4 nädalat 10.0117

Tänaseks on möödas 28 päeva eksperiment 10.0117 algusest.


Seekordses vahekokkuvõttes tõin esile varasema malli kohaselt viimase nädala näitajad. Veel avaldamata päevade keskmised on real «käesolev» ning eelmise nädala kesmine real «eelmine». Kogu eksperimendi keskmine, mis asub real «exp keskm», kipub pidevalt muutuma, vastavalt viimaste sissekannete näitudele.

Sellest tabelist paistab silma, et siin esineb kindlasti viimase 10 aasta madalaim mass, mille saavutasin täiesti juhuslikult 10. veebruaril. Sellele eelneval päeval olin kokku söönud alla 300 g tahkiseid ning siinkohal tekkis mul huvi, mis see kõik oli. Otsisin täissirgeldatud paberi üles ning võisin meenutada, et olin tol päeval söönud pekileiba küüslauguga, suitsujuustu ning konservvorsti. Kui olukord sedasi soodsana jätkub, tuleb kiusatus oma «dieet» ka tõsiselt PEKIDIEEDIKS ümber nimetada.

Tabeli kõik näitajad on madalamad kui eelmisel nädalal. Ka keskmine ööpäevane toidukogus on veidi üle kilogrammi. Üks tõsine nüanss, millega tegeleda tasuks, on erinevate toitainete tasakaal. Võimalik, et seda tasuks jälgida. Ilmselt saan selle kohta teha koguni tagasiulatuva ülevaate. Ma ei ole kindel, et see toiduratsioon peab tingimata ööpäeva jooksul tasakaalus olema, teisalt ei ole ma iial ka ühel päeva pelgalt rasva ja teisel vaid valke söönud, et kolmandal süsivesikuid õgida. Kuid see on põnev teema, millele tasuks veidi tähelepanu pöörata. Kui vaadata mulle näkku, siis ei näi see kuigi terve. Kindlasti on selles oma osa suhteliselt vähesel magamisel ja muudelgi teguritel, ent kahtluse alt ei jää välja ka manustatud toidu koostis. Uurime!


Tegin ka pisikese kokkuvõtte veebruari algusest peale teostatud uneaja ning sigarettide suitsetamise sagedusest.

Selgus, et ma suitsetan ühe suitsu umbes 16…31 minuti järel, keskmiselt iga 23 minuti järel. Järelikult on suitsetamise sagedus vähenenud umbes kaks korda. Et aga varasem oli hinnanguline ning ma polnud nii täpselt sellesse arvutanud uneagu, siis tuleks otsuse tegemiseks vaatlusi jätkata. Unele olen alates veebuari algusest kulutanud kokku 47,5 tundi (kõige enam 8 tundi, kõige vähem 3,5 tundi — keskmiselt 5,3 tundi).

Soovitustest naistele

Leidsin surfamisi mingisuguselt tantsustuudio lehelt http://www.letsdanceest.com/?id=971 toitumissoovituste alalehe AMPSER. Kogu see jutt sellel tundus asjalik, ent siiski samatendentslik, nagu enamik omasarnaseid. Eeldatakse, et inimesed kindlasti söövad võimalikult palju ning soovivad süüa veelgi enam. Teiseks eelduseks on toitainete võimalikult maksimaalne omandamine. Kõneldakse vajadusest sportida ja süüa näiteks iga päev üks teelusikatäis suhkrut vähem. Viimasega kaduvat aasta jooksul üks kilo kehamassist! Siiski, huvitavamaid lõike tahaksin suisa tsiteerida, et neile vastu väidelda. Originaaltekst on mustaga, minu märkused, nagu tavaks, värviliselt. Kusjuures ma otsustasin isegi mitte eriliselt muuta algset vormistust ega sõnastust, üksnes reavahesid vajadusel. Järgneb lehekülje tekst läbisegi minu kommentaaridega:


Trofoloogid väidavad, et vale toiduvalik tekitab seedeorganites käärimise, mis mürgitab organismi. Verre imbunud mürkained kahjustavad vere kvaliteeti.
Tekivad akne, punnid, ebameeldiv hingeõhk, liighigistamine.Organism muutub vastuvõtlikuks haigustele.

→ Mulle pole saladuseks, et trophos tähendab ladina keeles toitumist. Ent toritumisteadlasi ma pole varem kohanud trofoloogideks nimetatavat. Omapärane kummati. Samas, kohe esimese lausega on see märk sellest, et sedalaadi lehekülge ei maksa täie tõsidusega võtta.
→ Ma pole kindel, et seedetegevust saab tingimata käärimiseks nimetada. Eriti veel kui silmas pidada, et käärimine on reeglina defineeritav kui hapnikuta «põlemine».
Kui meie seedetraktis toimuks käärimine, siis oleksid meie soolestikus tegutsevad bakterid meie konkurendid. Aga termin terminiks, küllap on mõeldud gaaside teket, mida mina oma dieedis just pigem pooldan. Vot ma ei ole päris kindel, kas käärimise produktid on just organismile mürgised. Enamasti on käärimise üheks saaduseks süsihappegaas (CO₂) — organismile ohutu aine. Võiks öelda pigem teisiti: kui näiteks õhust see gaas puuduks, oleks õhk inimese organismile ohtlik. Kahtlemata võime siinkohal kõnelda liiast. Kui õhus on liiga suur süsihappegaasi kontsentratsioon, muutub inimene loiuks ja hakkab haigutama, eriti soojas ruumis. Seedimise käigus tekivad ka mitmed teised gaasid, näiteks suisa tuleohtlik metaan.
→ Ennekuulmatult omapärane on väljend vere «kvaliteet». Justkui me seda importida plaaniksime.
→ Akne ei teki kindlasti mitte vere tõttu, eriti aga mitte veres leiduvate kahjulike ühendite tõttu. Selle tekitajaks on hoopis teised tegurid [vt lisa http://www.akne.ee/index.php?id=10]
→ Ma ei tea, mis on punnid. Selliselt võib nimetada mistahes erinevaid nähtusi, naha puhul kasvajast sääsehammustuseni välja. Kui paljukese on aga nahakasvajal või sääsel pistmist vere kvaliteediga?
→ Ebameeldiv hingeõhk (HALITOOS) on põhjustatud peamiselt suus leiduvatest bakteritest ning suuhügieenist, kõige vähem aga toidu koostisest [vaata ka http://www.epl.ee/artikkel/158641]
→ Liighigistamine (HÜPERHIDROOS) [täpsemalt:http://www.derma.ee/articles.php?id=106] on põhjustatud enamasti sajast muust tegurist kui toitumine, ehkki on seoseid leitud liialt vürtsikate toitude ja higistamise vahel.
→ Organism muutub pigem külmetumisest või kurnatusest haigustele vastuvõtlikumaks. Võiks ju spekuleerida, et kui inimene sööb end pidevalt puhetistesse, siis ta ei tunne end ka hästi, tunneb kurnatust ning haigestub. Samas aga ei usu ma mitte, et punniskõhulisele hakkab näiteks gripp paremini külge kui allpool soovitatud eraldi valke söövale kodanikule.

VÕIDA VIIS TUNDI ENERGIAT

→ Selle alapealkirja mõttest ma siin aru ei saa, kuid kui edasi lugedes arusaamine paraneb, lisan kommentaari. Ahjaa, vastus on kohe järgnevas lõigus!

Õigesti kombineeritud toit – hoolimata rasva- ja kolesteroolisisaldusest!- ei tekita rasvakihti ega ummista organeid.Võite süüa kõike, mis maitseb, kuid ärge segage kõike omavahel ja ärge sööge mitut kontsentreeritud toiduainet korraga ! Nii töötab magu 8 tunni asemel kõigest 3 tundi ja tervelt 5 tunni energia jääb üle. Ja polegi vaja end väsimuse korral kohvi või maiustustega turgutada.Seepärast tuleb menüüd kokku seades arvestada seedenäärmete ja mahlade füsioloogilisi piire.
→ Selles väites on midagi mulle arusaamatut. Esiteks ei saa ma aru, miks magu peaks töötama riigitöötaja kombel 8 tundi. Miks mitte 10, 12 või 6? Või hoopis 17 minutit? Millele see väide baseerub?
→ Mitte rohkem mõistetav pole ka see 3 ja 5 tunni vahekord. Kahjuks pole põhjendust ega viidet sellisele väitele.
→ Kui nüüd viie tunni energia jääb üle, siis kas ma peaksin sellest järeldama, et söön niisama «tühja»? Söön, aga viis kaheksandikku energiast läheb kuskile kaduma? Totaalselt arusaamatu!
→ Väsimuse puhul ei saa end maiustustega turgutada! Proovige mõnikord üles tõusta ülivara, vähemasti enda kohta. Näiteks kui olete harjunud magama 6 tundi, tõuske üles juba pärast 2. tundi. Sööge ära paar-kolm ülimagusat pumatikommi (nt Kalevi «Rukkilill»). Mis tunne on? Normaalsel juhul jääte põhjalikult purju. Magus on aju toit. Kui on tarvidust kestvalt aju pingutada, siis on magus oma kohal.
→ Kohv kuulub minu meelest teise ampluaasse. See on narkootilise omadusega legaalne nauteaine. Ei saa välistada, et korrektselt tasakaalustatud toitumise puhul pole tarvidust organismi turgutada. Kuid antud konteksti see näide ei sobi. Selles artiklis püütakse justkui väita, et kui mitte süüa erinevaid toiduaineid segamini, siis väsimust ei tekigi.
→ Veidi kummaliselt mõjub kirjaviga, millest võiks välja lugeda, justkui mahladel oleks füsioloogilised piirid. Seesugune väide ei kaalu midagi, kui pole räägitud piiridest, olgu siis või seedenäärmete omadest. Neid oleks huvitav teadagi, praegusel juhul mõjub see lause labase ja põhjendamata «tarkapanemisena».

Me ei saa oma energiat mitte sellest, mida sööme, vaid sellest, mida suudame seedida ja omastada. Kääriv magu ei suuda organismi varustada kalorite ja vitamiinidega, mida toit sisaldab.
Iga toit vajab eri koostisega mahlu, erinevaid maomahla reaktsioone.

→ Esimene lause selles lõigus mõjub kui hiina vanasõna, kuna olnuks ka kirjutamata kujul niigi elementaarne.
→ Magu ise nüüd küll ei kääri, kui seda mitte amputeerida ja hermeetilisse anumasse pista. Teisele lausele võiks ette heita sedagi, et kui me omistaksime vitamiinipille ja sarnaseid kaloritablette, oleks asi korras. Sisu poolest on aga olukord absurdne. Kui kogu selle kirjutise idee on selles, et inimesed sööksid ratsionaalsemalt ega läheks paksuks (tantsijate lehekülg siiski!), siis — mis sellest, kui organism saab toidust vähem kasu. Vot kui see oleks näljahädaliste abistamisele kihutav lehekülg, mille eesmärgiks oleks sundida inimesi võimalikult vähem sööma ning kõiki varusid nälgijatele saatma, oleks iseasi. Siis peaks kirjutatama, kuidas vähem süüa, kuid nii, et ikka söönuks saada.
→ Järgmise lause kuulub aga järjekordselt absurdi valda. Maomahl on kindla koostisega maonäärmete nõre, mis mõnel persoonil on pisut happelisem, teisel vähem hapu. Jättes tähelepanuta maotu «eri» (erineva tähenduses), ei tea ma küll nimetada kahte-kolmegi «mahla». Ja millised reaktsioonid on olemas? Happeline ja aluseline? Või peetakse siin silmas oksüdeerivat ja redutseerivat? Kuidas neid reaktsioone ka nimetada, ei saa neid rohkem kui kaks. Neutraalse puhul ei saa me rääkida reaktsioonist, vaid selle puudumisest. Maomahlal kui happelisel emulsioonil saab olla üksnes üks ja ainus reakstsioon.

TASUB MEELES PIDADA !
1. Ärge sööge kunagi süsivesikuid ja haput toitu korraga.
Ärge sööge leiba, kartuleid, herneid, ube, banaane, datleid jm. koos sidruni, apelsini, greibi, ananassi, tomati jms. hapude viljadega. Tomatid ei sobi kokku tärkliserikka toiduga.
Neid sobib süüa koos lehtaedviljade ja rasvase toiduga.

→ Jutte leiva ja kartuli kolekahjulikust koosmõjust olen ma kuulnud varemgi. Siin on need aga pandud ühele võrrandi poolele. Saan aru sedasi, et kui valmistan endale herne-oapudru kartulitega, panen sellele banaanimoosi datlitega, siis võin rahus leiba kõrvale hammustada. Teisalt ma ei kujuta ette menüüd, kus ühel taldrikul oleksid näiteks datlid ja greip või koguni kartulid ja sidrun. Pisut mõttetu soovitus, kuna selliseid asju keegi tavaliselt koos ei söögi.
→ Tomati nimetamine hapuks viljaks on iseeneset huvitav fenomen. Tomatileivale siis — ei? Või kui on tavapärane kodune praad kartuli ja kastmega, siis tomatisalat on keelatud? Tuleb oodata 8 tundi, et toda süüa tohiks?

2. Ärge sööge korraga kahte kontsentreeritud valku.
Ärge sööge korraga pähkleid ja liha, mune ja liha, juustu ja pähkleid, juustu ja mune jne.
→ Taas uus termin: kontsentreeritud valk. Ma ei ütleks, et peamiselt valgust koosnev muna oleks kontsentreeritud valk. Loo kirjutajale pole ilmselt ka selle termini tähendus tuttav.
→ Nii et ära tuleks keelata telerist tuttav hõrgutis — karbonaad pähklitega? Pole iial proovinudki. Peekon munaga on ülitavapärane inglismaine hommikueine, juustuomlettki pole võõras. Olen poes näinud müügil valgehallitusjuustu pähklitega. Ja nüüd siis tuleks need kõik kõrvale heita? Kahjuks pole sellegi meelespea juurde antud ainustki füsioloogilist põhjendust.

3. Ärge sööge rasvu koos valguga.
Koor, või õli koos liha, munade, juustu, pähklitega on tervisele kahjulik.
→ Ei saagi aru, kas siin nüüd mõeldakse koort või õli, või siis koort, võid ja õli? Lihapraadimisel ei tohiks seega kasutada ei õli ega ka searasva ennast? Kuidas ma siis praen näiteks peekonit, kui ma ei tohi rasva kasutada. Nagu kirjas, ka võis ega õlis ei tohiks praadida. Aga mida teha lihatükist (tõsi, selle pekisemast osast) välja sulava rasvaga?
→ Autor näib olevat mingil määral pähklite vastane. Ei saagi päris hästi aru, kas ta liigitab pähklid rasvade või valgu hulka. Ilmselt siiski rasvade, kuna seda on enamikus pähklitest suuremas ülekaalus ja süsivesikuidki on märksa enam kui valku.
→ Kogu siin toodud loend koosneb eranditult ülimalt kaloririkastest toiduainetest. Selge see, et selline on tervisele kahjulik, kui pidevalt kalorite «üledoos» saada. Sedalaadi deklaratsioonid, ilma et juures oleks vähimaidki põhjendusi, mõjuvad isiklikult mulle ärritavatena. Isegi veelgi ärritavamalt, kui reklaamides kõlavad soovitused «proovi» ja «avasta».

4. Ärge sööge hapusid puuvilju koos valkudega.
Apelsine, sidruneid, ananasse, tomateid jm. ei tohi süüa koos liha, munade, juustu, pähklitega.
→ Mille poolest see tarkusekild erineb esimesest? Ananass ega tomat pole just päris puuviljad.
→ Mulle isiklikult tundub, vastupidiselt soovitatule, et kaloririkkaid toite on just nutikas süüa koos kalorivaestega.

5. Ärge sööge suhkrut ja tärklist korraga.
Tarretised, keedised, suhkur, mesi, siirup ei sobi teraviljade, leiva ja kartuliga, sest see kutsub esile käärimise.
→ Taas ülimalt kummaline ja põhjenduseta nõue, aga ka väide. Suhkrusaiale, koogile moosiga — ei! Meeleivast ja kartulist siirupis rääkimata. Suhkur ja tärklis on mõlemad süsivesikud, erinevad veidi vaid oma struktuurilt. Et pole konkretiseeritud, millist suhkrut silmas peetakse, võib vaid oletada, et mõeldakse nn lauasuhkrut. Kahjuks pole ma suurem asi moosisööja. Kuid tean, et kui tegu pole just käärinud moosiga, ei tekita see mingeid puhetisi. Ka kartulipuder seda ei tekita. Kui ma armastaksin moosi, siis prooviksin kindlasti järele, kas kartulipuder moosiga tekitab gaase. Sean püsti nullhüpoteesi — kartul koos moosiga ei tekita gaase! Käärimisest ma parem ei räägigi, sellest kirjutasin päris alguses ning pean edaspidi silmas, et autor on segamini ajanud käärimise ja seedegaaside tekke.

6. Sööge ainult üht liiki kontsentreeritud tärklist korraga.
→ Maisi ja kartulit koos ei söö! Hernesupi sisse kartulit ei pane? Ega ma ei teagi kuigi suurt hulka toitusid, mis oleksid tärkliserikkad. Et seda tärklist siin juba mitmendat korda negatiivses toonis rõhutatakse, tuleks ehk soovitada igasuguste tärkliste söömine?

7. Melonit ja arbuusi võib süüa ainult omaette, sest koos teiste toitudega võivad melon ja arbuus tekitada tervisehäireid. Melon võib asendada üksinda ühe toidukorra.
→ Kui põiepakitsusi või kõhupuhitust saab tervisehäireks nimetada, siis on väitel kahtlemata jumet. Ma olen aga kogenud, et nii melon kui ka arbuus, eriti just viimane, tekitavad diureesi (veel üks tervisehäda?) ka siis, kui neid «omaette» süüa. Ja isegi siis, kui üksnes neid süüa.

8.Piima tarvitage alati eraldi toiduna.
→ See on seni üks väheseid positiivseid sõnumeid. Piim ongi imetajast noorjärgu toit. Enamasti peavad inimesed piima all silmas koduveise emaslooma muundunud higinäärmest eritunud emulsiooni. See ongi konkreetselt vasika toit. Eraldi toit. Inimese noorjärkudele (imikutele) sobib ema rinnapiim, täiskasvanud inimesed ei tohiks piima tarvitadagi, kuna see on liialt toitaineterikas. Inimesed on õppinud ajapikku piima tarvitama ning paljudel on tekkinud koguni resistentsus laktoosi (piimasuhkru) suhtes. Normaalselt peaks toores piim tekitama laksatiivseid nähte ehk tekitama kõhulahtisuse.

SEADUSEKS OLGU:
* ühel toidukorral ainult üks valk korraga
Piim on laste ja väikeloomade täisväärtuslik toit, kuid segab teise toidu seedimist; sellepärast tuleb seda juua eraldi. Piima kõrvale võib süüa hapusid puuvilju, sest need ei sega üksteise omastamist.
→ Soovituse esimene pool on arusaadav, teine pool aga pisut arusaamatu. Kui piimale haput otsa süüa, läheb ju piim hapuks ning maos peaks toimuma «käärimine», nagu kõnealuses kirjutises öeldakse. Mind isiklikult piima joomise jutt ei puuduta, kuna ma seda ei joogi.

* Õige toitumise eesmärk on ära hoida käärimine ja roiskumine seedetraktis.
Heaolu ja harmoonia aluseks on mõõdukus !
→ Ma arvasin seni, et toitumise põhieesmärgiks on siiski energia saamine. Inimlooma puhul võiks kõnelda ka mõnudest. Inimene tegeleb mitmete mõnutegevustega, millel pole ammu enam pistmist bioloogiaga. Nagu ma eespool korduvalt korrutanud olen, pole seedimise puhul ilmselt õige kõnelda käärimisest. Ka roiskumise mõiste ei sobi siia. Roiskuma läheb surnud inimene ühestükis oma seedetrakti sisuga, ja isegi eelkõige tänu sellele.
→ Mõõdukus võiks valitseda kõiges. Kas mõõdukus ka just heaolu aluseks on, selle üle peab pikemalt filosofeerima, kuid see lause selles kontekstis eriti ei häirigi.

Trofoloogia reegleid jälgides ei pea maniakaalselt lugema iga “söödud” kalorit, uurima rasvasisaldust või muretsema kolesterooli pärast, sest lõpetamata seedimine ja halb ainevahetus on rasva ja kolesterooli tekkimise peamised põhjused.
→ Jätkem kõrvale trofoloogia kui mõiste. Selle lause mõte on aga pisut minu kapsaaeda. Mitte küll, et ma lausa nüüd «maniakaalselt» kaloreid loeksin. Ehkki teistele see just nii võib paista. Pigem on see sport minu moodi. Mulle on elu aeg numbrid ja statistika meeldinud. Päris huvitav on sedasi neid kaloreid üles märkida.
→ Ma pole just päris kindel, et siin toodud soovituste kohaselt toiduaineid kombineerides eemalduksin indiviidi mured lõpetamata seedimisest. Pigema olen ma seda meelt, et kui mõni toiduosis jääbki seedimata, ju siis organism seda ei vajanud. Või tuleb seesuguseid asju teisiti manustada. Selleks, et saada raua-aatomeid, ei piisa ilmselt raudnaelte söömisest, kuigi maos leiduv soolhape ilmselt veidi sealt ikka neid osiseid kätte saaks.
→ Juba energia jäävuse seadusegi järgi ei kao ega teki niisama midagi. Sama kehtib ka kolesterooli kohta. Kui ikka süüa toitu, mis ei seedu (nt spinat), siis ei teki ka kolesterooli. Viimane saab tekkida siiski millegi seedimise produktina.
→ Endiselt häirib mind sõnumi õrn vastuolulisus. Miks peab paaniliselt iga allaneelatud ivikese lõpuni ära seedima, kui meie sooviks pole muu kui nauding söömisest? Pigem olekski siis parem, kui toit võimalikult seedumata kujul seedekulgla läbiks?

* Sööge toiduaineid niipalju kui võimalik toorelt.
Loobuge tööstuslikult töödeldud toiduainetest. Ärge pakkuge üle õli, rasva ja soolaga.
Maitsestamiseks kasutage värsket või kuivatatud maitserohelist.
→ Toorelt söödavaid toiduaineid on masendavalt vähe. Peamiselt taimne mass. Inimene pole siiski lehm.
→ Kui mõelda, et peaksin sööma toorest kala või liha, siis see mulle isiklikult ei istuks.
→ Milline on tööstuslik töötlemine? Kas isepraetud lihatükk või isekeedetud makaron on nii hirmus palju tervislikum, et selle valmistamisele kuluv ajakadu end ära tasuks? Selline põhjendamatu nõue kõlab kui mõttetu deklaratsioon. Järgneb abstraktne reklaamlause — ärge pakkuge üle. No sellisel juhul oleks võinud olla vähemasti piir tõmmatud, alates millest on «üle».
→ Milliseid võimalusi on veel maitseroheliste valikus peale värske ja kuivatatu? Kui pole, siis puudub viimasel lausel selles lõigus vähimgi mõte.

* * * Chipsid ja Pepsid maksu alla – Ameerika teadlsed on mures üha suureneva ülekaaluliste laste hulga pärast, keda ohustavad südame-veresoonkonnahaigused, mille põhjuseks on valed toitumisharjumused. Bostoni lastehaigla arstide arvates tuleks terve eluviisi nimel võidelda majanduslikult – maksustada fastfoodi asutused ja gaseeritud jooke tootvad ettevõtted.
→ Tekst on mõistetav, ka sisu poolest. Kuid ma ei saa aru, kuidas see sobib pealkirja alla.

Ent: Kas ainult ?
Tulu ei tõuse kui inimene ise midagi ette ei võta. Kõik algab lapsepõlvest, harjumustest.
Sama oluline on liikumine ja sport!Kui teil on peres probleeme ülekaalulisusega või/kui kuulute südame-veresoonkonnahaiguste riskigruppi, siis parim, mida teha võite on : alustada kohe sportimisega !
→ Vot just nimelt sport ehk tühikargamine on puhtakujuline energia raiskamine, mis seda masendavam, et maailmas on nii kole palju nälgivaid neegreid, kes kõigele vaatamata pole oma sigivust minetanud.
→ Sportimist ei saa õigustada, kui siinkohal sisse tuua ürginimene, kes olevat hästi palju liikunud. Ürginimene ei teinud sporti ega söönud mõnu pärast. Kui bioloogina käsitleda ürginimest kui üht regulaarset loomaliiki, siis ükski loom pole nii loll, et energiat tarbetult raisata.

MIS JUHTUB KEHAGA KUI TE PIDEVALT ENNAST TREENITE?
Vastavad USA teadlased: John Porcari Wisconsini Ülikoolist ja Steve Swoap Massachusetts`I Ülikoolist.
→ Miks sellisele küsimusele peavad just ameeriklased vastama? Kas nende arvamus on midagi eriti aukartustäratavat? Needsamad ameeriklased, kes kannatavad rahvusliku rasvumise all? Vale näide! Toodagu siinkohal parem permlaste või nn tšuktšide seisukohad. Miks seda ei tehta? Lihtsal põhjusel — loodusrahvad ei tegele spordiga, liikumine on nende elu loomulik komponent. Eks see ole ka tõsi, et ilmselt ei toitu nad kartulikrõpsudest ega burgeritest.

MINUTI JÄREL: hakkab eralduma adrenaliin
Esimeste 15-20 sekundi jooksul vallandub stressihormoon adrenaliin, mis käivitab süsivesikute ärapõletamise. Samaaegselt pumpab süda veresoonkonda kuni 20 liitrit verd minutis (normaalselt umbes 5-6 liitrit). Tagajärg: veri saab hapnikuga paremini rikastatud.
Peale selle tõuseb temperatuur lihastes 28-lt 37 kraadini, mis kiirendab ainevahetust ja ehitab lihasmassi.

PEALE 10. MINUTIT: tõuseb südame löögisagedus
Pulss tõuseb maksimaalselt südame löögivõimest 70% (muidu umbes 60%). Veresooned venivad/ laienevad, vererõhk tõuseb. Tagajärg: nahk hakkab punetama, eelkõige näol.

PEALE 30. MINUTIT: toimub puhas rasvapõletamine. Higistamisega alaneb kehakaal 1-3 kilo. Paraneb aju verevarustus- aju töötab kiiremini. Väljapuistatud õnnehormoonid tagavad hea meeleolu ning enesetunne paraneb.

PEALE 45. MINUTIT: on kontsentratsioon parem. Selleks ajaks olete ära põletanud juba 320 kalorit. Kontsentratsioon on tunduvalt kärgem (langeb alles peale 6 tunni möödumist). Isegi 224 tundi peale sportimist töötab ainevahetus täistuuridel ja kalorieid põletatakse rohkem kui 7%. Värske hapnik parandab kudede verevarustust ja filtreerib jääkained verest kiiremini. Tagajärg: rakkude uuenemine kiireneb, nahk muutub ilusamaks, näete noorem välja.
→ Ma ei pea vajalikuks seda spordifüsioloogiat isegi kommenteerida. Mis kuradi seost on sellel toitumisega, kui nägu punetama hakkab?

NB! Inimese tervis ja sisemine rahu ei olene juhusest, fastfoodi asutusest ega gaseeritud jooke tootvatest ettevõtetest VAID õigest mõtlemisest, toitumisest ja parajast liikumisest, mille vundament rajatakse/ ehitatakse lapsepõlves.
→ Selle lause vastu muidugi ei oska midagi kosta. Justnagu TeleTuru reklaamist kopeeritud.
→ Kindlasti ei pea ma õigeks seesugust mõtlemist, kus inimene nälgib päev läbi selleks, et õhtusel peol kõvasti kugistada ning järgneval päeval sörkima minna.
Loomulikult on üks mu suure spordivastasuse põhjusi ka materiaalne olukord. Selle loo kirjutaja peab elementaarseks, et igal inimesel on kodus vannituba, kus ta siis lisaks toidu raiskamisele veel ka joogivett raiskab. Minul ei ole elu sees olnud võimalust end suvalisel hetkel duši all leotada ning ma olen kohanenud sellega, et ilma läbi ajada. Milleks siis end ilmaasjata higiseks ajada?

* * *
KUIDAS ARVESTADA NORMAALSET KEHAKAALU ?
Ligikaudseks arvestuseks kehtib ikka veel nn. Brocca valem: normaalkaal=keha pikkus – 100. Näiteks: pikkus 160 cm – 100 = 60 kg. Oletame, et kaalute 20% (s.o. 12 kg) rohkem. Tervise huvides tuleks siis kaalust samavõrd maha võtta.
Naistel oleks ideaalkaal normaalkaalust 15 % võrra väiksem, seega 60 puhul –9 kg = 51 kg.
Kiirmeetoditega ideaalkaalu püüdma minna poleks tark tegu, sest eksperdid väidavad üheselt, et organism pöördub oma lähtepunkti tagasi.
→ Eks see organism kui selline ole jah, justkui umbes 7000 aastat ajast maha jäänud, kuna inimene liigina ei kohane nii kiiresti muutustega. Poleks ju vaja siis edaspidigi ülemäära süüa, kuid kus sa sellega: niipea kui silm pealt lasta, kipub inimese ürginstinkt ikka mõnude poole. Ma polegi päris kindel, kas seksimine on söömisest mõnusam. Kes meist ikka jaksaks päevast päeva, 3…4 korda iga päev seksida. Kuid süüa jaksaks kindlasti ka 5, 8 või koguni 15 korda. Pigem «venib» suure söömise peale magu välja ja näljatunne tekib kiiremini.

KEHA MASSI INDEKS
Brocca valem pole eriti täpne. Põhjus: väikesekasvulised, kuigi treenitud inimesed, on selle valemi järgi sageli ülekaalulised ja suurt kasvu inimesed peaaegu mitte. Seepärast on tänapäeval kasutusel teine valem – keha massi indeks ehk lühidalt KMI. See näitab lihaste ja rasvkoesuhet. KMI arvutatakse järgmiselt: pikkus ruudus, näiteks pikkus 1,6 x pikkus 1,6 = 2,56.Jagada kehakaal selle näitajaga (näiteks 60: 2,56) – ja tulemus ongi käes.
Antud juhul on KMI 23,4. RUSIKAREEGEL on: kui KMI on üle 26, peate kaalus alla võtma.
Kui näit on üle 30, siis on saleduskuur meditsiinilistel eesmärkidel tingimata vajalik!
→ Jätan tähelepanuta kirjavea ning võin lisada, et samamoodi kui Brocca valem, ei arvesta ka KMI ei atleetide ega püknitutega, ei anorektikute ega küfootikutega.
→ Mis on meditsiinil asja üle 30 KMI-ga kodanikega? Ma arvan, et eesmärk pole mitte siiski meditsiiniline, vaid pigem isiku tervist silmas pidav.
→ Viisakas oleks muidugi ka siin selgitada, MIKS peaks KMI näiduga üle 26 kaalust (õigemini kehamassist) alla võtma.

KUI SUUR ON MINU ENERGIAVAJADUS?
Naine vajab kerge kehalise töö korral (näit. bürootöötaja) päevas umbes 2000 kcal.
Kui soovite kaalus alla võtta, peate päevas sööma umbes 1000 kcal vähem. Nii kaotate nädalas 1 – 1,5 kg.
→ Vähe sellest, et lehekülg näib olevat koostatud tantsijatele. Tundub veel mitmendasti vihjest, et see on mõeldud naistantsijatele. Kui mees peaks päevas sööma 2500 kcal (oletamisi), siis kui palju tema peaks kehamassi vähendamiseks päevas vähem sööma?
→ 1000 kcal vähem süües sööb naine vaid poole oma normaalsest vajadusest. Eespool oli aga juttu sellest, et liialt kiire kaalulangetus pole tervislik ning et inimese organism taastub kiiresti.
→ Taastumise kogemus on mul «Eksperiment 309» valguses edukalt läbi proovitud. Edukalt seetõttu, et seadsin hüpoteesiks, et see preparaat ikka ilmselt ei mõju kogu eluks, nagu reklaamiti. Võtsin küll 96 kg pealt umbes 85 kilole, kuid peagi pärast eksperimendi lõppu olin taas 91.

MA EI SÖÖ ROHKEM, KUID VÕTAN KAALUS IKKAGI JUURDE. MIKS?
Sageli te ei märka, et sööte rohkem. Kui päevas süüa ainult 100 kalorit rohkem (s.o.15 grammi shokolaadi) , võtate aastas juurde keskmiselt 5 kg.
→ Šokiteraapia valdkonda kuuluv sopsatus. Lihtsam on siis ju igaks juhuks üldse šokolaadist loobuda?

KA VÄHEHAAVAL VÕIB KEHAKAALU ALANDADA
Sööge iga päev 20 kalorit vähem (näiteks 1 teelusikatäis või 2 tükki suhkrutvõi 1 tablett glükoosi) nii võtate aastas kilo maha.
→ See on kuidagi liialt ühekülgne näide. Ehk võiks ka nädalas ühe prae asemel supi süüa või ühe moorapea asemel meloniviilu, saavutades sama tulemuse? Või siis asendades maitsva suitsuskumbria mitte vähem maitsva, ent vähemrasvase hõbeheigiga?

KIIRENDAGE OMA AINEVAHETUST SPORDIGA !
Aeglast ainevahetust on võimalik kiirendada spordiga (jooksmine, aeroobika,jõusport, ujumine jne.), sest lihased kulutavad rohkem kaloreid kui rasvakiht!!
→ Ood spordile! Idee siis selles, et õgige aga kõike ja aina rohkem, siis jookske ringi ja karake oma rasvad maha. Minu spordipõlgurluse nurgakivi see ongi. See on lausa ebaeetiline mu meelest. Samas, kui lapsed Aafrikas näljast üles paistatavad!

SAUNA ! SAUNA !
Uuemad uurimused näitavad, et korrapärane saunaskäimine (higistamine) toetab dieeti:
* kiirendab ainevahetust,
* mürkainete kehast väljaviimist,
* rasvade paremat ärapõletamist jne.
→ Sauna positiivsete omaduste vastu vaielda ei saa. Muuhulgas on saunaskäik ja ka pesemine märksa parem rohi näiteks akne vastu, kui eespool märgitud erinevate toidurühmade koossöömise keelustamine.

Dieedi alustamise korral soovib enamik kohe ja praegu kõike muuta.
Tüüpiline otsus: tänasest hommikust vähem, veel parem mitte midagi süüa ja palju sporti teha.Tavaliselt kiputakse portsionite suurust tohutult vähendama, enamik toituaineid satub täieliku keelu alla. Mida suuremaid piiranguid te endale teete, seda rohkem te dieedile mõtleteja seda suurem on oht, et see ebaõnnestub. Näiteks: “ma ei tohi üldse midagi magusat süüa” viib selleni, et te kogu aeg mõtlete magusale, mis omakorda varem või hiljem teie tahtejõu murrab.
Vastupidi: lubage enesele magusat, aga valige seda arukalt
→ No need kirjavead kipuvad ära tüütama. PORTSJON kirjutatakse jotiga. Ilmselt on kirjutaja kavatsenud algselt kirjutada toiTainetest, siis aga ümber mõelnud ja kirjutanud TOIDUainetest, tähe aga vahetamata unustanud.
→ Lõigu sisuosaga ei saa vaielda. Siia sobib märkida, et mina just selline tark dieedipidaja olengi (kes siis veel see tark on, kui mitte mina!) — minu dieeti võiks nimetada lausa PEKIDIEEDIKS.
→ Küll võiks aga siiski norida magusa propageerimise kallal. Siit võiks ju mõni blondiin välja lugeda, et magus on kohustuslik, kui seda ARUKALT valida. Kuid kui inimene ei tahagi magusat?

VAATA TOIDUAINETE TABELIT SIIN
→ Vaatasin seda lohakalt ning rasvadele keskendunud tabelit, kuid ei saanud selle tähendusest aru. See on igaühele vaatamiseks lehel http://www.letsdanceest.com/ftp/TOIDUAINETE%20%20TABEL.pdf
→ Vaatasin veel teistki korda. Ikka ei saanud aru. Ilmselt peaks lühend PRO asemel olema PER, kuid kes seda ladina keelt ikka oskab. Kui tegemist on tantsijatega, on hea loota, et nad itaalia keelt oskavad.
→ Tabel sisaldab nii palju küsitavusi, et häda neile, kes seda tõe pähe võtavad! Mis rasvased hapukurgid ja muud seesugused asjad! Praktiliselt pole nimistus ühtki rasvavaba söödavat objekti. Tegelikkuses esineb siiski ka selliseid produkte, milles rasva polegi. Võimalik ka, et tabeli eesmärgiks oli näidata, et päriselt rasvadest niikuinii ei pääse, söö siis või hapukurki.

NB! Kehakaal sõltub energia saamise ja kulutamise vahekorrast. Kui te kaalute liiga palju, tuleks esialgu eesmärgiks seada normaalkaalu ülemine piir ja siis seda hoida. Tark on maha võtta aeglases tempos s.o 0,5-1 kg nädalas, suurendades selleks füüsilist koormust ja süües kalorivaesemat toitu. Ühekülgseid piiranguid toidus kaua teha ei tohi.
Näit. liha ärajätmisel võib tekkida B12 vitamiini defitsiit või rauavaegusaneemia.
→ See tarkus tundub kuidagi eriliselt triviaalne.
→ Kui pretendeerida TEADUSLIKKUSELE, tuleks rääkida ka kehaMASSIST, mitte kaalust!
→ See on hea, et soovitatakse toiduvalikut mitte piirata. Sportimist ma ei poolda. Kui inimesel pole midagi tarka teha, siis luuletagu, mitte ärgu raisaku energiat. Võib juhtuda, et mõne poeedi loomingu lugemine nõuab suurematki energiat kui kirjutaja sellele kulutanud on.

PIIM on põhiline kaltsiumiallikas, mille vaegus toidus põhjustab osteoporoosi ehk luuhõrenemise.
Vähema piima joomine puberteedieas tekitab osteoporoosiohu kogu eluks. Vähemalt 3 klaasi vedelaid piimatooteid ööpäevas + 30 g juustu või 100-200 g kohupiima. Range valgu ja rasva piiramine kasvueas võib tekitada menstruatsioonitsükli häireid, seda just suguhormoonide vähenenud sünteesi tõttu. Ka mahavõtmiseks mõeldud dieet peab vastama tervisliku toitumise põhiprintsiipidele.
→ Piim on siiski imikute toit, mitte pubekate oma.
→ Piim ei ole põhiline kaltsiumiallikas. Piim on lihtsalt üks mugav allikas. Aga on terve rida toitaineid, mis sisaldavad palju suuremas kontsentratsioonis kaltsiumit. Tuntuimad neist on spargelkapsas ja spinat.

TOIT OLGU MITMEKÜLGNE: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalid, kiudained.
Liialdada ei tohiks suhkru ja soolaga, sööge vähem rasvast toitu ning eelistage kana- ja kalaliha.
Maksa valmistage 1-2 korda kuus, rohkem aed- ja puuvilja, mõõdukalt kartulit.
→ Huvitav maksa väljatoomine. Mulle meeldib maks väga, kuid ma olen viimase poole aasta jooksul seda heal juhul ühe korra söönud. Maksa söödi meil ikka nõukaajal, kui liha Venemaale saadeti ning koha peal vaid subprodukte müüdi.
→ Mitmekesisuse soovitamine on igati teretulnud.

NB! Banaan annab rohkem kaloreid kui kartul. Sööge täisterajahust leiba, sepikut, hommikuks sobib tatra-, mitmeviljahelbe- või kaerahelbepuder, ka müsli või kama.
→ Taas hämmastav deklaratiivsus. Kui siinkohal minu pekidieedi (täpsemalt küll XanCal^© dieedi) tagamaid valgustada, oleks retseptide andmine kasutu. Tulemus aga mitte kehvem. Kuid ma siiski alles katsetan ega kavatse niipea tulemusi avaldada.

Inimestel, kes hommikuti ei söö, töötab ainevahetus aeglasemalt kui hommikueine võtjatel.
See tähendab, et organism põletab vähem energiat ja seda ka siis kui tehakse sporti.
→ Kas tõesti energia «põletamine» on omaette eesmärk? Kui mina oleksin tüsedusele kalduv naisterahvas, loeksin ma siit välja, et hommikuti ei maksa süüa, kuna siis energiat ei raisata. No kui inimene pole söönud, polegi midagi raisata.
→ Ainevahetuse seostamine söömise ajaga on veidi küsitav. Ma ise ei söö reeglina hommikuti. Kuid et mu söömises erilisi reegleid pole, ei ole ka imeks pandav, kui ma hommikul söön. Kuidas kunagi. Ma ei ole märganud, et sellest mu ainevahetus kiireneks. Või peetakse siin silmas iste sagedusi?
→ Kui lõuna ajal või vastu õhtut süüa, siis liigub piltlikult väljendudes kogu veri ajust soolestiku piirkonda ning mõttetöö on pärsitud, pigem tekib unisus.
→ Kõige reaalsem on, et siinpuhul pole seos otsene ega üksühene. Võimalik, et söömise ajast ei sõltu midagi ning mängus on hoopis mõni viies või kuues faktor. Näiteks kui hommikul kõvasti küüslauku süüa, võib ühistranspordis lahedalt sõita, kuna suurem osa inimestest ei salli küüslaugu lõhna ning hoidub eemale.

TASUB MEELES PIDADA: söömine tuleks lõpetada enne, kui tekib tugev täiskõhutunne.
Kui lõpetada magusaga, siis tekib täiskõhutunne kiiremini ja seetõttu sobib magus finish suurepäraselt.
→ Miks aga mitte hoopis ALUSTADA magusaga? Täiskõhutunne tekib praktiliselt kohe ning sööma ei peagi?
→ Kui söömise ideoloogia kontseptuaalselt umber mõelda, siis ei teki iial ohtu, et tekiks koletu täiskõhutunne. Kindlasti on seda raske saavutada XanCal dieediga. Õigemini mulle meeldiks rohkem seda nimetada stiiliks, mitte dieediks. Kuid et ma pean dieediks ratsionaalset toitumist, siis saan seda ka dieediks nimetada. Seda enam, et seesugune nimetus on atraktiivsem.

HEAD ISU ja- ärge langege masendusse ka siis, kui ühel päeval olete söönud rohkem kui plaanisite. Heastage see järgmisel päeval rangema dieedi või suurema füüsilise koormusega!
* * *
→ Lõpetuseks on küll antud suurepärane soovitus. Masendusse langenud inimene tegelebki peaasjalikult mingil moel enda õnnetuse kompenseerimisega millegi mõnusa näol. Mõned tarbivad alkoholi, teised narkootikume, kolmandad söövad.
→ Õrnalt hirmuäratav on mõelda, et olemas võib olla suur hulk inimesi, kes just seesugust (või mõnd analoogset põlve otsas kokku klopsitud) veebisaiti tõe pähe võtavad. Neile jääb vaid kaasa tunda.

Vähemasti nimetus

Üldsegi ei tasuks arvata, et nüüd ongi kõik. Pigem vastupidi. Nüüd kõik alles algab!

Otsustasin, selmet aina siin avalikult mõtiskleda, pidada oma personaalset portfoliot, kuhu märgin kõik Eksperiment 10.0117-ga (või mis ta number oli) seotud toimingud. Olen ise päris aktsioonis...

Kui on asjalikumaid tulemusi ja huvi kõrgustesse keritud, küllap ma siis ka põhipostulaadid avalikustan. Samuti ei ole ma maha matnud mõtet jätkata eespool avaldatud tabelitega.

Aga nagu iga kaubaga, toimib ka siin pakkumise-nõudluse korrektuur. Kui pole nõudlust, no mis ma siis ikka aina pakun...

Uneajast

Lühendasin sissekande esialgset pealkirja — «Uneajauuringute mõttekusest». Ega selle uurimisel kehamassi seisukohast suurt väärtust polegi, kui ehk lisanüanss, et kui päev läbi muudkui magada, ei jää söömisele aegagi. Minu vaatlus on pigem demonstratiivset laadi, näitamaks, et täiesti võimalik on ka hästi erineval ajal puhata. Nagu graafikultki näha, on hiliseim uinumise aeg mul vahemikus 10.12—11.01 toimunud vahemikus kell 2…8, kõige sagedamini kl 4. Ärkamine aga vahemikus 5:30—14, tavaliselt 9—12. Kuid sellele eelneval ning sellele järgneval vaatlusperioodil on ajad teised.


Kuuldus nurinaid, et varasematest graafikutest ei saanud vaatlejad aru, eriti kui ma ei lisanud lisaviiteid. Sisuliselt on siin tegemist analoogse graafikuga, kus uneaeg on sinine ja ärkveloleku aeg valge.

Kuid, kui korrata varem öeldut, pole sellel vaatlusel muud kui statistiline väärtus. Igatahes ma alates eksperimendist 10.0117 pole enam uneaegu avalikustanud, mitte et need ikka vaid 24 tunni piires ei kõiguks. Varaseim unumine on tänini olnud kl 22 ja hiliseim vist kl 6. Varaseim ärkamine kell 4 ja hiliseim kl 14. Nii et, kuidas ka ei arvutaks, leiaks mõni ikka siin teatava olematu korrapära.

Vaevaliselt

Seegi kord ma ei muutnud kolmandat nädalat kestvat tabelit, ehkki mitmed näitajad, nagu juba ka jutuks on olnud, ei oma erilist mõtet.

Siin on siis Kesk3 kolme nädala eest teostatud vaatluse keskmine, Kesk2 - sellele liitunud teise nädala keskmine ning Kesk1 viimase nädala mitte just liiga rõõmustav kesmine. Tagatipuks joonistasin veel inetu küpsekirsi värvi üldkeskmise lahtri ka.

On kenasti näha, kuidas massi keskmine pole muutunud, nagu ka joodud kohvide oma. Samas, kui manustatud keskmine toidumass on langenud, on selle keskmine kalorsus hoopis tõusnud.

Kõige positiivsemaks näitajaks on ehk tulp "Kg", mis näitab, et viimase nädala keskmine on madalam, kui üldine keskmine. Sellest võiks loota vaevalist langustendentsi.

Olen ette valmistanud ka hoopis komplitseerituma tabeli, kuid ma pean veel mõtlema, millisel kujul seda esitada, et see visuaalselt vaadeldav oleks.

Umbes 4717

Täna (see on siis astronoomilises mõttes küll eile) sai hea sõbra Kassiga Žen-Ženis käidud. See on Tartu kõrvalises paigas asuv hiina restoran, kus pakutakse ilmama maitsvaid pelmeene. No ma ei saanud ju minemata jätta. Kui üht mu teist suurimat kriitikut tsiteerida, siis peab inimene ju alailma Liikuma ka. Liikusingi siis. Oma 23 minutit liikusin, kuni olingi kohal. Sinna tuleb minu juurest oma kõva kilomeeter, pisut vast rohkemgi.

Sellised väljas söömised on aga selles mõttes koletu nuhtlus, et iial ei tea, kui suures koguses ja mis kalorsusega toitu sa endasse manustad. Lootsin kuni viimase hetkeni, et Žen-Ženi koduleht annab mulle kerge vaevaga vastuse. Kuid võta näpust. Sellel olid märgitud vaid hinnad. Ja nii lendaski kogu detailstatistika vastu taevast!


Esimese käiguna tellisime kahe peale kuhila Muxü nuudleid, mis olid nuudlid nagu nuudlid ikka, lisaks veidi muna ja toorest kapsast. Tegelikult oli seal ka veidi praetud tomateid ja vist hautatud porgandeidki. Omapärane ja kaunis maitsev. Lisaks veel tundus kergepoolne olema. Jaotasime portsu kenasti pooleks ja ma hindasin selle kuhila umbkaudu 250 grammiks. Netist leidsin surfates mitmesuguseid näitajaid, võtsin igaks juhuks ühe kopsakama. Kerge nuudliroa kalorsus on alla 130 kcal. Ma arvestasin siis «tingumbkalorsuseks» 130.


Tegelikult aga läksime sinna ju pelmeene sööma. Just parasjagu selleks ajaks, kui meie pelmeenid valmis said, lõpetasime nuudlitega. Valikus oli vaid kaht sorti pelmeene ja meie valisime sealihapelmeenid hiina kapsaga. Peagi tuli aga piiga tagasi ja teatas, et olemas on vaid hapukapsaga pelmeenid. Otsustasime, et maitse järgi neil ehk sisulist vahet pole, vähemasti kui neid mitte koos degusteerida, poleks arugi saanud, ja tellisime kummalegi portsu. Väga maitsvad. Eriti sojakaste.

Taldrik oli raske ja pelmeene võis olla ka hinnanguliselt poole kilo ringis. Nii siis kirja paningi. Seejärel otsisin netist ühed rammusamad pelmeenid ning panin sellelegi roale «tingumbkalorsuse» — 230 kcal.


Ehkki see päeva esimene tõhus eine sai võetud alles kl 16 paiku, tundsin end kl 21 paiku taas hõredapoolselt ning otsustasin veel süüa. Sammusin külmiku suunas kindla sihiga tuua sealt joogijogurt, mida oleksin siis «pikendanud» kamajahuga. Aga võta näpust! Mulle polnudki sellist toodet toodud. Küll aga oli sinna minu jaoks siginenud pildil paistev eine: «kauboi kartulid verivorstiga». Selver teeb targasti, et muidu seisma jääda võivad produktid sel moel maha müüb. Hindan kõrgelt, kui toitu hukka ei lasta minna. Soojendasin roa ja täiendasin mädarõikaga. Viimast kulus umbes pool purki, täpsemalt 80 grammi. Selver on alati oma toodetele kalorsuse peale märkinud. Sellel siin oli kirjas 177.2 kcal. Ka mass on märgitud grammi täpsusega, seega 346 g.

Igatahes on käesoleva sissekande mõte selles, et kui mul juhtuvad sedalaadsed statistilised äpardused, siis kasutan ornitoloogide rändeuurimise metoodikat. Ma hindan toidu massi "silma järgi" ning leian kusagilt umbkaudse arvu kalorsuse kirjeldamiseks. Edasi arvutan täpselt.

Ka ornitoloogid loendavad ülelendavaid rändlinde nii: «15 parti, 47 hane, 2 kajakat, umbes 150 luike, ligikaudu 1500 kajakat, 1 kotkas, vähemalt 3000 pääsukest ja veel 2 parti» — kokku 4717.

Lohutuseks

Ühest küljest et mitte reeta oma «ebamaist» päritolu ning teisest küljest et mitte valmistada «meelehärmi» «normaalsetele» inimestele, olen viimase paari nädala jooksul jõuliselt maganud ja seeläbi oma keskmise uneaja kõrgele viinud. Aga talviti ongi targem magada. Kui just kiireloomulised tööd ei oota.

Koostasin ka uue tabeli, milles nädalajagu tegusid. Et ma pole piisavalt otstarbekat üldplaani veel kujundanud, jätkan eelmises vaimus.


Selles tabelis on kaks keskmist. Esimene keskmine (Kesk 1) võtab kokku vaid viimase nädala teod, teine (Kesk 2) aga arvates eelmise tabeli algusest.

Saladuse avaldamine pole veel aktuaalne. Vaatame enne, kas tabeli kolmanda tulba keskmine ikka ka jätkuvalt rohelise noole teenib.