Viimsepäeva patud

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama juba eilsest, mil ma tundisin endas vastupandamatut jäätiseisu. Muidugi võtsin ma selle ka ette. Seekord Ingmani trüflitäidisega jäätise. Selle pooleliitrise koguse kasulik mass oli 255 g ja kokku laekus minu «kontole» siit 676 kcal. Muidugi tundub see koletu kogus. Eriti kui kohelda sellist suurt jäätist mitte eraldi toidukorrana, vaid mingi toidu desserdina. Mina sõin seda kui eraldi toitu.


Juba pool tundi hiljem tundsin aga pöörast soolaseisu ning otsustasin endale sooritada ühe eine. Selleks sai siis kartulipüree hapukapsa ja kolme Tallegg viineriga. Kogu see pöörane kuhi kaalus kokku 665 grammi ja lisas «kontole» veel 629 kcal. See fakt on kui liiv mu vesiveskile, kuna näitab ilmekalt, et suur portsjon mitmekesisemat toitu on kaloraažilt isegi veidi kleenum kui üks jäätis.

Täna aga tekkis mul vajadus Rehepapis käia, kuna üks mu sõber oli oma rahakoti maha unustanud, küll aga kaasa vedanud näljase kere. Ja mis minagi siis seal juures niisama passin. Võtsin endale värskekapsasupi (383 g), kanašnitsli (ca 200 g), lillkapsagratääni (umbes 350 g) ja redise-kurgisalatit (129 g). Kõike seda kokku arvutada on muidugi taas võimatu. Panin kirja ligikaudse 1000 kcal.




Aga umbes kolme nädala eest helistas mulle keegi daam, kelle nime ma koheselt unustasin, ja pakkus mingit imetoodet, looduslikku ja puha. Et nemad muudkui saadavad ning mul ei tule maksta muud kui vaid postikulud. Selgus, et pakikeseteade oligi tänaseks laekunud. Alles söömise kõrvalt uurisin välja, et pakike polnudki saadetud mitte kesklinna Postimajja, nagu tavaliselt, vaid hoopis linna lõunaservas paiknevasse jaotuskontorisse. Käisin järel. Vahva, et kauba kättejagaja unustas minult koguni selle 40 kr kasseerida. Ma ise ei mäletanud ka pakkuda, märkasin seda viga alles kodus.

See kaup pidi käima sedasi, et nad saadavadki esimese tasuta, edasi aga iga 20 päeva järelt uue portsu, mille eest soovivad siis ka raha saada. Ja kui mul isu otsa saab, pean neile lihtsalt helistama ja katkestama. Eks ma siis proovingi, kas sellest viigikaktuse preparaadist mingisugust tulu tõuseb. Sellest tootest räägin ma millalgi kindlasti lähemalt.



Aga selleks, et klient lihtsalt esimest pakki nahka ei paneks ning seejärel kaabut ei kergitaks, on nad välja mõelnud plaani, et kolme ostu järel saadavad veel ka kingituse. Tõsi, siit küll ei ilmne, kuhu see sertifikaat tuleb saata, kuid mis sellest.

Mai lõpunädal

Tundub, justkui neid vahepealseid soikumisi on vaja peamiselt selleks, et edaspidi asju paremusele pöörata. Käesolevas tabelis on enamik nooltest rohelised, välja arvatud uneaja oma. Kuid viimanegi on küsitav. Mõned mu tunguusi unilastest sõbrad kujutavad ette, et magada tulebki vähemalt kolmandik oma elust maha. Nii olevat igati tervislik. Mulle aga tulevad kuplad, kui ma endale teadvustaksin, kui palju ma oma eluajast teadvuseta olekus vegeteerin. Nii ma pigem venitan oma uinumisaega varasemale, kuid ei jälgi mahamagatud tundide hulka, et siis võidukalt raporteerida, kui «ettenähtud tundide hulk» on maha magatud.


Paistab, et mu kere on suhteliselt kiirest vähenemisest väsinud ning asunud läbi pideva näljatunde tekitamise vastutegevusele. Mina ja mu keha on suured vaenlased. Aga küll ma teda kavalusega võidan. Näiteks eilegi puudus vaid millimeeter, et ma oleksin endale midagi närimiseks võtnud. Pöörasin selle asemel aga hoopis teleri ette selili ja vahtisin põnevikku. Kes siis pärast enam end üles kangutada viitsib.

Igatahes on senini viimati seatud eesmärk — saada keskmine mass alla 81 kg — täitmata ning võitlus jätkugu!

Värskendav Värska

Kodust ja köögikaalust eemal olles poleks mul olnud võimalustki oma toitumise vaatluste jätkamiseks. Kui arvutada umbkaudseid masse ning korrutada need umbkaudsete kalorsustega, saaks kokku totaalse umbluu. Nii ma siis need kolm päeva vahele jätsingi. Sellest tõusis lisaks paratamatule pausile hoopis kasu. Kuna kõige soodsamaks aruandluse esitamise perioodiks on osutunud nädal, siis tulevikus saab seda teha kalendrinädalate kaupa. Paljudele inimestele tundub kalendri sidumine oma igapäevaeluga igati loogiline.

Kuid ei olnud ma nende kolme päeva jooksul söömata ega jälgimata. Kõige peamisem näit püsis kenasti minuga igal sammul kaasas – see on mu kehamass. Mitte küll et ma seda oleksin mõõtnud. Omamoodi vaatlesin toitusid, mida siinkohal saan vahelduseks kirjeldada. Kui ma «graafiku katkestasin», oli minu massiks kurvastav 82.2 kg. Kartsin ka teatavat positiivset kaaluiivet. Õnneks ei olnud tulemus siiski nii drastiline. Tulles olin küll 83.7 kg – seda aga peamiselt tänu istevõimaluste puudumisele. Juba täna hommikuks olin end normi «maganud» ja kaalusin 81,5. Magamine on üsna tõhus rohi ülekaalulisuse vastu: inimene, kes millegi pärast muretseb või ületunde töötab, saab pidevalt end toita. Magades on aga toitumine normaaltingimustes küllaltki limiteeritud.


Värska eel olid ilmad ülimalt lämbed. Toas tõusis temperatuur kaugele üle minu taluvuse piire, 26 kraadi või enamgi. Sel puhul sai ära söödud liitrite kaupa jäätist. Paraku pole see just kõige odavam kaup. Ja, nagu kaupmeestel kombeks, suurem kogus on alati suhteliselt odavam. Nii nad meelitasid mindki korduvalt ostma liitriseid pakke. Pildil kujutatud murakamoosiga liitrine jäätis kaalus 478 grammi ja andis ühe matsuga 1008 kcal.

Normaalne oleks sellist portsu jaotada. Kuid et mul pole kellegagi jaotada, siis sõin korraga terve jäätise. Seesugune koletu kalorite hulk on aga rohkem kui kaks kolmandikku mu päevanormist.

Päris palju olen kuulnud inimesi ehmunult küsimas, et mis saab sel juhul minu dieedist, kui ma jäätist söön. Justkui see oleks mingi erililselt keelatud kaup. Sellistele targutajatele vastan ma alati, et leib on märksa ebatervislikum kui jäätis. Vähemasti kaloririkkam.

Huvitav toode on kodujuust hapukurgiga. Ilmselt on tegemist ühega näitega mingist suuremast sarjast. Minu jaoks oli see kodujuust veidi vesine, kuid äärmiselt huvitav oli pakend. Kui kergitada kaanele kleebitud papist silti, leiame selle seest kokkupandava lusika.



Rehepapi roogadest võiks lõpmatuseni kõnelda. Kui mitte muud, siis maitsvad on need küll. Tõsi, magustoiduleti kallal võiks norida, kuigi ka sealt leiab suurepärast suupoolist. Kui üheks «kohustuslikuks» supiks menüüs on seljanka, tasub end alati üllatada teise supiga, mis sageli vaheldub. Kui tahta viriseda, siis ehk vaid selle kallal, et need supid on kohati paksemad kui see tervislik oleks.


Näitena kanasupp. Ma nägin suurt vaeva, et toekale sisule veidigi vedelikku peale saada. Ülimalt maitsev, ainult 60 kr/kg.

Rehepapinduse puhul võiks küll nuriseda nõudepesija töökvaliteedi üle. Kas ta ei kasuta piisavas koguses Calgonit (uue nimega Finish) või puudub neil nõudepesumasin sootuks. Igatahes pesen mina nõusid paremini, kui pesen.


Väga näljasena on Rehepappi minek isegi veidi ohtlik. Pärast seda, kui ka salatid palutakse eraldi taldrikutele asetada, et need siis kaaluda, jääb ühest kandikust väheks, et kogu lõunaeine korraga lauda kanda. Eriti kui seda üksi teha.



Kusagil mujal ei pakuta maitsvat kodust pannikartulit, mis otse klientide silma all suurel pannil vähese sibulaga praetakse. Sibulat võiks minu meelest rohkemgi olla. Kord nägin protseduuri algusest peale. Tervele suurele pannile tilgutati minimaalses koguses taimeõli, kokku umbes paar viilutatud sibulat ning kastrulitäis kartulit. Vaatamata oma ebatervislikult maitsvale väljanägemisele ei saa see roog olla liialt kaloririkas.

Lisaks varasemale «firmakoogiks» nimetatud mustikakoogile on viimasel ajal veelgi maitsvamaks osutunud kodujuustu-rosinakook mandilaastudega. Minusugusel on kahtlemata ületamatult raske ära aimata selle kalorsust.


Esimestel kordadel, kui seda asutust külastasin, olin veendunud, et selle köögis pakutakse vaid ülimalt kaalutud ja tervislikku toitu. Sellele roale otsa vaadates seda küll ei ütleks. Vähemasti pole siin tegemist nn dieettoiduga. Siin on tegemist lõunaeine juurde antud praega.

Esimesel õhtul otsustasin ma õhtueinest loobuda, kuna Rehepapiga olin enda päevanormi kindlasti juba ületanud.


Hommikueine oli aga suhteliselt rikkalik. Keegi poleks muidugi ka keelanud poole väiksemas koguses toite valida või hoopis valimata jätta. Kuid mul on lapsepõlvest saati toitumise juures kaks rusikareeglit: 1) maitsta tuleb võimalikult palju erinevaid roogasid, mida pakutakse, 2) kui midagi on ette võetud, ei ole viisakas seda söömata jätta.


Õhtueined on Värskas esmapilgul kergemapoolsed, koosnedes supist ja magustoidust.


Tegelikult aga pakutakse ka õhtuti valikut erinevatest salatitest ja muudestki roogadest, seda siis lisaks supile ja magustoidule. Mina ahnitsesin endale kartuli-hakklihavormi ja nelja erinevat salatit.


Pole raske aimata, miks ma kõike seda ei tahtnud kirja panna ega läbi arvutada. Oleksin lootusetult jänni jäänud. Nüüd aga, kodustes igapäevatingimustes, jätkan isegi veekoguste üleskirjutamist. Kaugem siht on saada kehakaal normi piiresse. Eks siis paistab, kas ma jätkan kalorite arvutamist või elan normaalse inimese moodi edasi.

Enne pausi

Pisut nukker on seda mainidagi, et seisak jätkub. Aga tõsi ta on, et selle õigustuseks võiks leida kümneid põhjusi. Pealtnäha on kõige arusaadavam, kui olukorra kohta öelda — laiskus.



Nagu ka juuresolevast tabelist näha, on olulisel määral vähenenud üksnes öise söömise osakaal. Kuid kui vaadata söödud kalorite hulka, siis pole ilmselt mitte niivõrd vähenenud öise söömise hulk, kuvõrd just proportsioonid. Varem ma hoidsin päevast kalorihulka ikka veidi enam määratud normi piires. Need on need söögiisu tõstvad jalutuskäigud looduses!

Kuid hetkel ma siiski nii väga ei muretsegi kolossaalsete kalorinumbrite pärast. Peamine, et tulp Kg ei tõuseks, mida ta paraku siiski teeb. Muidugi on jutuks siin sada grammi, mis on vähem kui ühe tõhusa istungi saak, ent asi on siiski põhimõttes.

Nüüd, kus ma teadlikku jälgimist alles esmaspäevast jätkan, on mul võimalik tugineda üksnes enda massile. Kui see mu puhkuselt naastes on tublisti tõusnud, nagu see karta on, siis tuleb teostada uus rangemat tüüpi jälgimine.

Võõras keskkonnas valdab mind enamasti meil kõnekäänuks saanud «reisiärevuseks» nimetatud sümptom, mis mu niigi väheldased istungid praktiliselt nullib. Vähemasti on mul tõsine lootus, et ma ei võta kolme arvutustevaba päevaga juurde 2...3 kg päevas. Eks me näe.

Visuaalne efekt

Alles nüüd hakkab ilmnema ka õrn visuaalne efekt. Mida varasema ajaga võrrelda, seda kergem on seda märgata.


Kahe aasta tagune pilt on ilmekalt maokam kui praegune. Ka polnud toona kuigi lihtne sooritada kummardusi ja muid akrobaatilisi trikke. Tollest ajast saadik pole mul ainustki jalanõud, mis käiks paeltega kinni.


Kui varem kulus palju energiat selleks, et «kõhtu sees hoida» ja veidigi vähem ümar välja paista, siis nüüd pole selleks enam vajadustki.


Kui väga pingutada, siis on erinevust märgata isegi kolme kuu taguse minuga. Totaalset muutumist siit muidugi oodata ei maksa, kuna materjal on natuke nadi. Ometi seesugune võrdlus aina innustab mitte loobuma.

Ajaviiteks mõõtsin ka oma nn vööümbermõõdu. Selgus, et see on vähenenud 14% ja püsib hetkel 91 cm juures.

Paus

Uus nädal on möödas ja uus tabel koostatud. Siin hakkab silma mitu kurvaks tegevat ja samas mitu toredat seost. Nukker on see, et mu keskmine mass pole ikka veel alla 81 kg. Hea vähemalt, et see on veidi tagasihoidlikum kui eelmisel aruandlusnädalal. Paraku on see aga siiski kõrgem üle-eelmisest.

Seekordsest tabelist viskasin kohvi täiesti välja. Kohvis olevaid kaloreid ei saa lugeda toidukaloriteks ning need toimivad stimuleerijana. Nii on kohvi kogused summeeritud muu veega. Kogused kajastuvad tulbas W ning pole väikesed. Kuid kuni vesi kaloreid ei sisalda, ei pea ma vee ega kohvi joomist kuritegelikuks.

Küll aga oskan endiselt hädas olla liikumisest tuleneva tavapärasest suurema kalorikaotusega. Ma ei ole viitsinud oma arvutustesse lülitada füüsilise koormuse arvutamist, eriti veel praegu, kus see on sisuliselt nullilähedane ning aperioodiline. Kord ma aga arvutasin enese lohutuseks välja, et ega ma väga hullusti üle söönud polegi. Tõsi, manustatud kalorikogus ei võimalda püsida ka allpool põhiainevahetuse piiri. Ja ega vist muidu kukuks kokku ka, kui vahepeal akusid ei laeks. Kuid siiski pole ma rahul sellega, et liikumisest tulenev kalorite ülekulu koostöös mu kalduvusega maitsvate roogade manustamisele viib tihti patustamiseni.

Rõhutan veelkord, et tabeli tulp cDif näitab ööpäevaste kilokalorite ülehulka (kui see näit just miinustes pole) ning arvutatud on see juhtumile, kus ma päev läbi liikumatult arvuti taga istudes töötan ning olen sellise kehamassiga nagu olen, jätkuvalt samapikk ja samavana ning samast soost. Kõige positiivsem on olukord, kui see näit (kcal) jääks vahemikku 1400—1700 kcal. Aga kui ma ikka paar-kolm tundi kerget kehalist koormust saan (nt jalutamine looduses), pole surmav veel ka 3000 kcal.

On tähelepanuväärne, et kui mu mass on mõnesaja grammi võrra vähenenud, söön ma tol päeval reeglipäraselt ka märksa vähem. Ma ei saa tõesti salata, et finantsraskustest tulenev hellalt depressiivne melanhoolia mõjub samuti söögiisu tekitavana.


Veider on see, et üldse pole erilist muret sellest, kas ma söön öösel või päeval. Nagu mu magamuski, on ka söömine mul totaalselt kaootiline ning ripub ära pelgalt näljatundest. Pole mingi ime, kui ma söön kell 4 öösel. Kõige olulisem on, et nädala keskmine manustatud kalorite hulk ei ületaks kriitilist piiri. Selle piiriga on aga täpselt sedasi, nagu sellega on — see tuleb alles arvutada.

Hetkel näib olevat mu kehamassi langemises mingi paus. Ma tahaksin, et see paus pöörduks jätkuvale langemisele, ent seda siiski mitte tänu rannahooaja lähenemisele.

Üldiselt olen ma usinasti pildistanud ka peaaegu kõiki toitusid ja tooraineid, millest ma vahepeal toitunud olen. Kuid iga üksiku nüansi esitamine läheks kindlasti tüütuks nii nende ridade kirjutajale kui ka lugejale. Tõsi, kui leiaks igal õhtul selle pool tunnikest, et päevased füsioloogilised üleelamised kirja panna (nagu paari aasta eest juulis), siis oleks ehk asjal jumet.

Näiteks olen ma varunud nö mustadeks päevadeks mitmesuguseid nuudlitooteid, milliseid aeg-ajalt on otstarbekas hävitada, enne kui koid neist võitu saavad. Järgneval pildilgi on kaks toredat nuudlirooga. Vasem on Tai hõrgutis, jutu järgi krevetimaitselised nuudlid, parem aga seenemaitselised Hiina nuudlid. Pole vist isegi põhjust kahelda, et road pärinevad originaalallikatest. Igatahes pole neil peal silti "Made in EU" ega Leedu, Läti või Venemaa kriipskoode. Kunagise kaupmehena eristan ma tootjamaad siiski ka kriipskoodide järgi, mitte et see sajaprotsendiliselt võimalik oleks. Tai roogasid iseloomustab koletu teravus. Sisuliselt on neil nii vänge chilli maitse, et mina ei tunne ainustki muud maitset. Võimalik, et viga on minus. Seevastu nuudlid seentega olid äärmiselt maitsvad.


Lätlaste AXA toodab aga tervet sarja marjamaitselisi (ja -tükkidega) kiirkaerahelbeputrusid. Ütlemata mugav. Vala aga pakendi sisu tassi ja vala keev vesi peale. Minuti pärast võib juba süüa, kui kuumus lubab. Road on maitsvad ja toitvad, kuid ütlemata eemaletõukava väljanägemisega.


Vot ma ei olegi uurinud, milline firma toodab RIMI tarvis jogurteid. Neis pole küll mingeid kasulikke baktereid, kuid vähemasti pole jogurt ka vedel läga, vaid suhteliselt tatja kontsistentsiga mass, milles on tunda ja näha ehedaid viljalihatükke. Seda siis vastavalt jogurti margile. Ehkki see on äärmiselt ebaökoloogiline, kuid ma eelistan suurematele pakenditele pisemaid ja manustan pigem kaks pisikest, kui ühe suure. Üks negatiivsemaid elamusi oli hiljutine seenejogurt. Samamoodi RIMI oma, maasikajogurt, kuid hallitanud.


Järgneval pildil on kujutatud mingisuguseid konservkalu. Et need kalad olid paksus tomatipastas, polnud võimalik liiki määrata. Süvenesin spetsiaalselt netiavarustesse, et uurida, kui hiidsuureks need karbile märgitud sardiinid võivad sirguda, kuid jäin enda juurde, et pigem oli seekord karbis tursk vms. Igatahes oli tegemist hiidsuure kala paari tükikesega. Sardiin peaks ikka enamvähem kõigi oma jäsemetega karpi kenasti ära mahtuma.


Olen pikka aega mõelnud kokku koguda nädalaga tehtud pildid ning kommenteerida erinevaid produkte nii, nagu need mulle maitsesid. Kuid ma ei ole taas kindel, et mu lugejate hulk viit miljonitki ületab (st hea, kui neid viis on), mistõttu see oleks vaid enda eralõbu. Aga lõbutseda saab ikka alles siis, kui tähtsad tööd ja toimetused tehtud. Paraku pean tunnistama, et olen nii saamatu, et ei suuda peaaegu kunagi töö- ja puhkeajaseaduses ettenähtud tundide arvuga oma asju ära ajada ja ikka kipub kuluma 3...5 korda rohkem. Aga see on omaette teema.

Liigutustest

Vot eilne põgus jalutuskäik värskes õhus oli tõeline pauk. Ma ei julgenud arvatagi, mis tulemus on hommikul, pärast magamist. Igatahes andis see päev lõpliku kinnituse mu kahtlustele, et värskes õhus jalutamine ja nn tervislik liikumine on tervisele kahjulikud. Mul tekkis seesugune pöörane söögiisu, et ma sõin vist kolme päeva normi korraga. Tõsi, juba enne magamaminekut kl 3:30 paiku oli mul all paras baas, 909 grammi toitu ja 244 vett ning 1390 kcal.

Enne õue minekut sõin ma tagasihoidlikult. Paar kääru vorstileiba ja kaks Activia jogurtit, tõstes toidu massi veel vaid 385 g võrra, kalorsuselt aga koguni 603 kcal.

Linnutiirult naastes aga sõin ära veel paar kääru vorstileiba sibulaga, ühe leiva konservvorstiga, terve paki Farmi sidruni-kohupiimakreemi, killu tšilliga šokolaadi ning paki Rimi mehhiko toorsalatit (47 c) ja paki paneeritud räimi.

Päevane saagis tegi taas rekordi: vett (sh kohvi 5 tassi) kokku 3027 g; toitusid (äärmiselt erineva vedelikusisaldusega) kokku 2585 g, mis andis mulle kokku 3759 kcal! See on pea kaks ja pool päevakogust!

Tundsin end lõpuks täiesti haigena. Magama läksin juba 2:30 paiku ning tõusin 7:30. Enesetunne polnud siiski kiita. Poole tunni pärast magasin veel teisegi viis tundi, nagu talveunes mäger. Kui ma lõpuks kl 13 paiku aktiveerusin, mõõtsin värisevil käsi oma massi. Ja oh imet, see polnudki 96 ega 84 kilo, vaid hoopis 81 kg!

Kuid ma leidsin sellele ka seletuse. Nimelt on kõik mu praeguse tabeli ja arvutuse kriitika seisnebki selles, et see ei arvesta mingilgi määral füüsilise koormusega ning on arvutatud tubast tegevust silmas pidades.

Kui end logisin vastava uuenenud toitumissaidi kasutajaks, võisin välja arvutada ka tõelise päevase kulu. Siinjuures peab silmas pidama, et petsin end igas nüansis. Näiteks valetasin oma kehamassi pisut pisemaks, vanuse pisut kõrgemaks ning aktiivsuse võimalikuld madalaks. See pidanuks andma väiksema tulemuse, kui reaalselt vaja. Ehkki eks liikumatult istuva inimese jaoks olegi jalutuskäik kõnnumaal samahea kui kerge füüsiline koormus. Tulemuseks sain järgmised arvud:


Seega, eilne 3759 kcal sai tegelikult ületatud vaid umbes 150 kilokalori ulatuses. Kõik see selgitab, miks füüsiline koormus on mulle pigem «kahjulik» kui kasulik.

Eks ta tiba tüütu ole, kuid kui soovida selgelt pidada jätkuvat joont, ei pääse ka lisaarvutustest.

Viigikaktus

Just äsja helistas mulle kenahäälne daam kusagilt Šveitsi farmaatsiafirmat esindavast müügiketist, et pakkuda mulle kas kaalualandavaid või liigeseid turgutavaid kapsleid, küsides, kas ma olen neist huvitatud.

Ma mainisin, et liigestega pole mul veel esialgu midagi viltu, mispeale ta oleks telefonitoru nördinult peaaegu hargile visanud. Kuid siis ma rõõmustasin teda faktiga, et kaalulangetus on mul just parasjagu käsil.

Eks see paistab, mis produkt mulle kolme nädala jooksul kohale jõuab, igatahes pidi see 40 tabletist koosnev proovipartii mulle maksma minema vaid postikulu (39,90 kr). Järgnevalt aga pidavat mulle hakkama automaatselt iga 20 päeva järel laekuma pakike, mis maksab 224.90. Kuid loomulikult pidavat mul olema õigus sellest otsekohe loobuda, kui vaid neile helistan.

Looduslik viigikaktuse viljadest ja rohelisest teest valmistatud pill pidi blokeerima rasvade ladestumise organismis ning viima kehakaalu alla looduslikul moel. Küllap ma kirjutan sellest siin lähemal, kui kaup kohal.

Päris punane

Juureoleva joonise nooled on seekord puha punased ja ülespoole, mis tähendab, et asjad on pea iga artikli osas hullemaks läinud. Ainsa meeldiva erandi moodustab oomegaga tähistatud veerg, mis tuleb sellest, et suutsin kahel ööl söömata olla. Seaduspäraselt ma suutsin ka samadel päevadel oma manustatud kalorite hulga normis hoida. Vaid ühel päeval nädalas suutsin saavutada oma massi allpool eelmise nädala keskmist.

Tegelikult ma ei peakski siin ära tooma kohvide hulka, kuna see klassifitseerub vedelikuks, mis on eraldi (W-ga tähistatud) tulbas toodud. Samuti pole mõtet kaht sarnast (oomegaga märgitud) tulpa tulevikus esitada, kuna esimeses on näidatud enne magamaheitmist manustatud kilokalorid, viimases aga nende osahulk päevasest kalorsusest.

Viimasel ajal on seoses kena kevadega olnud sagedamini väljas käimisi. See aga tingib hea isu ning ma pole suutnud kaugeltki seda piisavalt taltsutada. Muidugi ei oleks sellest hullu ning mul poleks parem meel, kui saaksin nõustuda nendega, kes kiidavad liikumist ja sporti. Paraku räägivad aga numbrid enda eest. Tahtsin endale seada sihiks saada nädala keskmine mass alla 81, kuid tulemuseks oli hoopis massi positiivne iive, mida pole juba pikal ajal esinenud.

Muidugi võiks rääkida ka erinevatest roogadest, kuid vaevalt see kedagi eriti huvitab. Toon vaid pisteliselt mõned pildid üksikutest paladest koos pisikommentaaridega.

Seesugused pisikesed jogurtiportsud on toredad, kuid ürgsetest aegadest saadik pole ma suutnud neist ühega piirduda. Alati kipun võtma kahte või koguni kuni nelja. Suitsumaitselised sardellid on meeldivad, eriti kui neilt kunstkilest nahk maha koorida. Kuid et need on enamasti oma kalorsuselt 240 või rohkem, siis peaks tegelikult piirduma ühe-kahe sardelliga, mitte nahka pistma viit-kuut või tervet pakki korraga.

Aeg-ajal harrastan ka kiudaineterikkaid putrusid. Joonisel on meeldiv tatra-seenepuder. Mõistagi valmistasin endale vanast harjumusest topeltportsu ning sain vägeva hulga kaloreid.

Avastasin hiljuti imemaitsva sidruni-kohupiimakreemi, mida maitsestasin hapuka pohlamoosiga. Õigemini ongi tegu vist pigem pohla-õunasalatiga. Kui suudaks end taltsutada ning ära süüa paarsada grammi korraga, poleks kindlasti saagiks nii suur kaloripomm. Pildil kujutatud magustoidus on üks pakk (404 g) Farmi sidrunikreemi ning pisut alla 100 g pohlamoosi. Kokku on selle portsjoni energeetiline väärtus 730 kcal. See on umbes pool minu päevanormist.

Eile sõin Jaanuse ärgitusel ära miniburgeri. Tundus, et kõige maokam selle juures oli pihv. Muidugi polnud maitsel viga, kuid selle roa mass võis olla tubli 150...200 grammi. Ligikaudseks kalorsuseks määrasin 250.

Olgu etteruttvalt hoiatatud, et maikuus tuleb mul oma peenetesse arvutustesse ka pisike paus. Eks siis jääme vaid lootma oma põhinäidule. Ja ma loodan, et see muutub positiivses mõttes negatiivses suunas. Seekordse nädalaga ma küll rahul olla ei saa, kuna ma ei mäleta juba kaua aega juhust, kus mu mass oleks vaatlusperioodi jooksul suurenenud. Tuleb end käsile võtta!

Ohjeldamatu

Võtsin magada 8 tundi jutti ning tundsin end kl 13, pärast ärkamist, justkui mul oleks paberkott peas. Selline pöörane magamine on tervisele kahtlemata kahjulik. Või kui mitte tervisele, siis ajutegevusele kindlasti.

Seekordse sissekande sooritan selleks, et tuua lugejani eelmise tabeli parandused. Lisasin uuesti ka kohvi kogused. Uuel «aruandlusperioodil» plaanin need kogused ümber arvutada ka vedeliku massiks. Seniste kohvide massi saab kenasti igaüks ise arvutada, teades, et minu kohvitassikese maht on umbes 400 ml, ca 400 g. Seni pole ma üles märkinud tee või mineraalvee koguseid, kuid ka see puue saab likvideeritud. Siis olevat täiuslik, nagu üks mu lugejaist MSN-is kommenteeris.


Siinsele pildipaarile oli samuti vägev kommentaar lisatud. Tsiteerin. Minu kommentaarile, et uued püksid kuluksid ära küll oli lisatud: Noid vanu lohvakaid ei pea see peen piht ja perseraamid enam
üleval tõesti :(. Piha kohta on keeruline midagi öelda, vähemasti on see nüüd olemas, kuid rõivaste koha pealt tuleb mõningaid korrektuure teha küll.


Selles tabelis on tagasi kohvide hulk tassides (mõõtühik, nagu öeldud, 400 ml). Hoopis tõsisem on aga tulba kcal ning sellele järgneva cDif olukord. Selle põhjal olen ma millimeetri kaugusel, et väita — liikumine on kahjulik! Niinimetatud värskes õhus liikumine tekitab minus ohjeldamatu söögiisu, mida pole üldse mitte kerge taltsutada. Sellest tuleb ka meeletu kogust kerest läbi lastud toitaineid ning ülemäärane kogus kaloreid.

Iseenesest pole selles midagi uut. Selleks ei pea olema isegi mitte tervisekasvatuse õppejõud, et aru saada liikumisele kuluva energia vajadust. Lihtsalt selles tabelis näeb see kohutav välja. Sellepärast on kõigele vaatamata kõige olulisem tulp siiski Kg ehk kehamassi kajastav veerg. Tolles osas püüan saavutada siiski edasiminekuid. Esialgne eesmärk on viia keskmine alla 81.