Enne vastlapäeva

Kui sissekandeid mitte iga päev teha, on kaunis tüütu neid märkmeid sorida ning otsida üles, millal ma midagi ja kus ning kellega sõin. Et sellel pole sisuliselt ka vähimatki tähtsust, toon siinkohal vaid pisikese ülevaate veebruarikuu hõrgutistest, millega olen kokku puutunud. Siinsed illustratsioonid on juhuslikus järjekorras.


Ühed mu lemmikud on pannkoogid, ja kindlasti pigem hakkliha kui moosiga. Sellel pildil on Rehepapi pannkook hakklihaga. Selle meeldiva toidukoha nõud on kenasti äratuntavad. Peab mainima, et varasemal ajal seal pannkooke pole pakutud. Seekordses ei olnud aga traditsiooniline hakkliha-riisisegu, vaid pigem mingi suitsuvorstimaitseline lihaollus. Äärmiselt maitsev!


Kui omlettidest rääkida, siis tasub alati silmas pidada 6teist kannu kööki. Sealne omlett on eelkõige selle poolest tähelepanuväärne, et selle juurde serveeritakse alati hästi mitmekesist salatit ning koorest kastet.


Rehepapi mustikakook pole mitte üksnes et maitsev, vaid ka ilmselt ainulaadne firmakookide hulgas. See oleks justkui segu kohupiima- ja purukoogist, millesse on lisatud ohtralt mustikamoosi.


Taas Rehepapi roog, kuna ka suupistete osa pole seal tagasihoidlik. Keel hernestega on igatahes täiesti võetav magustoiduna. Vähemasti kui kõht tühi on, pole midagi maitsvamat. Pealegi on roa kogus (allahindluseta vaid 15 krooni) parasjagu selline, et teeb keresse äärmiselt meeldiva enesetunde, kuid ei aja seda punni. Lihtsalt oivaline!


Lõhe suupiste on pisut kallim (25 kr), kuid samuti alati maitsev. Koju ei oleks iial võimalik osta nii pisikest kogust lõhet, ilma et see hukka läheks või ära ei tüütaks.


Enamikku Rehepapi roogasid võib kirjeldada ülivõrdes, pildil on äärmiselt maitsev lambahautis.


Veel on Rehepapi üks tunnuseid nende supiüllatused. Pea igal kuul on neil pakkuda midagi uut, kusjuures ma pole veel iial trehvanud ühelegi ebamaitsvale supile. Koorene lõhesupp sisaldas hästi palju kala ning tundus väga kosutav. Veidi nukker on see, et sealsed supid on kõik viimasel ajal 25-kroonised. Mitte et nad seda hinda ei vääriks.


Seevastu Lõunakeskuse buffet-tüüpi pakkumised ei ole kaugeltki nii maitsvad. Tunduvad olevat tunduvalt kallimad ka. Selle supi juures oli hind 6 krooni, kuid kassas selgus, et see oli 100 g hind. Lõunakeskuses on veel teinegi buffet-tüüpi idapärane kohvik, kus hinda on pisut alla lastud — nüüd maksavad seal kõik kaubad 160 kr kilo. Pildil kujutatud külasupp meenutas pisut rassolnikut ning sisaldas vaid mälestust lihast. Tühja kõhuga see muidugi süüa sünnib, kuid seda süües tekkis tunne, et viibid kui supiköögis, mitte uhkes söögikohas. Teist korda ma seda suppi ei valiks.


Pildil on kanarisotto astelpajukastmes Rehepapi köögist. Kastme võtsin Roberti kiitmise peale. Kogu roog oli maitsev, ka kaste. Kuid see astelpaju on salapärane, kuna tema maitse ja lõhn ei kipu kattuma. Viimane on pigem ebameeldiv.


Lisaks muudele uudistele pakub Rehepapp viimasel ajal mitmeid grillitud tooteid. Pildil on grillitud lõhe, mis tahtis taas keele alla viia.

Peaks otsima, kas kusagil on olemas mingisugune "kaebuste raamatu" moodi sissekannete tegemise paik. Igatahes tahaksin ma seda Rehepappi küll ülivõrretes kiita. Eks siinne ülevaade viitagi samas asjaolule, et nimetatud toidukohast on kujunenud minu lemmik.

Kuid kui arvata, et mina käin alati vaid väljas söömas, siis on see sügav eksitus. Enamasti ma söön ikka kodus, ostes selleks valmis poolfabrikaate jms.


19.02.09 oli mul pelmeeniisu. RTQ serveeris mulle Siberi pelmeenid, mida ma maitsestasin majoneesi ja sinepiga. Pelmeenide koostises olev lihatäidis: liha 60% (32% sealiha ja 28% veiseliha).joogivesi, sibul, sojavalk, keedusool 1,2%, maitseained, maitse- ja lõhnatugevdaja E621. Taigen (nisujahu, joogivesi, munamass, keedusool). Valku 10 g, süsivesikuid 32 g, rasva 8 g. Rasvasisaldus mitte üle 30%, kollageenisisaldus lihavalgu suhtarvuna mitte üle 18%. Energeetiline väärtus on neil Uvic pelmeenidel 240 kcal. Iseasi, kui palju kaloreid lisandus majoneesist.


Koduste toitude lahutamatuks osaks on mitmesugused poolfabrikaadid, salatid ja vorstid. Näiteks Rimi köögi pasteedi-toorjuusturull, mille koostises on: maksapasteet (veisemaks 45%, seapekk 15%, sibul, porgand, brändi, võie, suhkur, maitseained) 74%, toorjuust, želatiin. Kui see pasteedi osa oligi üpris maitsev, siis ümbritsev toorjuustukiht endast küll midagi asjalikku ei kujutanud. Kahjuks ei ole midagi teada selle toote kalorsuse kohta.


Näiteks 17.02.09 tuli mulle verivorstiisu. Veel enne jõuluaega sai soetatud verivorstid, mille BB kippus juba mööduma. Poisid (McQ ja RTQ) tegid mulle kogu paki korraga soojaks, mis seepeale küll pisut oma kaubanduslikust välimusest kaotas. Maitselt oli see aga nii hea, et ma sõin kogu selle portsu praktiliselt korraga ära. Verivorsti puhul on 100g toote valmistamiseks kasutatud järgmist: tangud, toiduveri 20 g, pekk, kamar, keedusool max 3g, maitseained, sibul. Toiteväätus: 100 g toodet sisaldab keskmiselt: 219 kcal, sealhulgas Valku 11 g, Süsivesikuid 13 g, Rasva 14 g. Oluline on süüa verivorsti siis, kui selleks isu tuleb. Paraku on juulikuus see toode millegipärast äärmiselt haruldane.


Suitsuviiner on kahtlemata üks paremaid odavaid lihatooteid Vastse-Kuustest. Suitsu-juustuviineri valmistamiseks on kasutatud järgmisi komponente (arvestatuna 100 g kohta): veiseliha 27 g, sealiha 27 g, joogivesi, juust 7,5 g, keedusool max 2 g, kamar, soja, tärklis, lõssipulber, munapulber, maitseained, stabilisaator: toidufosfaat, maitsetugevdaja: Na-glutamaat, antioksüdant, askorbiinhape, toiduvärv (E120), säilitusaine: Na-nitrit. Toiteväärtus: 100 g toodet sisaldab keskmiselt 200 kcal, sealhulgas Valku 12,6 g, Süsivesikuid 6 g, Rasva 14,2 g.

Seda viinerit ei söö ma muidugi pakkide kaupa, aga see on meeldivaks vahelduseks Rakvere pereviinerile.


Koduste toitude kõrvale söön ma lisaks veel sageli ka saia. Nisuvihkajatele see muidugi ei meeldiks. Saiade puhul on hinna- ja maitse suhtelt parimad tundunud Isa sai ja Kirde sai. Kui vahepeal kippusid nende toodete hinnad juba 9 kroonigi ületama, siis nüüd on üha sagedamini neid võimalik osta pea poole odavamalt. Sellele vaatamata kipuvad need soojas toas seistes hallitama. Kui külmikus ruumi on, püüan ma need sinna sokutada. Näiteks Leiburi Kirde saia koostis on järgmine: nisujahu, vesi, pärm, margariin (taimsed rasvad ja õlid, emulgaatorid E472e, sojaletsitiin), keedusool (1,1%), suhkur, emulgaator E481. 100 g toiteväärtus: energia 255 kcal; valgud 7,7 g; süsivesikud 51,0 g; rasvad 2,3 g.


Koduste toitude juures on kindlasti üheks ohtlikumaks nakitsemiseks mitmesugused magusad toidud. Tihti ma ostan neid küll poistele, kuid kui nad neid pikemat aega ei puutu ja BB liialt kaugele ületatud on, nagistan ise.


Näiteks on muffinid ju oma magusa rasvasusega tõelised kaloripommid. Kuid ega ka muud desserdid vähem salakavalad pole.


Rimi kirsidessert on iseenesest lausa oivaline. Koostis: kirsikompott 72%, suhkur, paksendajad E1414, E1422. Kalorsust ei tea.


Kui ka oma une osas olen olnud regulaarselt ebaregulaarne, siis kmi küll endast midagi head ei kujuta.


Kindlasti on üks peamisi põhjusi siin vahepealne loobumine ülestähendustest. Alates 15.02.09 olen taas üles märkinud, mida ja millal ja kui palju ma söön. Selle oma tegevuse peaks nüüd veelgi põhjalikumalt läbi kaaluma, et leida kõige soodsam tee positiivsemateks niheteks.