Nii ma väga tihti üldse ei kurvastanudki, kui päevane manutatud kalorikogus etteantud rangeid limiite ületas, kuna need limiidid olen ma endale seadnud niigi eluks vajaliku miinimumi järgi. Mõningad näited septembrikuistest einetest on järgnevatel piltidel. Peab mainima, et enamik neist toitudest olid ka äärmiselt maitsvad. Ma ise poleks nii palju aega leidnud, et kõike kenasti läbi kaaluda.
Toitude valmimise juures tuli küll mul endal alati idee anda ja soovitusi jagada. Kuid mitte kordagi ma ei maitsnud ühtki rooga selle valmimise käigus!
Kuidas aga mõjus mulle selline pidevalt rikkalik pidulaud? Võinuks arvata, et laostavalt. Kuid tegelikult peab silmas pidama, et enamasti sõingi ma kogu septembrikuu jooksul ühe korra päevas, mõnikord kaks.
Viimase kuu trend on õrnalt languses.
Pikemas plaanis on langus loodetav, kuid visa.
2 kommentaari:
Kas ma saan õigesti aru, et olete oma kaalu pärast mures, ja siis toitute regulaarselt makaronidest?
Ei, ei saa õigesti aru.
Esiteks pole ma oma nn kaalu pärast üldse mures, kuigi ma jälgin seda. Teiseks ma ei toitu üldsegi mitte regulaarselt, seda vähem siis pastast. Pasta on viimasel ajal, tõsi küll, tihti menüüs olnud. See sõltub mu praegusest kokast, kellel pastaroad lihtsalt kõige paremini välja kukuvad ning kes ise neid naudib.
Kolmandaks, mis on ka peamine, ei püüa ma selle oma blogiga üldse mitte pajatada nn tervislikest toitumistest ja imedieetidest. Kui eestpoolt lugeda, siis peaks selgeks saama, et minu eesmärk on selgeks teha, et mitte mingeid dieete ei ole kehamassi langetamiseks vaja. Vaja on vaid jälgida, et liialt palju kaloreid ööpäeva jooksul endale sisse ei ahmiks. Pole üldse vahet, kas toituda ainult pastast või üksnes šokolaadist. Näiteks kui minu eelistuseks poleks soolasemad road, võiksin ma vabalt alla võtta ka siis, kui iga päev sööksin ära kolm tahvlit šokolaadi.
Probleem on pigem selles, et inimese aju on kummaline moodustis. Ühest küljest seab see piire ja norme, aga salamisi siiski püüab teha kõik selleks, et võimalikult kindlalt garanteerida organismi säilimine ka võimaliku näljaperioodi ajaks. Söömine on enamikule inimestest meeldiv tegevus, ja mida maitsvam, seda parem.
Iseasi on fakt, millele anonüümne kommenteerija vihjab: pastad on tõepoolest üks kaloririkkamaid tooraineid. Kuid siiski ei jää palju alla näiteks leivale.
Seega — pole vahet, mida süüa, oluline on, kui palju süüa. Ja just sellest see nn XanCal «dieet» ka kõneleb.
Kuidas selle kõige juurde sobivad muud füsioloogilised nüansid (soolte läbikäimine, gaasid jms), on hoopis teine teema.
Postita kommentaar