohiks publitseerida vigast teksti. Eesti keeles ei ole sõnu, kus kaks f peaksid kõrvuti seisma. Siinjuures peab mainima, et kõik sellist tähte sisaldavad sõnad on a priori võõrsõnad. Nii ma üritan lugeda koffeiini asemel siiski «kofeiin». Paraku tuleb need tsiteeritud laused enne nendest arusaamist mõelda tagasi inglise keelde ning seejärel uuesti ja korrektselt tõlkida. Lõigu mõte näib olevat selles, et kofeiin stimuleerib füüsilise koormuse ajal keharasvade põletamist. Mõistetav on soovitus hoiduda koorest ja suhkrust, kuid täiesti arusaamatuks jääb keeld juua kohvi välaspool treeningut. Tekstist võib ähmaselt välja lugeda, et kui organism on muul ajal harjunud kofeiiniga, siis ei tule see treeninguaegne stimulatsioon nii hästi esile.



Kofeiin on tuntud kesknärvisüsteemi stimulant ja ma ei näe vähimatki põhjust, miks seda ei peaks tarvitama olukordades, kus peaks püsima ergas.

9. Hoiduge suurtest kalori langustest.
"Iga võistleja, kes järsult vähendab kaloreid, sooviga näha parem välja showdel, kogeb,et see pole parim dieedi pidamiseks," ütleb IFBB fitnessi võistleja Laurie Vaniman. "Teie keha muutub selle tulemusena lamedamaks ning tühjemaks." Sama tõde jääb kehtima ka mittevõistlejatele. Sihtige tagasihoidlike kalorilanguste suunas. "Väiksemad kulturistid ei tohiks üle 200-300kalori päevas langetada, ning suuremad mitte üle 500," ütleb Aceto.

See jumitu «kalori langus» on kirjutatud otseselt sportlastele ja tühikargajatele ning kõlab sedavõrd aksiomaatiline ja tobe, et seda on raske kommenteeridagi. Langetamine mis mõttes? Kui päevas süüa 5000 kilokalorit, siis igapäevane 500 kilokalori langetamine viiks juba 10 päevaga täieliku näljutamiseni.


Kui selle artikli esimesed postulaadid veel kuidagi lugeda kõlbasid, siis need viimased tsiteeringud pole mingil määral abikõlbulikud.

10. Sööge 5-6 korda päevas.
Dieedil olevad inimesed tihti vähendavad päevaste toidukordade arvu, üritades kaloreid langetada- väga vale! "On parem kui te sööte päevas kuus korda versus kolm korda, sama kalorite arvuga. Suurem toidukordade arv kulutab suurema arvu kaloreid(Termogeensuse suurenedes, keha temperatuur tõuseb)," ütleb Aceto. Arvutage kui palju kaloreid te päevas soovite kulutada (nõuanne 3)ning jaotage need võrdselt 6 toidukora vahel.

Kümnes postulaat väidab, et söömine iseenesest on sport ja kalorikulu. Kui sama jõrmi põhimõtet karmistada, jõuaksime olukorrani, kus kõige kasulikum peaks olema söömine nt 24 korda päevas. Iga kord suureneb mingisugune müstiline termogeensus, millele organism kulutab ohtrasti kaloreid. Seda muidugi ei saa otseselt soovitada, kuna siis jääksid treenerid tööst ilma, kuna kõik paksukesed sööksid ennast kõhnaks. Kisub absurdiks.

Jõusaaliaeroobika (III)

5. Söö täielikku tasakaalustatud hommikusööki.
"Teie keha on nälginud terve öö ning vajab toitaineid, et end taastada," ütleb Matarazzo. "Kui te haarate kiirustades midagi hamba alla, korraliku hommikusöögi asemel, siis on sellel negatiivne kokkupõrge teie treeningutega ja kõige muuga päeva jooksul." Sööge küllaldaselt valku (30-40grammi), tsüklilisi süsivesikuid ja mõni juur või puuvili, et päev saaks korraliku alguse.

Tasakaalustamaks hommikusööki, soovitab autor lisaks 30...40 grammile mõne juure süüa. Jääb mõistmatuks, miks siingi on vajalik (ilmselt) autoriteetide kummardamine. Seda enam, et räägitakse küll kellestki proff Matarazzost, kuid ei vihjata mitte poole sõnagagi, kus ta seda kõike öelnud on. Muidugi ei meeldi mulle kogu selle lõigu ideoloogia, mis jätab mulje, justkui inimene ei teekski muud, kui sööks ja treeniks.


Sisuliselt võib nõustuda aga asjaoluga, et öö läbi on organism nälginud. Muidugi kui magamist saab selliselt käsitleda. Teisalt, kui ma söön vahetult enne uinumist korraliku eine, siis tegeleb organsm selle seedimisega ega ole hommikuks näljast nõrkemas. Ma vihjan asjaolule, et seedetrakt ei pea tingimata puhkama samaaegselt luude, lihaste ja ajuga. Kui peab, siis selgitatagu mulle, miks.

6. Piirake suhkru tarbimist.
Lihtsate süsivesikute söömine, nagu suhkur, täidab lihast ja maksa glükoosi varusid peale raskuste tõstmist jõusaalis, kuid tarvitades suhkrut muul ajal, tarretub see kehas rasvana. Rahuldage oma magusavajadust aeg-ajalt, kuid proovige selle asemel siiski puuvilju tarbida. Asendage suhkrut sisaldavad toiduained nagu karastusjoogid ja mahl, kohvi ja dieetlimonaadiga.

Järgnev käsk nõuab suhkru tarbimise piiramist. Selle esimese lause sõnastus jätab soovida ja selle sisu on vaid aimatav. Selgub, et peale aeroobika tegelevad inimesed ka jõusaalis raskuste tõstmisega. Mitte küll et kerguste tõstmisel ka eriline väärtus oleks. Mõte on vist selles, et suhkur pole liiga suurtes kogustes vajalik. Selle aga ütles juba lõigu pealkiri ning sisuosa tendeerib mulli tiitlile.

7. Süsivesikute rikkad ja vaesed päevad.
Toitainete eksper ja endine kulturist Chris Aceto soovitab süüa umbes 2 grammi süsivesikuid 1kg kehamassi kohta, nii umbes 3-5 päeva (need on vähese süsivesikute arvuga päevad)ja järgnevad 1-2 päeva kahekordistage süsivesikute arv. Korrake seda skeemi. Kui te kaalute 100kg, siis sööge 200g madala süsivesikute arvuga päeval ja 400g süsivesikute rikkal päeval.

Seitmenda punkti pealkiri on grammatiliselt valesti kirjutatud ja häiriv. Tegelikult on kogu lõik taas kord tõlge mingi tolle ala autoriteedi arvamuse ebaõnnestunud tõlge. Ma peaksin enda häirida laskmisega midagi ette võtma. Olles seni suurema osa oma elust tegelenud õpilaste kirjavigadega, on mind alati häirinud, kui avalikult publitseeritakse lausvigast teksti. Ehk see ongi uus eesti keel?


Sisuliselt on sedalaadi soovitused põhjendamatud ning sobivad ehk vaid sportlastele, kelle «raske töö» üheks suureks nurgakiviks peetakse enesedistsipliini. Mulle tundub kõrvaltvaatajane ülitobe hakata kaaluma üksnes süsivesikuid, muule toidumassile tähelepanu pööramata. Mul tekib siinkohal kohe ka küsimus, et mismoodi ja kui täpselt neid süsivesikuid siis mõõdetakse. Koosneb ju enamik toite erinevatest ning erinevas vahekorras kombineeritud toitainetest.

Jõusaaliaeroobika (II)

3. Sööge vähem kaloreid, kui tarvitate.
Esmalt tuleb välja arvutada, kui palju kaloreid sa päevas kulutad, treeninguid mitte arvesse võtta. Seda saab välja arvutada valemiga KEHAKAAL*28,66=päevane kalorite arv. Järgmiseks tuleb määratleda treeningutel kulutatud kalorite arv. Pool tundi keskmise intensiivsusega aeroobikat kulutab 350kalorit ja pool tundi jõusaali raskusi tõstes kulutab 200kalorit. Liitke päevane kalorite arv ja treeningutel kulutatud kalorite arv kokku ja hoidke päevane kalorite tarbimine alla seda summat.

Kolmandas postulaadis häirib mind taas erinevate pöördevormide läbisegi kasutamine lauses. Pisut kahetsusväärne, et Fitness on üks paljude omasuguste portaalide seast, kus kirjutajatel puudub keelevaist. Ma ei eeldagi filoloogide töölevärbamist, kuna ise ma ei tea grammatikast midagi. Ma vaid rakendan kokkulepitud reegleid ega välista, et ka minu tekstides võib esida trafaretseid vigu.


Nagu ikka, häirib mind sedasorti arvude väljatoomise juures nende aksiomaatilisus. No kuidas on põhjendatav, et päevane, ilmselt siis vajalike kalorite hulk on arvutatav 28,66-ga korrutades? Tekstist ei ilmne, et tegemist oleks nn baasainevahetuseks vajaliku kalorite hulgaga ning räägitakse pelgalt mingist päevasest kalorite arvust. Arv pole siiski hulk. Üpris sumbuurseks muutub aga edasine arvutuse soovitus: mis tähendab «keskmise intensiivsusega»?. Mis on selle intensiivsuse mõõt või mida teha juhul, kui inimene ei tegele aeroobikaga?

Huvi pärast arvutasin enda «kalorite arvu»: 82 x 28,65 = 2350,12. Sorry, kuid seda on kahtlemata liiga palju!

Küll aga on selles lõigus iva. Ka XanCal dieedi põhipostulaadiks on manustatavate kalorite hulga hoidmine allpool kehamassi säilitamiseks tarvilikku kogust. Minu puhul usaldan ma käesoleva kehamassi puhul arvu 2199. Üle selle oleks tegemist juba ületoitumusega. Kuid, nagu öeldud, teenib kommenteeritav sissekanne siiski sporditreenereid, kes eeldavad, et inimesed end paksuks sööksid, et siis oleks neil tööd ja leiba, just nagu hambaarstid soovitavad pidevalt nühkida oma hambaid igasuguste pastadega ja kirikuisad hirmutavad Issanda karistusega.

4. Vähenda süsivesikuid.
Tarbides liiga palju energiarohkeid toite, nagu kartulid, riis, pasta ja leib-sai(ja eriti veel ühel söömaajal koos) pakutakse kehale rohkem kui ta vajab ning ülejääk talletatakse kehas rasva näol.IFBB proff Mike Matarazzo väidab, et energiarohkeid toite ei tohiks täielikult välja jätta, vaid vähendada päevane norm 3-5 korrani ja mitte rohkem kui üks tassitäis pastat, riisi või kartuleid korraga.

Süsivesikute vähendamisele õhutava lõigu sissejuhatav lause on sisuliselt korrektne ning ma püüan silma kinni pigistada kirjavahemärkide valekasutuse osas. Ka tuleneb ilmselt lühendi IFBB teadmatus mu isiklikust võhiklikkusest, kuigi F osas võiks oletada fitnessi. Tiba häiriv on slängilise vormi (proff) esinemine teises lauses, eriti aga kellegi mulle (lugejale) täiesti tundmatu nimele apelleerimine. See proffi mõte jääb täiesti hämuseks, kuna mulle jääb väga arusaamatuks, kui palju tarvitab siis tavaline inimene kartuleid, riisi ja pastat, kui normi soovitatakse vähendada 3...5 korrani. Hämmastab ka TASSITÄIS kartulite või pasta mõõtühikuna. Tundub, et tegemist on tüüpilise mulliga. Ma olen hakanud sedasi nimetama sisuliselt mittemidagiütlevaid lõike tekstis, mida tuuakse muu teksti väärtuse kunstlikuks tõstmiseks.

Jõusaaliaeroobika (I)

Viidatud loo pealkiri on 15 efektiivset viisi kehakaalu alandamiseks ja ma ei hakka seda iga sissekande juures kordama. Kaalusin, kas mitte piirdudagi lingiga originaalile, aga lugejal on kergem orienteeruda, kui originaalteksti ka siin ära toon. Pealegi ei saa iial välistada, et viidatud lehel hiljem muudatusi ei tehta.

Kaalu langetamine on keeruline. Kahjuks ei ole ainult ühte vastust, kuidas aastate pikkuseid õlleõhtuid, kiirtoidu ja salatikastmete söömist nüüd tagasi teha. Siin on 20 võimalust, mida te võite oma järgmises dieedis kasutada, et rasvaprotsenti vähendada. Suurt rolli mängivad teie treeningud jõusaalis ning jooksurajal- neid tuleb teha regulaarselt ja suhteliselt palju. Aga siinkohal astume eemale jõusaalist ning seame sammud kööki, et esitada praktilist nimekirja, kuidas te saate oma toitumisharjumusi muuta ning saada terve tugeva keha.

Selle kirjutise algus ei ole kuigi sõbralik. Inimene, kes ei tarvita õlut, kiirtoitu või salatikastmeid, ei tunne end puudutatuna ega pruugi end siin kirja panduga otseselt suhtestada. Järgmisena häirib «20 võimaluse» vastuolulisus «15 viisiga». Edasi on jutt treeningutest ilmselt oma kohal, kuna minusugused spordipõlgurid satuvad sellele lehele tõenäoselt väga juhuslikult. Alles sissejuhatava lõigu lõpp on mulle meelepärane. Just sellest oleks tulnudki alustada. Merkantiilsuse printsiibi kohaselt on muidugi mõistetav, et kohe algul ei mainitud sportimise ja muidu tühikargamise mõttetust.

1. Muuda oma elustiili.
Kui alustad kaalulangetamiseks dieeti, siis sa võid seada endale võimatud eesmärgid. Dieeti kuulub lõpupäev, mil enamus inimesi pöördub tagasi oma eelnevate elukommete juurde. Kui sa tahad rasva kaotada ja seda lõplikult eemale hoida, siis sa pead tegema muutused, millega sa saaksid elada lõputult. Ärge ärge piirake kaloreid liiga rangelt ja leidke treeningprogramm, mis paneks teid parajalt proovile ning sisaldaks edasiarenuks ruumi ning piisavalt varieeruvust, et sa saaksid seda kasutada ka tulevatel aastatel.

Lõigu pealkiri paneb muidugi oma triviaalsuses ahhetama, kuna kõlab umbes soovitusena, et kui sul on janu, siis joo vett. Järgmised paar lauset on samuti kaunis mõttetud ja sisutühjad, kuid kindlasti mitte stimuleerivad. Teine lause on sisuliselt väär. Kuidas saab öelda, et dieeti kuulub lõpupäev? Dieet on ratsionaalne toitumine, mis peaks lõppema siis, kui inimene sureb. Samas satub kolmas lause eelmisega konflikti, kutsudes surematu Kaštšei kombel lõputult elama. Lõigu viimases lauses härib mind nii sõnade kordus kui ka sisuline ühildumatus. Ärge-ärge, muidu sa saaksid! Sisuliselt on see aga niinimetatud odava populaarsuse võitmise trikk. Ärge jälgige kaloreid, vaid tehke ikka trenni. Mida muud muidugi Fitnessi (ja treeningute populariseerimise) lehelt lootagi oleks võinud. Mina soovitaksin hoopis lõpetada mõttetu tühikargamine ning kalorite, see tähendab toidu, see omakorda tähendab ka raha raiskamine, millele topelt lisandub raha treeningutele ja spordivarustusele… Palju odavam on just kaloreid jälgida. Mina ei tee ainustki ebavajalikku liigutust, vaid loen kaloreid.

2. Jooge rohkem vett.
Vesi on keskus, kus enamus raku tegevus toimub, kaasaarvatud rasvade transportimine ja põletamine. Suure hulga kalorivaba vee joomine tekitab täiskõhu tunde ja vähendab söögiisu. Jooge vähemalt 0,6l vett 10kg kehakaalu kohta. Kandke alati 0,5l veepudelit endaga kaasas ning täidke seda vajalik arv kordi päevas.

Vee nimetamine keskuseks on muidugi omaette fenomen, kuigi sisulist vastuolu lauses pole. Tobedalt kõlab sõnaühend «kalorivaba vesi», viies lugeja mõttele, justkui olemas võiks olla ka kaloririkas vesi. Ebameeldivalt kõlab põhjendamatu soovitus «juua vähemalt 0,6 liitrit vet 10 kg kehakaalu kohta». Miks mitte 0,06 l iga kilo kohta? Arvutasin endale soovitatud koguseks ligi 5 liitrit. Seda soovitust täidan ma hoolega. Juba üksnes kohvina joon ma päevas paar-kolm liitrit vet. Õhtuti aga lisandub veel tee või mineraalvesi. Miks aga peab veepudelit ameeriklaste kombel pidevalt kaasas kandma, jääb arusaamatuks nagu ka selle täitmise nõue vajaliku arvu kordi päevas. Taas tühi mull ja mõttetu sõnamulin.

Kohvi kalorid

Täna uitasid mu mõtted taas Rimist saadud ehmatuse ajendil kohvi kalorsuse otsimise radadel. Paraku ei leidnud ma üles neid Rimi kohvitooteid, kus purgile olid märgitud kalorsused, ühele siis vist 152 ja teisele 149 kcal, kui ma nüüd õigesti mäletan. Kõik veebilehed, kus vähegi kirjutati kohvi kalorsusest, kõnelesid seda seoses suhkru, koore või šokolaadiga. Igatahes ei tea ma senini vastust küsimusele, kui palju on kohvis kaloreid.

See-eest jõudsin ma tegelikult FITNESSI lehele: «Kõik dieedist», mille peale tekkis mul suur tahtmine neid toodud nippe kommenteerida.


Et ma olen oma tööandja peale hetkel veidi nördinud ja ülikiireloomulisi asjatoimetusi pole, siis otsustasin mitte endale ise tööd võtta (mille nimekiri oleks pikem, kui siinne blogi avaldagi võimaldaks) ning hoopis siin viidatud artiklit kommenteerida. Loodetavasti satub ka keegi seda lugema ning oma järeldusi tegema.

Kuna artikkel on suhteliselt pikk ja meeletult lombakas, otsustasin selle avaldada mitmes jaos, nn järjejutuna.

Kalakajakaefekt

Sellel pildil on küll naerukajakas. Kuid mõte on sama. Naerukajakas ehk ongi suurem irvik selles küsimuses. Tegemist on nimelt nn kalakajakaefektiga, mis seisneb pisikeses üleõgimises ja sellele järgnevas kiires tühjendumises.

Tõtt öelda meeldib ka mulle süüa. Kui ma istun kodus ja töötan peamiselt arvuti taga, siis ma praktiliselt ei liigu. Päevad, mil me aga Margega sooritame neid ringikappamisi ja pildistamisi, oleks minu foonil vaadeldavad kui raske füüsiline koormus. See põhjendab ka fakti, miks ma umbes 3000-kilokalorise saagisega siiski juurde ei ole võtnud. Kui suudaksin end pärast värskeõhuvanne veidi enam taltsutada, oleks neist ehk isegi mu kaalulangetusprogrammile kasu.

Väga meeldiv on väljas süüa peenelt serveeritud toite. Paraku aga ei ole ma sellistel puhkudel suutnud loobuda oma kodusest igapäevasodist, nn poissmehe-einetest. Kokku olengi toitunud justkui suure füüsilise koormusega persoon, kes püüab elu eest oma kehamassi säilitada.

Koduste toitude galerii on mul samas ka lõputu ning seda limiteerib vaid poelettidel pakutav valik ning mu laiskus ise midagi kokku kombineerida. Ma juba enam ei mäletagi, millal ma viimati kodus midagi pliidi taga vaaritasin peale labase praemuna.

Mahlad on paras vaheldus hilisõhtusele mulliveele, üksnes kaloririkkamad. Siinkohal peab kurvastusega lisama, et ma ei ole senimaani saanud iial tomatimahla, mida ma meeleldi jooksin. Poodides müüakse tomatipüreelahust või õigemini mehu. Mehuks nimetan mina mahla koos viljalihaga. Samal põhjusel ei ole ma apelsinimahla fänn. Jooksin meeleldi apelsinimahla, kuid mulle ei meeldi mehu, milles võib küll olla suur hulk toredaid vitamiine ja muud kasulikku, kuid ka piisavalt suur hulk mõruaineid.

Siin toodud paari kohta tahtsin lisada veel sedagi, et minust ei saa iial kodumaiste toodete kummardajat, kuni need on maitse- või kvaliteediomadustelt välismaistest viletsamad. See Rimi tomatimahl on ilmselt Läti toode. Ma pole viitsinud uurida, kuid eeldan, et tegemist võib olla teistmoodi pakendis Solo mahlaga. Igatahes on see märksa maitsvam kui tavotimaitseline Põltsamaa mehu.

Activia jogurtite suureks plussiks on sisaldiste leidumine. Kuniks mul veel mõni hammas suus, ei salli ma igasuguseid plögasid nagu need jogurtid ja püreesupid on. Pildil on virsiku-müslijogurt, milles hammas tabab nii mõnegi virsiku- või kaerahelbetüki. Päris maitsev. Teine on nn teraviljajogurt, mis on sootuks maitsev. Ma ei tea, millest koosnevad need kruupe meenutavad tükid selles jogurtis, kuid mulle need meeldivad. Ka ei saa ma kuidagi lahti mistahes firmade kohupiimavahtudest, mille põhjas on moos. Kohe samas pean lisama, et mind ajavad oksele sellised tooted, kus moos on mingisuguse lisatopsikuga kõrvale lisatud. Psühholoogilis-somaatiline kiiks, mis muud.

Mitte miski kodune roog aga pole võrreldav meeldivalt serveeritud kohvikutoiduga. Hinna ja kvaliteedi suhe on aegade algusest peale soodne püsinud Rehepapis, mille kuldkliendiks ka meie Margega oleme. Üpris hiljuti on nad letile toonud hapukoore-rosinakoogi, millest ma tegin juttu juba ühes varasemas sissekandes.

Võimalik, et ma juba kiitsin ka Rehepapi suppe. Järgneval pildil on taas üks mitte igapäevane frikadellisupp.

Mulle meeldis ka väga omlett seesamiseemnetes küpsetatud kanakoivaga. Koib oleks võinud isegi olemata olla, kuna kõhu sai täis juba üksi salatist ja omletist.

Kodused eined on seevastu prostamad, samuti ei viitsi ma neid iial kaunilt serveerida. Selveri odrakruubid sealihaga olid väga sobivad sõbra süldi juurde, mille maitsestamiseks kasutasin ohtralt mädarõigast ja sinepit.

Selge on ka see, miks ma teinekord armastan kohvikus istuda ja mõne päriskohvi võtta. Kuigi kodus saaksin ma sama raha eest umbes 10 korda suurema koguse kohvi, tundub mõnikord selline ettevõtmine meeldiv. Üks mu tuttav armastab sellistel puhkudel mainida, et talle meeldib end mõnikord valge inimesena tunda. Järgneval pildil toodud topeltkohv maksis 40 krooni, kuid ei olnud liiga maitsev, et teist omasugust tellida. Ostsin selle 16. aprillil ülikooli kohviku Rüütli tänava filiaalist. Teenindus oli meeldiv.

Forseliuse Seltsi ürtuse puhul toideti meid samanimelise kooli sööklas sealihaprae ja hapukapsaga. Magusroaks oli pooltoores pannkook maasikamoosiga. Juua ei antud. Lisatoiduks oli valikus kas keefiir või piim, mida mina suudaksin vaid päraku kaudu manustada, sedagi intiimsemas keskkonnas.


Seltsi ürituse lõpubanketis pakuti toredaid korvikesi ja singi-juusturulle lavašis. Viimne oli eriti maitsev. Ma ei suutnud end taltsutada ning haarasin selliseid lausa topeltportsu.

Ja ikka jääb sellisest suurest söömast väheks. Võimalik, et siingi on tegemist mingisuguse psühholoogilise efektiga. Sööd väljas end kasvõi ribadeks, kuid saabud koju ja sulle meenub, et pole ju veel söönudki. Hiljuti leidsin Rimist põnevad valged oad. Maitsvad ja toitvad ka salatisse või supi sisse segamata. Lima, milles need ligunevad, tuleb muidugi ära valada. Selles Rimi oakonservide sarjas on mitu erinevat. Olemas on pruunid oad ja segukonserv. Kriipskoodi järgi on need toodetud Lätis.

Rehepapis aga pakutakse mitut erinevat kartulitki. Mulle maitsevad eriti just need kodusel viisil pannil koos sibulaga küpsetatud kartuliviilud. Ilmselt pole ma ainus, kellele need meeldivad, kuna sageli on need otsas. Veel eilegi pandi alles igavene laar neid pannile praadima, kui me aga pärast kino otsustasime veel teisegi tiiru einestada, oli pann juba tühi. Õnneks pannakse neid ka piisavalt suur kogus, mistõttu on mul trehvanud juba mitmel korral, et Margele nii suur kogus sisse ei mahu ja ta annab poole mulle.

Sellel pildil on mingisugune makaroni-juustusalat, lisatud eespool kirjeldatud kartul. Ka need külmad suupisted on tavaliselt piisavad üheks söögikorraks, kui just pole isu sooja hõrgutise järele.

Üks mu viimase aja ajaviitelemmiknäkitsemisi on aga Rimi paneeritud räimed. 82 krooni kilo, kuid enamasti väga maitsvad. Eks see olene ka partiist. Sageli olen just mina see, kes viimased 3...4 karpi ära ostab. Hetkel on meil kaks Rimi, kuid peagi peaks ka Taskus selline avatama. Viimane partii oli veidi ebaõnnestunud, olles liiga mage ning pisut alapraetud. Kala polnud küll toores, kuid jäi mulje, justkui seda ümbritsev tainas oleks. Soola lisan ma alati ohtrasti.

Kõik poeketid armastavad ka eksperimenteerida mitmete salatitega. Esirinnas on selles mõttes Maxima kett, ent kahjuks ei saa ma seoses oma protokollindusega noid tooteid kasutada, kuna neile pole peale märgitud kalorsust. Olgugi, et see kalorsus ei pruugi sajaprotsendiliselt tõele vastata, on Rimi ja Selver alati need arvud kenasti ära toonud. Ka Konsum ei oska seda tähtsustada, mistõttu on minu kulinaariaringist välja langenud.

Järgneval pildil on väga põnev Rimi uus punase kapsa ja seemnesalat. Hästi maitsev ja suhteliselt rammus (130 kcal). Eelkõige tänu päevalille- ja seesamiseemnetele.

Mõnikord eelistan ma riisi, kuna isegi seda mulle kodus ei anta. Siin on kanatasku mädarõika-juustutäidisega. Et viimasel ajal lastakse Rehepapis salatid eraldi kaaluda, siis ei näe praed algul kuigi dekoreeritud välja ning meie Margega kasutame ümbervalamise moodust. Mitme taldriku pealt paralleelselt söömine tundub ka kummaline.

Viimati leidsin huvitava vürtsitatud seene-hapukurgisalati. Polnud kaugeltki kõige maitsvam, ent see-eest äärmiselt omapärane.

Veel on Rehepapis maitsvad kohupiimataskud, mida tuleks süüa värskelt. Selles mõttes, et juba pärast pooletunnilist seismist liguneb tasku põhi ebameeldivalt läbi ning söömine pole üldse nii meeldiv.

Tasku raamatupoe juures pakutakse ka 40-kroonilist kohvi, mille kogus on veelgi pisem kui ülikooli kohvikus. Maitselt on see kohutav. Kui kohvil on oalõhn ning söestunud leivakoore maitse, siis mulle see ei meeldi. Sellist kohvi nimetan ma kalliks ning eelistan iga kell oma aromaatset ja lahustuvat Jacobs krönungit, mille 200-grammise purgi saab osta vähem kui 95 krooniga, sellest valmistada aga vähemalt 20 pooleliitrilist tassitäit. Polegi mõõtnud veel, peaks järgmise purgiga sellisegi mõõtmise sooritama.

Järgneval fotol on taas hapukoore-rosinakook, mis veel nädala eest maksis 25 krooni ja oli veidi suurem. Nüüd maksab see 20 kr. Tilga mustsõstramoosi lisasin värviks ise.

Lõpetuseks veel üks näide maitsvast Rehepapi suupistest, mis sobib terviklikuks eineks. Siin on kanaliharullid. Juurde on pandud kartulisalat, milles punakamad tükid on kindlasti porgand, kuid kollakamad osised seni saladus. Muna ega kaalikas see polnud, uuringud jätkuvad.

Kogu selle loo moraal on aga selles, et kui end veidigi liigutada, tekib suurem isu. Ma ei ole kindel, et see on hea, kuid et minu jaoks on söömine nauding, ei hakka ma ka pikalt kurvastama. Kolm päeva Margega ületasin oma igasuguseid söömisnorme umbes kolmekordselt, kuid õnneks (ja ilmselt just tänu liikumisele) kehamassis see suurt ei avaldunud. Uued uudised normiüleste numbritega ilmuvad ilmselt nädala teisel poolel.