4. aug 2008

X-files: 200808032345

Sain lõpuks aru, mis mind nende igasuguste FOLKide juures häirib, olgu selleks siis Viljandi, Võru või Viru Folk. See folk tendeerib jutkui eelkõige rahvamuusikale, millelegi igiammusele, juurte juurde minekut. Kuigi ilmselt esitatakse neil joomapidudel ka suur ports kaasaegsemat muusikat. Samas aga on see sõnagi ingliskeelne. Selles paradoksaalses sõnapaaris peituv ebakõla ongi ilmselt see, mis mulle ei meeldi. Vt ka Keeleveebist: folk <20:> hola, holamuusika, rahvamuusikalähedane muusika. ▪ Folk+ansambel, +laul, +laulja, +muusik, +muusika = folk. Folgi+huviline, +harrastus

Fotoalumiist, autor eeter
23:45 oli õues kuiv, lõppes järjekordne kinoseanss. Liblikas oli endises kohas ning killervares rapsis taas pärna ladvas. Arvatavasti pakin koju jõudes asjad ning tukastan veidi, alles hommikul enne väljasõitu joon kohvi ja söön midagi, mõtlesin. Pika seltskondliku sõidu peale oleks igati teretulnum, kui see mu hommikueine ei sisaldaks materjali, mis sunniksid gaasikontorit sisse lülitama. Muidugi võis Martin ju vaadata ka Zorro maski, mis pidi lõppema alles 10 minutit pärast südaööd. Siiski helistasin juba pärast nimetatud filmi lõppu ning sain loa organiseeritud tingimustel oma uneajast koju minna. Jäi veel kl 6:30 igaks juhuks Andrele helistada.

Mul aga oli pärast manuaalset stimuleerimist taas G. Muidugi pole jutt G-punktist ega selle kallal manipuleerimisest. Masseerisin kõhtu ning sain soolesoppidesse kogunenud gaasid liikvele. Hetk pärast neid toredaid sündmusi tuli ka Martin, kellele ma rääkisin lühidalt oma eelolevast missioonist ning kelle ma seejärel magama saatsin. Kadetid aga aina sõelusid suitsetama ja tagasi, kusjuures Rait R meenutas mulle välimuselt Janarit. Oleks ju pagana eduline, kui turvameeskonna liikmed tunneksid oma kaitsealuseid ka nägupidi. Võiks koostada terve nimistu neist, kes ühelgi tingimusel valvurile tere ei ütle, kuid vastupidine saaks vist isegi pikem.

X-files: 200808032330

Avastasin, et unisus kaob peaaegu täielikult, kui ise midagi luua, kasvõi siis neidsamu blogiridu. Varem valmis kirjutatud teksti ümbertegemine aga, vastupidiselt, soodustab uinumist, justkui mõni tavaline illustreerimata igavapoolne raamat. Igatahes otsustasin selle õpetajaraamatu jätta lahti vaid taustaks ning puhkudeks, kui tekib oht, et keegi tahab üle õla uurida, millega ma parasjagu tegelen.

Kl 20 oli õues meeldiv +15˚C, Kaio polnud veel magama tulnud ega enam kui 2-cm pikkuse tiivaservaga öölane oma esialgselt kohalt liikunud. Seejärel saabus kolonelleitnant Raul T, kelle ruumi võtit mul ei olnud. Pidin temaga käima kaasas täpselt niipalju kordi kui tal oli huvi edasi-tagasi käia ja oma asju kolida.

20:42 tulid „Ekraani“ juurde vilkuritega tuletõrje ja vilkuvate gabariittuledega G4S ekipaaž. Suitsu ei paistnud, ilmselt ka polnud tuld. Ümber kino olid külastajate autod. Poole tunni jooksul sõitsid operatiivautod minema ja seanss lõppes.

Umbes 21:30 süütasin välisvalgustuse, kuna päev muutub iga päevaga aina lühemaks. Liblikas polnud veel kuskile liikunud. Raul ka saabus ning ma lasin ta tema sviiti, pakkusin veel kahe viimase päeva ajalehedki lugemiseks kaasa. Loodetavasti leitakse homseks ka tema toa võti. Ka Ott K uksekaart ei töötanud. Üldse näis olevat suvega palju kadu juhtunud, lisaks kadunud võtmetele ja mittetöötavatele kaartidele ei tööta näiteks liftis valgustus. Valmistasin endale veel ühe 2-kohvi.

MulgiReisija foto
22:15 tuli uus tuletõrjeauto kino juurde, samuti vilkuritega, seekord valgem. Liblikas püsis paigas. Veerand tunni pärast lahkub päästeauto taas. Mina sooritan ühe 4P. Kohv on ikka kaunis diureetiline.

23 oli väljas tibutama hakanud, temperatuur langenud +14˚C peale ning liblikas endises kohas liikumatult. Vahepeal justkui käis alateadlik idee midagi süüa, ent ma siiski taltsutasin end ega söönud. Mis sellest, et tööl − öö ikkagi. Vahetuse vanemal algas puhkeaeg, ent teda ei tulnud ega tulnud. Jüri asemel oli tööl Kaio, kes võib magada kella 7-ni. Päris operatiivselt ma koju minna ei saanud, kuna Oliver vajas pisikest väljaõpet. Ta ei teadnud isegi meie puhkeruumi 110 ega seda, kus võtmed käivad. Minu nimi talle meelde ei jäänud, kuna minu helistades pöördus ta Martini poole sõnadega, et too tüüp ühikast jälle helistab. Otsustasin veelkord helistada, kui Martin pole ka kella üheks tulnud. Arvatavasti vaatas temagi filmi Tagaotsitav nr 1.

X-files: 200808031930

Oliver ärkas oma jõududega ning oli 18:30 juba valvepostil, ehkki palus mul end igaks juhuks äratada. Olen veendunud, et kui mind tol hetkel magama lastuks, siis ma jäänuks vaatamata filmidele ja kaasas olevale süleraalile pikema jututa magama. Teisalt, kui ma oleksin õhtul maganud, poleks ma saanud enne minema kui Andre mind kl 7 asendama tuleb. Nüüd aga loodan lahkuda niipea, kui mu puhkeaeg algab. Õhtune puhkeaeg algab tund pärast päevase lõppu, kuna vahepealseks ajaks on planeeritud patrullkäigud, kuhu läheb vahetuse vanem koos ühe kiirreageerijaga.

Ebameeldiv täiskõhutunne ei tahtnud kuidagi leebuda. Selle peale tegin 2-kohvi ühe kuubi suhkruga, kuna sahhariinitablett tekitab suhu ebamääraselt imala maitse, mille peale tekib soov midagi soolast süüa.

Otsustasin koostada kaasavõtmiseks sobilike asjade nimistu, et Leetu minek liialt kaootiline välja ei kukuks. Õnneks pole meie kliimas vaja suviti mitmeid erinevaid rõivaid tassida, eriti kui mitte võtta südamesse korraldajate palvet varustada end spordi-, ujumis- ja vaba aja riietega. Sääsetõrjevahendi asemel kasutan sigarette. Lisaks oma autojuhiametile pean veel end varustama ka fotoaparaatide, akude ja laadijatega.

Kuni umbes poole kaheksani toimusid vaid harvad G-rünnakud, siis aga tuli SR-kutse. Selle algus oli tormiline nagu saluut, ent lõppes kole järsult ning jättis tunde, justkui suuremad pidustused oleksid alles ees. Kuni mina viibisin nõupidamisruumis 108, tuli Lauri, et küsida minult, kas mu graafik klapib ning kas mul on piisavalt T-särke. Viimasele küsimusele pidin vastama eitavalt, mispeale ta lubas kohe neid mulle tuua. Siis pani veel mulle südamele, et ma ei avaks hommikuti ise autodele tõkkepuud, kuna kui tulija polevat logis sees, ei saavat ta hiljem mõnest uksest sisse. Iseasi on muidugi teenindajatega ning nendega, kes oma riisikol teiste sabas sisse lipsavad. Umbes 10 minuti pärast sain kaks tuttuut vormikohaselt rohelist T-särki ning pidin vastu andma allkirja.

Uksest sisenes hr Maris Luhamets ning ma avastasin end olevat stereotüübi küüsis, mille kohaselt sellenimelisi mehi leiduvat üksnes lätlaste hulgas. Seda enam, et Marise nimelisse neidu olin ma umbes 30 aasta eest siis veel juukseid kandva pealaeni armunud, kirjutasin talle koguni lüürilisi luuletusi.

X-files: 200808031830

Huvitav, kas esimese kolme kõhulahtisti toime oli kella 15-ks taandunud? Igatahes toimus paar G. Et mitte järgmise päeva sõidu ajaks endale muret tekitada, otsustasin kl 16 paiku võtta kaks tabletti, lootuses, et nende mõju on 15 tunni pärast taandunud, nii et see ei segaks pikka sõitu.

Ehkki ma söön märksa vähem kui keskmine inimene, olen ma viimasel ajal kippunud sööma justkui ajaviiteks. Ja siis isu puudumisel tekib magusama toidu peale soolase isu ja vastupidi. Nii toimubki pidev nakitsemine. Ja kõige koledam on see, et kõik see kipub ju ka sisse jääma, justkui umbsesse kotti. Igatahes võtsin pärast kaht lahtistit ette 3 pirni. See muidugi suurendas erituva gaasi hulka.

Aeg-ajalt suitsul käies imetlesin üht kaunist tlast, kes poseeris pildistamiseks mugaval kõrgusel päev läbi liikumatult, ent kelle liik jäi esialgu määramata.

Keegi tutlane
„Planeet Maa“ kõrvale nagistasin ära kogu Estrella paki, ilma et see mulle mingeid muid väljakutseid oleks põhjustanud. Saade ise oli aga ütlemata kosutav. Seekord räägiti troopilistest rannikumeredest ning kuna ma sellest teemast suurt midagi ei tea, ei märganud ma ka erilisi apsakaid jutustaja tekstis. Näiteks poolkoloniaalseist merikünnikuist polnud ma varem midagi kuulnudki, ehkki olen zooloog. Muidugi mõned faktikesed, näiteks nagu krevetikeste hulk 2 miljonit tonni ühes parves, tundus küll lahmiv. Ka oleks võinud kahelda, kas tsüanobaktereid tasub ikka enam vetikateks nimetada jne. Aga nimetatud Inglise dokumentaalsari on tõepoolest väärt suisa laenutusest laenamist.

Kuid kella poole seitsmeks oli minus küll pead tõstnud vaid unistus Suurest Reedest, ilma et olnuks veel vähimatki märki sedasorti pidustuste realiseerumisest, küll aga sooritasin väiksema 4P.

X-files: 200808031500

7:00 toimus vesine Suur Reede, tund aega hiljem valmistasin 2-kohvi, mille peale mul hakkas kole palav. 8:30 sooritasin 4P ning võitlesin pisut G läbipaistev-limase asemikuga. Viimane oli kindlasti tablettide toime.

Tööle jõudsin pisut varemgi kui ette nähtud. Nägin ära uued kolleegid Oliver ja Siimu, kellest esimene alustas. Jüri polnud veel saabunudki, kui mina juba end ühiselamusse ning öisesse puhkusevahetusse sokutasin.

OliverSiim

Kohale jõudnult, tegin kl 9:30 uue 2-kohvi ning kordasin sama veel kl 12:45 ja 15:20. He manustasin kl 10 ja selleks sai 330 grammi (bruto) rasvavähest grillkanakoiba. Olen viimasel ajal poest valinud üksnes liialt pruuniks küpsetatud või ülevindunud koibi, kust suurem osa rasva on välja tilkunud. Pool tundi hiljem avasin toote 4741117015957, milleks oli küllaltki ebamaitsev vene juusukreeker Brjanskist. Sõin vaid ühe ruudukese, alles umbes 13:40 veel 5…6 tk. Ega ma seda ka hiljem liiga palju ei söönud, nii et vähemasti pool pakki sellest jäi uut šanssi ootama.

Vene juustukreekerid Samal ajal tegelesin peamiselt ajalehtede lugemise ja teleri vaatamisega. Füsioloogilised märkmed tegin oma musta märkmikusse, mille selleks otstarbeks spetsiaalselt kaasa võtsin, et mitte majutatavate ankeetide teisi pooli kasutada, nagu seni.

Alles kui 10:40 tegin oma esimese sigareti pärast ametisse asumist, viis see oodatud SR-ni. Kl 12:55 sõin ühe pirni, kl 13 veerand kilo Danone Activia maasikajogurtit ning 14:25 avasin toote 4770100001424, kooe- ja sibulamaitselised Estrella kartulikrõpsud, mille 170-grammisest sisust sõin vaid neljandiku. Osutusid veidi soolasteks. Kell 14:41 oli uus 4P.

Estrella
Marge käis kl 12 ja 14:15 paiku. Tema mulle jogurti tõigi. Hiljem tuli ta veel korra läbi ning tõi ka sülearvuti. Leidsin küll juhtmepundist ühe võrguotsiku, ent ka see ei töötanud. Püüdsin veel ka õpetajaraamatut redigeerida, ent enamik sedalaadi tegevusi kohustuslikke tegevusi kipuvad ju olema kole unised. Seda enam, et ega mul seal üldjoontes midagi redigeerida polnudki, kuid üksikud laused olid sellised, et karju appi. Näiteks vahetasin järgnevad laused sel moel (parandatud on roheline):

Arutle klassiga lühidalt selle üle, milliseid asju võivad meile rääkida meie silmad.
Arutlege klassis õpilastega, millist infot me saame silmadega.

Õpilased arutlevad silmade üle ning selle üle, mida nägemismeel võib meile jutustada.
Õpilased räägivad silmadest ning arutlevad selle üle, mida me nägemismeele kaudu tajume.

Mõistagi sattus Heiki parasjagu siis töö juurde käima, kui ma olin T-särgi väel ja sandaalides valve alt võetud ja lahtise uksega objektil suitsetamas. Ainus pluss oli seejuures, et Marge seisis siiski väljaspool siseruume. Heiki esitas kummalisi küsimusi nagu et kas suvelaagri omad on juba saabunud ning kes andis käsu sauna kütte panna. Viimast ei suutnud ma täpselt vastata, kuna mul lähevad pidevalt nimed meelest. Ehkki turvaekraanilt võisin lugeda, et ta nimi on Valdek Jõgi ning ma sain mainida, et olin teda sageli rühmakomandöri rollis näinud.

Poole-neljase 2-kohvi tingis üha sagenev tukastusisu. Viimase põhisüüdlaseks polnud mu meelest mitte aga 1,5-tunnine ööuni, vaid pigem vihmane ilm ning lämmatav palavus. Viimase vastu avasin välisukse ja puhkeruumi akna ning pöörasin puhuri maksimumile. Õues oli samas vaid 15,5 kraadi sooja.

Kindlasti oleks sedalaadi unisevõitu valvekorra leevenduseks vaja internetti. Näiteks saaks hilisöistele analoogsed surfamistööd puha ära teha. Isegi ajaleheartiklite teemadel arutlemine oleks siis hõlpsam, ei pruugiks teksti ringi tippida ning saaks lingi koheselt sisestada.

Nüüd aga tuli peamiselt telerile panustada. Näiteks Talendijahi reklaamis rääkis pikalt möödunud aasta võitja, peastarvutamise neljakordne maailmavõitja ja 100 tuhande krooni võitja Kadi Liis. Vahva, et seesama neiu on ka minu fotoobjektiivi ette jäänud.

Kaidi Liis, pranglija

3. aug 2008

X-files: 200808030630

Juba Albert Einstein on öelnud, et kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised.

Loomulikult ei tea me keegi, millises kontekstis see lause oli algselt öeldud. Aga selle eksperimendi seisukohast on kujutlusvõimest siiski vähe. Ma võin end mõelda nooremaks ja pikemaks, kuid kui ma kaalule astun või vööümbermõõtu võtan, ei piisa kujutlusvõimest.

Just hommikul meenus mulle, et on pühapäev, mil töö juures süüa ei anta. Seekord sobib see mulle väga hästi. Ainuke mure on siin mu vähene magamus. Ja seegi mure on seotud pigem esmaspäeva varahommikuse reisiga kui KMI langetamisega. Plaanis on ju esmaspäeval kella 11 paiku väljuda rendibussiga Kristiine keskuse eest Leedu suunas, pardal Dima ja 7 noort. Enne seda peame aga Tallinnasse kihutama.

Ideaalseimal juhul saan ma oma tavapärase vahetuse, kus ma olen enamasti ühiselamus ning peaksin öösel magama. Selliseks puhuks olen end hommikutundideks asendama kutsunud Andre, kes niikuinii esmaspäeval valvab. Vastutasuks lubasin mõnikord tema eest varem tulla. Kui mulle jääb öine puhkus, saaksin juba kl 1 paiku koju tulla ja asjad pakkida. Järgmine stsenaarium paneks mind magama õhtul. Sellisel juhul ma ilmselt vahiksin telerit ja magaksin veidi ning passiksin, kuni kl 7 tuleb Andre. See on aga aeg, kus mul koduseks ettevalmistuseks kuigi palju mahti ei jää. Ja selle pelguses peaks juba enne tööle minekut olulisemad asjad kokku pakkima. Päevane magamine oleks ehk kõige soodsam puhkuseks, aga kehtima jääks töölt vabanemine kl 7. Igatahes plaanin ma vahetuse vanemale ja kolleegidele survet avaldada, et seekord mulle see öine puhkus kuuluks.

X-files: 200808030600

Lacipil alandab vererõhkuJäin öösel möödunudaastase Superstaari otsimise saate kordust vaatama. Siis hakkas vihma sadama ning uni tuli alles kl 4.

Enne uinumist veendusin veel kord, et mu mass on 94,7 kg. Väljakutsutud Suure Reede (VSR) esimene osa oli kell 2. Kohe selle järel oli mu mass 94,4 kg.

VSR kordus kl 2:30 ja 5:30. Kõige hirmsam on see tunne, et kõik vedel jook, mille ma joon, voolaks minust justkui enamvähem otse läbi, samas kui tõsisem konsistents näib paigal püsivat. Kell 6:00 mõõtsin end uuesti, enne kui hakkasin oma 4-kohvi jooma.

Kehamassiks oli saanud 93,7 kg. Vööümbermõõt oli aga 111 cm.