Uurisin tulemusi ning võin kindlalt väita, et kehamassi langetamine (nn kaalulangetamine) pole pooltki nii keeruline kui saavutatu säilitamine. Selleks on ilmselt vaja raudset, isegi robotlikku tahtejõudu. Kui seda napib (ja enamasti napib), siis tuleb abi otsida. Mulle on olnud aeg-ajalt abiks mitmesugused kapslid, mida küll enamasti reklaamitakse kui selliseid, mida kord sisse võttes võid elu aeg piiramatult süüa, ilma et oleks karta rasvumist. On ilmne, et sedalaadi nn rasvapõletajate manustamise lõpetamine toob endaga siiski kaasa ka uue massitõusu. Kuid eks siiski ole peamine süü suurte kalorikoguse manustamises. Oma märkmetest uurisin järele, et viimati ma kasutasin selliseid imepille 7. novembril. Mis siis detsembri lõpus juhtus, eriti selle teisel poolel?
Alumisel on esitatud iga mõõdetud päeva maksimaalne ja minimaalne mass. Tühja ja täiskõhu vahe võib olla kuni paar kilo. Tõde on kusagil selle vahel. Roheroosad tulbad aga näitavad, kui mitu protsenti sai ühel või teisel päeval rohkem söödud, kui põhiainevahetukseks (PAV) vajalik. Kiireks massilanguseks on vaja see tulp hoida kas nulli ringis või koguni negatiivne. Sellist paastumist aga organism kaua ei talu ning selleks, et ei järgneks suuremat sorti ülesöömine, ei tasu seesuguseid perioode liiga pikalt ette võtta.
Käesoleva aasta algul oli mu kehamass tublisti üle 85 kilo. 98-st selleni kulus umbes kolm aastat. Täna, aasta lõpuks, on mu mass üldjoontes alla 80 kilo. Viis kilogrammi ühe aastaga ei ole liiga paha tulemus. Viimased viis kilo jäägu siis alla võtta homme algaval aastal. Võibolla võiks aga eesmärgiks võtta saavutada tulemus juba juuli lõpuks. Sellisel juhul saaks kenasti deklareerida, et viie aastaga on pisitasa jälgides kaotatud kokku 23 kilo.



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar