Täna selgus, et kiire on. Sain endale (ajutiselt?) töökoha, kus olen 5...12 tundi jalul, omamata aega söömisteks ja muudeks füsioloogilisteks tegevusteks.
Näiteks täna hommikul kell 7 võtsin oma kohvi juurde paki apelsinimarmelaadi ja šokolaadiglasuuriga küpsist, mis iseenesest peaks täitma pea neljandiku kogu päevasest kalorivajadusest. Päeval, kui kohtusin oma vennapojaga, kes samas majas just oma rõngikuäri avas, sain temalt (tasuta!) ühe rõngiku.
Tõeline hommikusöök oli aga mul alles kl 22, kui koju saabusin. Kindlasti ei oleks ma ära surnud ka siis, kui ei olekski söönud. Kuid harjumuse jõud on tugev. Võtsingi siis seepeale kohe kolm toidukorda järjest. Et hommikune oli rohkem nagu kohvikõrvane, siis võinuksin lugeda kapsa-porgandisalati (214 g) hommikueineks, millele vahetult järgnes lõunaeinena arvestatav kala valges marinaadis (netokaal 246 g, millest poole moodustas kraanikaussi valatud marinaad) ning lõpuks õhtueineks 100 g Laima Bitteri šokolaad.
Viimane oli liiga magus ning ma otsustasin oma sooltoru neutraliseerida veel marineeritud kurgiga. Kaks 11-tunnilist tööpäeva on veel ees. Eks vaadakem siis, kas see mõjub istuva eluviisiga harjunud tünjas-masajale kerele või mitte. Kui jah, soovitaksin kõigile.
skip to main |
skip to sidebar
Egotsentrilis-füsioloogilise katsetuse päevik
Teave minu kohta
- webxan
- Selline on minu juba jupp aega kasutusel olnud virtuaalnimi. Tegelikult oli minu nimi Xan, mis tuletatud Xanthoria parietina kui mu lemmiksambliku nimetusest. Aga mu esimesel WebCT kokkupuutel tehti mulle selgeks, et kasutajanimi peab olema siiski vähemalt 5-täheline. Tänaseks on WebCT juba ajalugu, nimi aga on jäänud...
2 kommentaari:
Eriti tähelepanuväärne on selle sissekande eelviimane lause. Pakun, et see mõjub kindlasti ... kerele. Kahetsusväärselt jäi selgusetuks, milline "see". See, et kaks 11-tunnist tööpäeva on ees, peaks kere hirmust värisema panema. Esialgu nagu muudatusi mõõtudes ja kaalus ei peaks toimuma. Pärast kaht 11-tunnist tööpäeva on aga kindlasti kere vajunud jässakamaks, pundunud ning kaardunud imetlusväärselt ettepoole. Torustik kere sees on täitunud termotuumareaktsiooni-laadse protsessi jääkidega ja otsimas väljundit. Vähegi väärakama kohtlemise korral võib ohtlik reaktsioon vallanduda ning 7-meetrise torustiku sirgeks lüüa. Tulemuseks on 7,5 meetrit kõrge webxan. Ohseda maavärinat, kui see protsess peaks toimuma Lunini tänava majas. Katus lendaks ülbete naabrite hoovi. Kahjunõudeid miljonite kroonide ulatuses. Seda ei soovitaks mina küll mitte kellelegi. Vot mida kõike üks tühine see tekitada võib :P
Nüüd, kus kolmest 11-tunnisest trallist on seista jäänud veel vaid kaks tundi, võin julgelt väita, et kere siiski ei värise. Ei hirmust ega millestki muust. Üldse ei värise. Tõsi, kannad veidi valutavad, kuna neil on tulnud seda umbes 45 kilo enda seljas taluda.
Massi-asju uurime hiljem ja uues sissekandes. Selgus, et ka homme hommikul peaksin ma tooma saadetise Cargobusist, viima koolitusele arvutid, käima EMTA-s ning... pärast vaba päeva kl 21 paiku instrumendid taas endale hoiule võtma, kuna ülejärgmisel hommikul peaksin niikuinii hommikust alustama.
Postita kommentaar