Täna, kui on mai viimane päev, leian kohase olevat ka väikese kokkuvõtte kirjutada. Kuid etteruttavalt, aja jätkuva limiteerituse tõttu, teen seda ülilakooniliselt.
Maikuu kilod (punasega vaadeldud päevade miinimumid ja sinise tooniga maksimumid) on nüüdseks fikseeritud. Ega sellist langust poleks tulnud, kui ma poleks end vabastanud saja protsendi müstikast.
Sageli on mul magamise järel päevasaagisest juba 60% käes. See on pealtnäha kohutav! Kindlasti annaks oma normi veidi kohandada näiteks sellest lähtuvalt, et inimene magab reeglina umbes 8 tundi, mina aga tihti vähem. Õnneks pole mul enamasti pärast öist söömist enne uue päeva kl 16 isugi. Seda juttu, et pärast kella kuut ei tohi süüa, rääkige oma vanaemale. Igatahes tundus selline olukord pikemat aega samas muserdav. Tegin arvutuse pea kahe nädala kohta.
Selline on arvutus 12 päeva kohta alates 12. maist, kui ma taas oma toitumise korralikult mikroskoobi alla võtsin. Siin peab mainima, et 7. päeval toimus taas pisike tiir Viljandisse, kus mul puudus võimalus oma manustatud kaloreid jälgida ning kus ma panin kõnealuse väärtuse huupi.
Igatahes pole ka midagi imestada, et nende 12 jälgitud päevaga polnud toimunud mingit katastroofilst kaalulangust, kuna enne seda oli päris tükk aega konstateerivat vaatlust, kus ma sõin isu järgi ning hiljem kurvastasin, et liiga palju sai.
Pisut rõõmustavamaks muutub pilt siis, kui vaadata tulemust aasta algusest (järgmine joonis). Sellel on näha, et graafiku viimase rea maksimaasedki tulemused on madalamal aasta alguse madalamatest. Nii et lootust on, ent kahtlemata tuleb pidevalt mitte üksnes konstateerida, vaid ka planeerida söödavaid koguseid (eelkõige nende kalorsust).
Vaatame, mida meile toob juuni.
