X-files: 200808031930

Oliver ärkas oma jõududega ning oli 18:30 juba valvepostil, ehkki palus mul end igaks juhuks äratada. Olen veendunud, et kui mind tol hetkel magama lastuks, siis ma jäänuks vaatamata filmidele ja kaasas olevale süleraalile pikema jututa magama. Teisalt, kui ma oleksin õhtul maganud, poleks ma saanud enne minema kui Andre mind kl 7 asendama tuleb. Nüüd aga loodan lahkuda niipea, kui mu puhkeaeg algab. Õhtune puhkeaeg algab tund pärast päevase lõppu, kuna vahepealseks ajaks on planeeritud patrullkäigud, kuhu läheb vahetuse vanem koos ühe kiirreageerijaga.

Ebameeldiv täiskõhutunne ei tahtnud kuidagi leebuda. Selle peale tegin 2-kohvi ühe kuubi suhkruga, kuna sahhariinitablett tekitab suhu ebamääraselt imala maitse, mille peale tekib soov midagi soolast süüa.

Otsustasin koostada kaasavõtmiseks sobilike asjade nimistu, et Leetu minek liialt kaootiline välja ei kukuks. Õnneks pole meie kliimas vaja suviti mitmeid erinevaid rõivaid tassida, eriti kui mitte võtta südamesse korraldajate palvet varustada end spordi-, ujumis- ja vaba aja riietega. Sääsetõrjevahendi asemel kasutan sigarette. Lisaks oma autojuhiametile pean veel end varustama ka fotoaparaatide, akude ja laadijatega.

Kuni umbes poole kaheksani toimusid vaid harvad G-rünnakud, siis aga tuli SR-kutse. Selle algus oli tormiline nagu saluut, ent lõppes kole järsult ning jättis tunde, justkui suuremad pidustused oleksid alles ees. Kuni mina viibisin nõupidamisruumis 108, tuli Lauri, et küsida minult, kas mu graafik klapib ning kas mul on piisavalt T-särke. Viimasele küsimusele pidin vastama eitavalt, mispeale ta lubas kohe neid mulle tuua. Siis pani veel mulle südamele, et ma ei avaks hommikuti ise autodele tõkkepuud, kuna kui tulija polevat logis sees, ei saavat ta hiljem mõnest uksest sisse. Iseasi on muidugi teenindajatega ning nendega, kes oma riisikol teiste sabas sisse lipsavad. Umbes 10 minuti pärast sain kaks tuttuut vormikohaselt rohelist T-särki ning pidin vastu andma allkirja.

Uksest sisenes hr Maris Luhamets ning ma avastasin end olevat stereotüübi küüsis, mille kohaselt sellenimelisi mehi leiduvat üksnes lätlaste hulgas. Seda enam, et Marise nimelisse neidu olin ma umbes 30 aasta eest siis veel juukseid kandva pealaeni armunud, kirjutasin talle koguni lüürilisi luuletusi.