Stagnatsioon

Tõepoolest, tööpuudust viimasel ajal pole. Arukalt süüa pole aega. Kui ma kuskil 16...17 paiku tunnen, et kõht nõuab oma osa, siis ma ka söön. Kuid juba umbes kl 20 tunnen taas nälga. Aga valida pole mahti. Ja see, kui mul tööd piisavalt on, ei tähenda veel, et selle eest ka piisavalt raha saaks, et osta toitusid, mida soodne tarvitada oleks.

Näiteks eile käisin põgusal kokkusaamisel ning mul olnuks ebaviisakas ära öelda kergest einest. Valisin küll supi ja salati, kuid et viimase toomisega viivitati, mõtlesin ringi. Kelner aga toimis omakasu eesmärgil ega jätnud vaatamata värskendatud tellimusele eelmist toomata. Nii sain ma lisaks salatile veel ka kohvi ja jäätise.

Käisime Big Benis. Tellisin selge lõhesupi, mida võis olla umbes 300 g, kuid mis oli piisavalt toitev. Ilmselt tegin õigesti, et ei valinud koorest suppi, mis oleks olnud veelgi rammusam.

Ka salat oli hea. Mingi kaunis huvitav veiniäädikas andis suurepärase lisaefekti. Egas sedagi polnud rohkem kui 300 g, kuid hell õli tõstis selle toiteväärtust.

Jäätist oli vähem. Kui keegi suudaks mulle seletada, kuidas sobivad kokku kakaojäätis ja maasikamoos, siis ostaksin talle terve portjoni. Mulle ei meeldi. Õnneks oli lisaks tollele ka paar lahjat vaniljejäätist. Ilmselt piimajäätise baasil. Igatahes polnud see kuigi toitev, ent siiski maitsev pala. Muide, kodus eelistan ma magusa toidu süüa enne soolast.

Igatahes aruandlus on puha punane, üksnes enne uinumist söödud toidu osakaal on veidi vähenenud. Kõige kurvastavam on muidugi kolmanda tulba tulemus. Kuid loodetavasti annab sedagi pöörata.