Ehmatav maitseelamus

Eelmise nädala lõpus lasin ma endale Pärnu pubis Bumerang serveerida krokodilliprae. Ma olin endale visualiseerinud selle kui suurepärase hõrgutise. Tahtsin koledasti proovida. Ehkki see oli küll kogu menüü kalleim pakkumine (hind 27.10 €), ei lasnud ma enda agoonilist ideed murda. Mõtlesin, et kui neil see parasjagu puudub, tellin kas jaanalinnu, känguru või mõne muu eksootilise, kindlasti aga mitte pastarooga, mida ma kodus saan sisuliselt ülepäeviti.

Krokodill serveeriti suure fooliumis valmistatud kartuliga, paari kodumaise köögiviljaga ning seene-küüslaugusalatiga. Lisaks oli kõige alla peidetud veel üks chilli ja jalapeno vahepealne, marineeritud kurgi sarnane toode, mis lisas kogu roale tulisust. Etteruttavalt pean mainima, et kolmandiku tollest sõin ära, kolmandiku jagasin seltskonna vahel ja kolmandiku saatsin nõudepesijale. Ilmselt see jalapeno just oligi, kui uskuda veebiavarustest leitavaid kaadreid.

Igatahes pärast tükikese selle frukti maitsmist jäi mulje, justkui oleks poolesaja žiletiga keel ribadeks lõigatud. Kui tavaliselt tuleb silmist teravate elamuste peale vett, siis siinpuhul kulus kogu too vesi tulekahju kustutamisele.

Kartul oli vesine ja ebameeldiv. Ma olen elus korduvalt fooliumis küpsetatud kartulit söönud, kuid seekord oli pakutav nagu mädakõrvits. Üksnes vastu fooliumit puutuvad osad olid maitsvad. Šampinjonid küüslauguga olid maitsvad. Tomat ja kurk olid just sellised, nagu need meie köögiviljalettidel on: enamasti maitsetud. Salatilehe kohta ei oska ka midagi paha öelda, kuid ilmselt oli see mõeldud dekoratsiooniks. Mina kui esmakordne krokodillisööja sõin tolle dekoratsiooni meelsasti ära.

Pakkusin kolleegidele maitsta ka seda vintsket grillkrokodilli. Mitmed maigutasid suud ja püüdsid leida sarnasust kanaga. Ilmselgelt oli toode äärmiselt halvasti valmistatud, arvatavasti külmunud lihatükist. Igatahes oli tulemus ülimalt vintske ja täiesti maitsetu. Kui sel oleks olnud juures kala lõhn, oleksin kindlasti kahtlustanud kalmaari. Seda aga ei olnud. Seega oli tegu ilmselt siiski krokodilliga. Kogu roa kõige ebameeldivamaks nüansiks oli aga see, et asi oli üle valatud õunaäädikaga (kui see just veiniäädikas polnud). Igatahes on õunaäädikal just täpselt see maitse, mis minule mitte üks teps ei meeldi. Ma pole vist varem viimase 30 aasta jooksul nii ebamaitsvamat rooga söönud. See oli võrreldav kooliköögist pakutavaga, kus siniseks tõmbunud poolkuivanud kartulite kõrvale pakuti jahust ja tükilist hapukoorekastet, millesse oli lisatud mõni ebe loomalihakonservist.

Nüüd olen ma dilemma ees. Kas ma peaksin eluks ajaks loobuma krokodillide söömisest või vastupdidi — proovima veel vähemalt kolmes erinevas toidukohas krokodilli. Ehk oli viga kokas ja tema oskamatuses?

Kui kellelgi on krokodillidega kogemusi ning see pole serveeritud vintske valge maitsetu käntsakana, maitsestatuna õunaäädikaga, siis andku teada.