Kuues organ

Pärast umbes viiekordset kutset, kokkuleppimist ja aja edasitõukamist otsustasin täna lõpuks ära käia Vaksali tänaval Wellness keskuses. Iseäranis tõsiselt kannustas mind sinna minema sellesama blogi alguses kirja pandud sissekanne. Tegi ju seesama daam ka umbes nelja ja poole aasta eest mulle toona Tartu ainsas Rimis testi, mõõtes ära mu rasvasisalduse. Siis mainis minuga kaasas olnud Dima kommentaarina, et ma olevat paks nagu hüljes, kuna kõik mu siseorganid olla üksteisest paksu rasvakihiga turvaliselt eraldatud. Eks mu kehamass oli toona ka ligi tsentner ning vastav indeks üle 32. Seekord KMI-ga umbes 25,5 mõõtis ta mind ühes teises Rimis uuesti ning üllatas mind sõnumiga, et mul olevat kehasisest rasva vaid umbes 19.7%. Kuid ta andis telefoninumbri ja võttis minu oma, soovides mind kindlasti ühe keerukama masinaga mõõta.

Täna siis käisin selle masina juures. Olin sellist varem ka näinud. Pildil kujutatust erines see vaid puuduva varre poolest, käepidemed käisid kenasti korpuse sisse ning juhtmed kerisid end pärast lahti laskmist tagasi nagu tolmuimeja voolujuhe. Selle tööpõhimõte on lihtne: see laseb läbi inimkeha erinevate impulssidega voolu. Selleks tuleb aparaadile astuda paljaste taldadega ning käepidemetest hoida paljaste kätega. Vahele piserdatakse veel veidi elektrolüüti puhuks, kui nahk liiga kuiv on. Elektriimpulsis mõõdavad erinevate kudede tiheduse kaudu terve rea näite. Kehamassi muidugi samuti. Kuid andmete hulka kuuluvad rasva- ja veeprotsent, eraldi lihasmass ja spetsiaalselt südamepiirkonna rasvasisaldus. Ka luumass, metabolismi tase puhkeasendis (PAV) ning füüsise tüüp kuvandusid ekraanile. Eriti edev näitaja on kudede ja keha bioloogiline vanus. Ehk siis terve kärbsepesa ühe hoobiga.

Sellest pildist ajendatuna mõõtsin ma enda vööümbermõõdu.
Nelja aasta eest oli see üle meetri, praegu 88 cm.

 





Muidugi oli Taimi eesmärgiks meelitada mind oma Õige toitumise kooli. See on hoopis teine teema ning ma ei hakka siinkohal pikalt sel teemal filosofeerima. Minu jaoks oli määrava tähtsusega see mõõtmistulemus. Kõrvutan seda normidega, mis mulle kirjandusest ja tabelitest üles otsiti.

Kõigepealt kehamass olevat minu pikkuses mehele ideaalne 69…77, kuid vastavalt vanusele arvas ta normaalse olevat veel ka paar kilo enam, ehk ligi 80 kg. Aparaat mõõtis mu kehamassiks 80,9 kg. Kuid siinkohal ei saa rõhutamata jätta, et ma olin ju kaunis paksult riides. Isegi kodused õhukesed rõivad on mul kokku üle kilo.

Keha rasvasus oli tabelite järgi normaalne mul 22,1%, näidu järgi oli see aga 18,4%. Seega, tublisti alla normi. Veeprotsent olevat normaalne vahemikus 60…65, mul oli see aga 58,5 — samuti alla normi. Need kaks näitu andsidki Taimile põhjuse mind meelitada oma kursusele. Üks kursus kestvat 12 korda (iga nädal ühe korra) ja maksvat vaid 15 € (polegi kallis!).

Lihasmassiga polnud mul aga üldse kiita. Normaalne olevat 70…75, mul oli see aga vaid 63,5. Kummati näitas aparaat minu füüsise tüübiks 9-pallises skaalas 5 ehk igati keskmist (standardset).

Tabelite järgi pidanuks mu puhkeseisundi metabolismi tase (PAV) olema 2100 — minule arvutas instrument aga mu näitude alusel vaid 1923 kcal. Ma parem ei hakanud kilkamagi, et olen endale seadnud määraks 1500, millest tihtilugu ka kinni pean.

Luustiku massi normaalnäit pidanuks mul jääma 3,29…3,69 piiresse. Minul oli see aga 3,3. Ainus normiülene näit ning jääknäht vanast paksust hülgest näis olevat südamepiirkonna rasvasuse protsent, mille norm olla 3…5%, mul oli aga 9%. Kui kogu keha oleks sedamoodi üle normi olnud, oleks Taimi seda nimetanud mu abdominaalseks rasvaks ehk kuuendaks organiks.

Kui nüüd aparaati uskuda, siis olevat mu bioloogiline vanus 36 aastat.