Raport 414

Vahepealsed «väljas söömised» on avaldanud otsest mõju mu massinäidule. Õnneks selle keskmine küll ei suurenenud, ent samavähe see ka vähenes. Õigupoolest ei langenud viimase 9 päeva jooksul mass kordagi alla 81, küll aga püsis pooltel päevdest üle 82 kg. Tundub, et toidu massi arvutamine grammides pole üldse oluline — vedelam toit (nt supid) annab kõvasti massi. Et need andmed aga nii või naa kogunevad, võin nende ilmutamist numbriilu pärast jätkata. Täiesti müstilised numbrid on 9…12. aprillist, sisaldades vähemasti osaliselt hinnangulisi väärtusi. Kolmel esimesel päeval neist võin olla hinnangutes olnud ka liiga tagasihoidlik, kuna loomulikult on ka kalorsus neil päevil olnud hinnanguline. Kõigil ülejäänud päevadel olen aga söönud märksa enam kui «norm» lubas.


Eks selle normiga ole ka nagu sellega on. Enam kui nädala eest leidsin huvitava saidi, mis pani mind üpriski mõtlema. Kui püüdsin otsida, kas eesti keeles pole mingisuguseid ööpäeva jaotusi (nimetusi) enne mind välja nuputatud, sattusin hämmastava leheni: Ööpäevased kalorsused, nii vajalikud kui ka kulutatavad. Eriti köitis mu tähelepanu leht, mida ma varem ei olnud külastanudki: BAASAINEVAHETUS.


Esialgu tundus, et see on ütlemata kasulik leht ja mind pani vaid imestama, miks ma seda varem polnud leidnud ning välismaiseid kasutasin. Ehk loodi see alles hiljuti, mõtlesin. Siin on indeksid ja eluead jms kõik kenasti ja meie SI-süsteemis olemas, ei pea lbs ega tolle ümber arvutama. Eluiga on neist ehk kõige nurjatum ja vähendab lehe tõsiselt võetavust. Kuid sellel lehel on mitmeid nüansse, mis mind veel häirivad. Näiteks kilokalorite nimetamine kaloriteks ja baasainevahetuse näidud ka siis, kui füüsiline koormus sootuks puudub. Muidugi häirib mind isegi pisiasi, et kehamass on nimetatud kaaluks ning kaalu ja pikkuse järel pole enne sulgu tühikut. Toksisin tabelisse enda näidud. Pikkust pole ma küll ammu mõõtnud, kuid eeldan, et see pole eriliselt muutunud ja ma olen endiselt 176-sentimeetrine. Massiks panen aga 82, mis nüüdseks on keskmine. Tulemusesse võib suhtuda kaheti. Kui soovida end rõõmustada, siis peab mainima, et minu senini piirang on olnud tublisti rangem, kui baasainevahetuseks vaja ja millele vihjas ka Monika. Kui aga suhtuda kriitiliselt, siis tekib küsimus, kust tuleneb see päevane kalorikulu, kui mu füüsiline koormus on märgitud PUUDUVaks? Samamoodi on kummaline ka alumine rida: «võttes arvesse su füüsilist koormust».

Kui sellel kalkulaatoril aga vähegi mingi teaduslik tõepõhi all on, vähendab see minu stressi ületatud päevase kaloritarbe osas. Muidugi ei saa välistada ka pisikesi lisakaloreid näiteks kohvide või maitsestatud mineraalvee ja nätsu arvelt. Ka pole ma lisatud maitseainete kalorsusega kursis.

Otsustasin päev hiljem selle kalkulaatoriga veidi mängida ning võrrelda sellega, mida ma seni kasutanud olen.

2010-04-05

Uurisin veidi ka seda KASULIKKU kalkulaatorit. Väga valemlik. Niipea kui uus eluaasta ette kukub, langeb ka baasenergiavajadus. 19. juunil on see mul veel 1743, aga 20. juunil juba 1737. Erinevus suisa 6000 kalorit! Olnuks küll loogilisem, kui baasenergiavahetus oleks langenud näiteks 16,5 kalorit päevas või nii. Aga ei, ikka kohe otse ja korraga!

Olgu, eks päevades arvutamine olnukski tiba keerukas (mitte just võimatu). Kuid ega pikkusest toimuvad muutused vähemkaalukad ole. Piisaks mul jääda 1 cm lühemaks, kui mu baasenergiavajadus langeks praeguse vanuse juures 1732 peale, ehk siis 5000 kalorit!

Eriti absurdne tundub mulle aga baasenergiavajaduse sõltuvus kehamassist. Nominaalne 1743 langeb 1 kilo kehamassi kaotades 1730 peale. See teeb 13000 kalorit! Kui mu mass olnuks aga 96 kg, siis oleks langus 1 kilo kaotades kukkunud 1935 pealt 1922 peale, ehk samuti 13000 kalorit! Seega on siin kasutatud lineaarseid valemeid, mis muudavad selle süsteemi minu jaoks kaunikesti kahtlaseks. Kontrollisin, kas langus on sama, kui ma kaaluksin 75 ja langeksin 74 peale. Püstitan hüpoteesi, et langus on samamoodi 13000 kalorit. Tulemus: 1648 – 13 = 1635. Tegelik tulemus oli 1634. Seega, päris nii labane see valem siiski pole, hüpotees ei leidnud kinnitust.

Hästi omapärane on ka kalorikulu tunnis. Ma küll ei tea, milleks see vajalik on. Ärkveloleku arvutamiseks? Sellisel juhul peaks küsitama ka magamisele kuluvat aega. Saan vihjetest aru, justnagu vahet pole, kas ma magan või istun mõttetööd tehes arvuti taga.

Niisiis tasub alati igasuguste veebitsi avaldatud kasulikesse asjadesse suhtuda nagu igapäevaselt näkku, kõrva ja ajju tungivasse reklaami.

Täna otsustasin lõplikult, et lõpetan tüütu suitsetamissageduse jälgimise. Hetkel on see jämedalt öelduna korra iga 20 minuti järel, mõnikord 15, mõnikord ka poole tunni tagant. Kui ma pean viibima kohas, kus suitsetada ei saa, siis otse loomulikult suitsetan ka vähem. Samas kaasneb sellega ebameeldiv enesetunne, kuna Volli ei salli nikotiinivaegust. Kui millalgi on tunne, et see sagedus on mistahes põhjusel ka tegelikult vähenenud, on põhjust muljetada.

Rehepapp

Aga Rehepapi toitudest ei saa iial küllalt. Seal on sedavõrd maitsvad road, et ma olen neile alati andestanud ka näiteks hallitanud letsho või kuivanud kartulid. Lihtsalt hea ja kodune. Peale selle on sealne personal väga meeldiv, alates leti taga tellitud toitu serveerivatest või soovitavatest kokkadest, lõpetades kassaneiudega.

Ka täna võtsime ette käigu just sinna. Üks väga tõsine põhjus pidevalt just Rehepappi külastada peitub ka mugavas parkimises. Auto on kliimatingimuste eest kaitstult tund aega tasuta parkimismajas, edasi maksab parkimine vaid 10 kr tund. Leia kuskil teises kohas nii soodne parkla!

Täna plaanisin ma tellida lõhet. Kuid otsustasin viimasel hetkel kapsarullide kasuks tänu sellele, et kala oli kaetud liiga paksu juustukihiga. Kui mingile lihatükile või kotletile see juust veel sobib, siis mu vaimumeel ei tahtnud liialt maitsvaks tunnistada lõhet juustuga.

Lisaks kapsarullidele võtsin juurde porrusalati, millel nimetus puudus. Kuid see polnud lihtsalt porrusalat. Leidsin selle seest ka muna- ja kanalihatükke. Need olid kokku segatud lahja majoneesiga ning moodustasid kokku omaette maitsva roa.

Kahjuks ei olnud praekartul veel valmis ja ma pidin tellima ahjukartuli, mis polnud maitselt kuigi palju kehvem. Praekartulile pakub lisaboonust sibul.

Magustoite vahetavad nad ka viimasel ajal aina sagedamini. Isegi ei vaheta, vaid lisavad menüüsse. Proovisin täna hapukoore-rosinakooki, mille me Margega ristisime Rosindeks või midagi sellesarnast. Ma ei saa aru, miks peab tingimata kooke nimetama HAPUKOORE või TOORJUUSTU järgi. Need nimetused mõjuvad mulle peaaegu samaebaisuäratavalt kui sõna «jogurti». Pool elamusest kaob veel enne söömaasumist. Kuigi see kook oli tõesti hea. Natuke kahetsesin, et sellele veel lusikatäie maasikamoosi lisasin. Viimane oli liiga magus ega sobinud niigi suhteliselt magusate rosinatega.


Marge valis mingisuguse sealihatüki köögiviljadega ning oli samuti rahul.

Ma ei hakka refräänina kordama, et sellised «väljas söömised» nurjavad mu statistika. Küll aga võin lisada, et eelmiste suursöömingute tulemusel magasin eelnenud ööl umbes 7.5 tundi, pidades enne ametlikku ärkamist suisa kaks istungit. Hommikuks oli mu mass 81.3 kg, mida ei saa lugeda kurvaks tulemuseks.

Üllatus

Eile ostsin endale elektroonilise lauakaalu, et ei peaks pidevalt jändama selle ligikaudse mõõduga. Asi palju nobedam ja täpsem. Ehkki kes teab, kui täpsed on need toodetele märgitud kalorsused. Käisin spetsiaalselt raamatupoes üht kaloriraamatut otsimas, kuid otsitut ei leidnudki. See-eest märkasin kahes erinevas raamatus erinevaid kalorsusi näiteks küüslaugul. Minu arvutustes on see seni olnud 147, ent seal oli ühes 101 ja teises 120. Võta siis nüüd kinni, millin neist õige on.

Üllatus seisneb aga selles, et vaatamata allpool toodud toredatele einetele ning nende kaunis ligikaudsetele "kaloreerimistele" jäin ma enamvähem normi piiresse.


Rehepapis võtsin ülimalt ahvatleva seakoodi, mis nägi välja nagu kanakoib. Hästi palju liha, ülimalt maitsev, eriti koos koduse praekartuliga. Mitte ka liiga suur kogus. Ainus huvitav täheldus on see, mida viimasel ajal märganud olen. Nimelt katkestab igasugune liharoog mul pikemaks ajaks igasugused istungid ning ma pean mõne reede vahele jätma, et siis üht Suurt Reedet tähistada.

Üsna maitsev, kuid mitte kuigi rammus, on kana-šampinjonisupp.

Selline ekleerisarnane kohupiimatasku viib lausa keele alla! Need senised kõik siis Rehepapis.

See artšo oli eile Lõunakeskuse päevasupiks. Meeldivalt maitsestatud, üldse mitte raske toit.

Kui juba Lõunakeskuses süüa, siis tavaliselt võtan ma alati pannkoogi hakklihaga.

Seekord võtsin ka magustoidu, milleks oli jõhvikatarretis kohupiimaga. Magustoidud on Lõunakeskuses isegi maitsvamad kui Rehepapis.

Üleeile sõin ma Rehepapis sama suppi. Siis sattus mu kulpi kole palju kanaliha. Eilses portsus suutsin ma see eest seda peaaegu vältida.

Neljapäeval käisin Priiduga söömas ning võtsin ülimalt omanäolise kombinatsiooni mingisugusest supist, kohvist ja värskelt pressitud apelsinimahlast. Peab ütlema, et Rehepapis on alati üllatuslikud supid. See oli meeldivalt vürtsikas lõhesupp.

Selle kanaroa võtsin ma üleeile kana-šampinjoni supi juurde. Kõige maitsvam oli siin majoneesikaste hapukurgiga. Kana oli liiga kuiv. Kuid kana vist ongi kuiv. Kuna ka supis olnud lihatükid meenutasid mulle pigem saia kui liha.

Muidugi läheb selliste "kõrvalhüpete" tõttu rehkendamine sassi ning tabelisse tulevad kahtlased ligikaudsused, ometi aga jääb see olulisim näit olukorra tõsidust kirjeldama. Metoodiliselt mõõdan ma enda kehamassi tavaliselt pärast ärkamist. Et hetkel on kell 1:30, siis võtan kerge eine ja viskun selili, et uinumiseni telerit vahtida. Püüan hiljemalt 4 uinuda, et kell 10 tegus olla. nagu tavaliselt.

Väsimusest

Tänaöisest kolmetunnisest magamisest jäi ilmselt veidi väheks, kuna ma ei tunne end üldse piisavalt puhanuna. Plaanis oli pikem sissekanne, kuid pean ilmselt ka selle edasiseks tõukama.

Näiteks leidsin toreda blogi: Ninnu tervislik teekond, mille viidatud lehel on toredad kaloritabelid.


Aga vägagi küpsemisjärgus on mul paar mõtet. Kaasaarvatud teemal, mis juuresoleval pildil kujutatud. Vähemasti kulmineerub kogu see väsimus ja mitte kõige positiivsemad tulemused enesega mitterahulolemiseks.

Eks ma krõbistan siis paar päevaühikut tööd teha, et lõpuks kõik kiire nurka visata, end näiteks haigeks kuulutada ning oma ideed lõpuni mõelda.

Sagedusest

Püüdsin oma suitsetamise märkamise metoodikat muuta ega unustanud arvestada ka neid aktiivse aja pause, mis kahe paki vahele jäid, nagu see toimus varem. Püüdsin osalise eduga ka üles märkida, kui mitu suitsu mulle jäi alles enne magamist ning mitmest ma uut päeva alustasin.

Tulemus oli aga vastupidine. Ilmselt on metoodika suitsetamise sageduse märkamiseks iseenesest täpsem. Siin toodud graafik aga kõneleb ilmekalt ka seda keelt, kuidas sagedus sõltub päevaajast. Näib, et kõige sagedamini suitsetan hommikul pärast ärkamist ning öösel, kui on palju ajutegevust nõudvat tööd. Päevasel ajal, eriti aga veel siis, kui mul on tarvidus tegutseda auditooriumi ees või sõita ringi (eriti võõras autos), suitsetamus väheneb.


Selle diagrammi kohaselt teen ma suitsu keskmiselt iga 23 minuti järel.

Siluett

Siluett hakkab pisut ilmet võtma. Hea seegi. Ka ei saa üliväga tõre olla tabelisse kandunud numbrite pärast. Kuigi töökoormusega peab siiski midagi ette võtma, kuna mul ei jää enam üldse aega «mängimiseks ja lustimiseks». Näiteks sain endale "täna" aega kl 6 kuni 4 vaid kokku 2,5 tundi. Kogu ülejäänud aja tegelesin oma 0,6-kohalise põhitööga. Reaalselt töötasin täna 5 korda vajalikust kauem. Tobe. Kuid kui mitte töötada, jääkski kogu see töö tegemata. Niigi jätsin ligi pooled tööd homsesse.


Kuid homset kavatsen ma siiski alustada mittetöiselt ning tuua siiagi mõned väljavõtted oma päevikust (kuhu täna ei jõudnudki eriti midagi kirjutada).

Topeltparadoks

Sellel pildil on mind üles võetud juulis 2008 ning praegu seesugust figuuri enam ei näe. Toimingud oma rasedapoolse välimusega on olnud hiilivad, kuid järjepidevad. Ma pole kindel, et leian aega igapäevasteks sissekanneteks, ent seekordne paradoks vajas sõna võtmist.

Ehkki mu eilne täiskõhutunne püsis suisa õhtuni, tuli südaööl tahtmine kummati midagi veel manustada. Nii ma siis sõingi enne uinumist veel pool kilo toitu koguni 889 kilokalori väärtuses. Õrnalt kartsin, et sellest võib tulla suuremat sorti tagasilöök mu massis...

Minu 1. aprilli menüü oli aga peen. Kell 1 sõin 170 g marineeritud kurki. See teeb pea poole purgi jagu. 2:30 läksin selili telerit vaatama ja võtsin kaissu kaalika, mida sõin 110 grammi. Sellele vaatamata oli mul pärast viie ja poole tunni pikkust magamist «ees» vaid 56 kcal. Ilmselt polekski ma enne nelja õhtul söönud, kui mu noored sõbrad poleks mind ilusale ilmale apelleerides tagant suskinud lubatud linnutiiruga Linnuteele. Kolme paiku sõin kiiruga ühe keskmise jogurti ja neli kääru pekileiba, nagu juba mainitud. Massilt oli see kiire «hommikueine» 420 grammi ning kalorsuselt koguni 980.

Pärast tiiru, umbes kell seitse, sõin, nagu öeldud, vaatamata täiskõhutundele ühe pisikese jogurti ning 210 g praekala, saades lisaks veel 409 kcal. Nii jäigi päevaseks saagiseks 1445 kcal.

Kuid hommikune ärkamisjärgne mass oli mul taas positiivses mõttes rekordiline: 80,9 kg. Ilmselt mängis siin oma osa just see paljude kiidetud Liigutamine, mis minu eksperimendi puhul pole obligatoorne.

Avastasin ka enda füsioloogiaga tihedalt seotud nüansi, mille kohaselt mu igasugused naha terviklikkuse kaotused paranevad üliaeglaselt. Avastasin, et 25. veebruaril õrnalt äramüksatud põlvele tekkinud marrastus polnud senini veel paranenud! On see füsiloogiline eripära või mõni muu müsteerium, vajab veel selgitamist.