Umbes 4717

Täna (see on siis astronoomilises mõttes küll eile) sai hea sõbra Kassiga Žen-Ženis käidud. See on Tartu kõrvalises paigas asuv hiina restoran, kus pakutakse ilmama maitsvaid pelmeene. No ma ei saanud ju minemata jätta. Kui üht mu teist suurimat kriitikut tsiteerida, siis peab inimene ju alailma Liikuma ka. Liikusingi siis. Oma 23 minutit liikusin, kuni olingi kohal. Sinna tuleb minu juurest oma kõva kilomeeter, pisut vast rohkemgi.

Sellised väljas söömised on aga selles mõttes koletu nuhtlus, et iial ei tea, kui suures koguses ja mis kalorsusega toitu sa endasse manustad. Lootsin kuni viimase hetkeni, et Žen-Ženi koduleht annab mulle kerge vaevaga vastuse. Kuid võta näpust. Sellel olid märgitud vaid hinnad. Ja nii lendaski kogu detailstatistika vastu taevast!


Esimese käiguna tellisime kahe peale kuhila Muxü nuudleid, mis olid nuudlid nagu nuudlid ikka, lisaks veidi muna ja toorest kapsast. Tegelikult oli seal ka veidi praetud tomateid ja vist hautatud porgandeidki. Omapärane ja kaunis maitsev. Lisaks veel tundus kergepoolne olema. Jaotasime portsu kenasti pooleks ja ma hindasin selle kuhila umbkaudu 250 grammiks. Netist leidsin surfates mitmesuguseid näitajaid, võtsin igaks juhuks ühe kopsakama. Kerge nuudliroa kalorsus on alla 130 kcal. Ma arvestasin siis «tingumbkalorsuseks» 130.


Tegelikult aga läksime sinna ju pelmeene sööma. Just parasjagu selleks ajaks, kui meie pelmeenid valmis said, lõpetasime nuudlitega. Valikus oli vaid kaht sorti pelmeene ja meie valisime sealihapelmeenid hiina kapsaga. Peagi tuli aga piiga tagasi ja teatas, et olemas on vaid hapukapsaga pelmeenid. Otsustasime, et maitse järgi neil ehk sisulist vahet pole, vähemasti kui neid mitte koos degusteerida, poleks arugi saanud, ja tellisime kummalegi portsu. Väga maitsvad. Eriti sojakaste.

Taldrik oli raske ja pelmeene võis olla ka hinnanguliselt poole kilo ringis. Nii siis kirja paningi. Seejärel otsisin netist ühed rammusamad pelmeenid ning panin sellelegi roale «tingumbkalorsuse» — 230 kcal.


Ehkki see päeva esimene tõhus eine sai võetud alles kl 16 paiku, tundsin end kl 21 paiku taas hõredapoolselt ning otsustasin veel süüa. Sammusin külmiku suunas kindla sihiga tuua sealt joogijogurt, mida oleksin siis «pikendanud» kamajahuga. Aga võta näpust! Mulle polnudki sellist toodet toodud. Küll aga oli sinna minu jaoks siginenud pildil paistev eine: «kauboi kartulid verivorstiga». Selver teeb targasti, et muidu seisma jääda võivad produktid sel moel maha müüb. Hindan kõrgelt, kui toitu hukka ei lasta minna. Soojendasin roa ja täiendasin mädarõikaga. Viimast kulus umbes pool purki, täpsemalt 80 grammi. Selver on alati oma toodetele kalorsuse peale märkinud. Sellel siin oli kirjas 177.2 kcal. Ka mass on märgitud grammi täpsusega, seega 346 g.

Igatahes on käesoleva sissekande mõte selles, et kui mul juhtuvad sedalaadsed statistilised äpardused, siis kasutan ornitoloogide rändeuurimise metoodikat. Ma hindan toidu massi "silma järgi" ning leian kusagilt umbkaudse arvu kalorsuse kirjeldamiseks. Edasi arvutan täpselt.

Ka ornitoloogid loendavad ülelendavaid rändlinde nii: «15 parti, 47 hane, 2 kajakat, umbes 150 luike, ligikaudu 1500 kajakat, 1 kotkas, vähemalt 3000 pääsukest ja veel 2 parti» — kokku 4717.