X-files: 200808032345

Sain lõpuks aru, mis mind nende igasuguste FOLKide juures häirib, olgu selleks siis Viljandi, Võru või Viru Folk. See folk tendeerib jutkui eelkõige rahvamuusikale, millelegi igiammusele, juurte juurde minekut. Kuigi ilmselt esitatakse neil joomapidudel ka suur ports kaasaegsemat muusikat. Samas aga on see sõnagi ingliskeelne. Selles paradoksaalses sõnapaaris peituv ebakõla ongi ilmselt see, mis mulle ei meeldi. Vt ka Keeleveebist: folk <20:> hola, holamuusika, rahvamuusikalähedane muusika. ▪ Folk+ansambel, +laul, +laulja, +muusik, +muusika = folk. Folgi+huviline, +harrastus


23:45 oli õues kuiv, lõppes järjekordne kinoseanss. Liblikas oli endises kohas ning killervares rapsis taas pärna ladvas. Arvatavasti pakin koju jõudes asjad ning tukastan veidi, alles hommikul enne väljasõitu joon kohvi ja söön midagi, mõtlesin. Pika seltskondliku sõidu peale oleks igati teretulnum, kui see mu hommikueine ei sisaldaks materjali, mis sunniksid gaasikontorit sisse lülitama. Muidugi võis Martin ju vaadata ka Zorro maski, mis pidi lõppema alles 10 minutit pärast südaööd. Siiski helistasin juba pärast nimetatud filmi lõppu ning sain loa organiseeritud tingimustel oma uneajast koju minna. Jäi veel kl 6:30 igaks juhuks Andrele helistada.

Mul aga oli pärast manuaalset stimuleerimist taas G. Muidugi pole jutt G-punktist ega selle kallal manipuleerimisest. Masseerisin kõhtu ning sain soolesoppidesse kogunenud gaasid liikvele. Hetk pärast neid toredaid sündmusi tuli ka Martin, kellele ma rääkisin lühidalt oma eelolevast missioonist ning kelle ma seejärel magama saatsin. Kadetid aga aina sõelusid suitsetama ja tagasi, kusjuures Rait R meenutas mulle välimuselt Janarit. Oleks ju pagana eduline, kui turvameeskonna liikmed tunneksid oma kaitsealuseid ka nägupidi. Võiks koostada terve nimistu neist, kes ühelgi tingimusel valvurile tere ei ütle, kuid vastupidine saaks vist isegi pikem.