14. apr 2009

Sugar!

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama juba sealtmaalt, et mistahes režiimi pidamine või jälgimine saaks toimuda siiski vaid sel juhul, kui ise olukorra peremees olla. Globaalses mastaabis vaadatuna on minu puhul tegemist absoluutse suhtluspuudelisega, et mitte öelda otse — asotsiaaliga. Viimasel sõnal on tänapäevastes, enamasti kollakaks joodud ajudes teistsugune tähendus, mistõttu seda sõna selle otseses mõttes ma enda kohta siiski kasutada ei saa.

Kogu mu enesejälgimise (ehk autoseire) pöörab pea peale mu üpriski kitsas suhtlusringkond, kellega kokkupuuted viivad suurima armastuseni, mis — nagu ürgteadlasedki on ammu välja selgitanud — käib peaasjalikult kõhu kaudu. Eks siis minagi sulandun ühiskonda just eelkõige selle organi üht serva pidi. Kui mul on mingidki kokkusaamised oma heade tuttavate või sõpradega, ei tule meile pigem meelde kontsert, näitus ega mõni muu vaimutoit, küll aga oleme pea alati üksmeelel söömise aspektis. Sedasi aga ei ole võimalik eriti endasse manustatud kalorsusi ega muid põnevusi jälgida.

Kaunis näide selle kohta puudutab vahetult eelnenud päevi. Püüan neid ka pisut illustreerida. Üle poole aasta saime kokku Gunnariga, kellega meil oli kaks kokkusaamist, ühtlasi ka söömist. Küllap ta tunneb end minu ees pisikese võlglasena, ja kui mitte muus osas, siis vähemasti tänu kujunenud olukorrale, mille järgi olen mina praktiliselt töötu, tema aga kõrgepalgaline mitmes ametis tegutsev ametnik. Seepärast oli tema väga rahul sellega, et sai mulle "välja teha", mina aga sellega, et sain uusi hõrgutisi proovida.

Näiteks oli meie reedene kokkusaamine Lõunakeskuses, kus ta otsis koha, kus ei peaks ise kandikuga sabas seisma, vaid kus teenindatakse. Minu abiga küll. Selliseks paigaks on tolles kaubanduskesuses internetikohvik. Proovisime ka "Oriental Expressis", kus ma olen näinud teenindatavat, eriti á la carte sektoris, ent seekord teatas nõusid koristav tädi millegipärast, et ei teeninda meid keegi.


Lisaks suurele kohvile (sahhariiniga) tellisin ma endale pannkoogi tursamaksa ja munaga. Selles oli meeldivalt palju muna ning kogu see täidis meenutas mulle suvel lemmikuks kujunenud salatit "Ristiisa Pubist". Äärmiselt maitsev! Pealegi serveeritakse á la carte moodi vist üksnes seal kohvikus. Sama kohviku all on sööklalaadne toitlustuspunkt, kus kõige eemalepeletavama mulje jätavad teenindajad.


Kohvi kõrvale küsisin ma kohupiimakoogi virsikutega, mis oli seal letis mind kaunis kaua oodanud ning juba pooleldi kuivanud. Ilmselt oli tegemist näidiseksemplariga, kuna baaridaam ei raatsinud mulle seda kuidagi tuua. Käisin suisa ise järel ning sain suutäie toriseda. Eriliselt vabandamata mõtiskles too daam pikalt, siis aga mainis mokaotsast, et oli selle juba unustanud. Värskena võiks see kook lausa maitsevgi olla.


Järgmisel päeval kokku saades soovitasin ma Gunnarile oma lemmikut Rehepappi. Et aga seal ei teenindata, langes see valikust kohe ära. Pealegi oli pealinna-isandale harjumatu sealne sisekujundus. Nii suundusimegi diagonaalis üle hänglandi hoopis Kaubahalli kolmandal korrusel asuvasse kohvik-lesilasse, olles minu POT-i parkinud hotelli ette ning varustanud ta selleks kohase sinise parkimissildiga. Tige Tikker on otsene DuNordi järeltulija, ent sisekujunduselt päris noobel. Tundsin vaid pisut suitsulõhna, mis pani mind mõttele, et ehk lubatakse seal hilistundidel avalikult suitsetada.

Roogade juurde pakutavad kõrvitsaseemnetega kuklikesed koos imemaitsva ürdivõidega olid iseenesest väga maitsvad. Mina, kes ma võid tavaliselt ei söö, ei saanud seekord seda proovimata jätta.


Supi asemel võtsin vastavate eelroogade rivis seisnud seenesupi ravioolidega. Portsjon tundus küll kole pisike, kuid oli üsnagi maitsev. Tõsi, rosmariinioksad andsid mulle aimu, miks garneeringuna kasutatavad asjandused sageli söömata jäetakse. Samas, seente kõrvale see maitse isegi sobis.


Oma teiseks roaks valisin pasta jäneseliha ja seentega. Peale oli pandud kitsejuustuviilakuid. Kui rosmariinioks tähelepanuta jätta, oli roog päris maitsev. Tõsi, need road on seal kõik kaunis kõrges hinnas ning kogused mitte just tapvad. Kõrge hind garanteerib, et keegi end just lõhki ei sööks.


Desserdiks tellisin pannkoogid jäätisega. Jäätist oli pisikene topsikene, pannkoogid olid torru keeratud ja maasika toormoosiga üle valatud. Et pannkook oli värske, siis maitses see kooslus päris hea.


Esmaspäeval tuli mul olla ENTA liikmena kaastegev Doktorantide Assambleel, mis korraldati Dorpari konverentsikeskuses. Laud oli tellitud kuuekümnele, rahvast oli aga 25. Pisut kahju oli küll kõike seda küllust lasta niisama minna, ent mul puudusid ka volitused jääkide kaasatarimiseks.


Selased road olid kõik keeratud lehttaignasse, mis selle tõttu omandasid teataval määral sarnase võimaitse. Maitsev küll, kuid mu alateadvus prõmmis mulle ajude pihta, et kui ma neid saiakesi rohkem kui portsu söön, võtan koheselt 10 kilo juurde. Igatahes jäid need ülejäägid meist laudadele ning nende edasine saatus on mulle teadmata.

Täna aga võtsin vastu otsuse korraldada enda kallal uus eksperiment. Ma arvan, et mu õlaliigeste valulikkusel peab ju siiski mingi põhjus olema. Kahtluse all on kolm objekti: 1) vererõhku alaldav ja südamerütme reguleeriv ravim Lacipil, 2) lahustuv kohv ja 3) sahhariin. Et sümptomid ilmnesid just nimelt tänu sahhariinile, siis proovin uurida, mis saab juhul, kui ma sellest loobun.

6. apr 2009

Sanatoorne nuum

Tõsi, plaanisis algul siia üles märkida kõik toidukorrad ning kirjeldada elavalt iga toidu maitset ning kaasnenud elamusi. Nüüdseks on aga kiirete ja kiiremate toimetuste tõttu päris nädalakese jagu lund ära sulanud ning enam pole kaugeltki nii kütkestav see mu esialgne plaan. Kuid vähemasti ei tahaks ma ootusärevaid lugejaid petta nagu Riik oma pensionisammastega, mistõttu panen siia üles kauni pildigalerii. Muidugi ei ole iga ports siin minu suud puudutanud ega kõik road just Värskas söödud. Kindlasti tahaksin anda valusa nähvaka nende pihta, kes seni on olnud arvamusel minu toitumuse üksluisusest. Ja üldse — kel kõike seda vaadates suu vett jooksma ei hakka, on ta üks paras tundetu tükk.

Tee ja pannkoogid
Huvitav õhtueine kartulikotletiga
Grillitud koha
lõunakotlett
aedviljasupp lihakirmega
Kassi kamapläust
Kassi eine
Meie hommikueine
Täidetud pannkoogid
Kapsas hakklihaga
Borš
Tubli lõuna
Lihapallid
Kalapüreesupp
Kassi omlett
Keel hernestega
SealihasültKassi teine hommikMinu teine hommik
Veel üks lõuna
Leiva luusselaskmise sport
Igatahes seesugune oli lõpuks ainus sport, mida ma teha suutsin.

5. apr 2009

Reede hommik

Reede hommikul astusin tavapäraselt kaalule ja sain oma mõõduks umbes 90 kilo. Tegelikult ma lootsin pisikeselt, et Värskas pakutav tasakaalustatud toit võimaldab mul läbi ajada ilma oranžide tablettide ning lisamedikamentideta. Tulemus oli aga see, et tegelikult püsis mul nende päevade jooksul pidev reisiärevus ning isegi kui ma käisin ruumis, kolmnurkse sümboliga uksel, kus ikka jalgsi käiakse, suutsin ma vähendada vaid enda ruumala, mitte aga massi.

Seda enam oli küllaltki üllatav, kui eile SPAs kaalule astudes sain mõõduks 88 kg. Olin sellest tulemusest natuke üllatunud. Eks nüüd tuleb uurida, kuidas mõjuvad järgnevad kosumise päevad. Üks idee, millele mu mõtted mind veel juhatasid, puudutas kaalu taatlemist. Millegipärast on mul tunne, et mu kodune kaal kipub mulle luiskama. See ei saa ikka tõsi olla, et ma kaalusin enne umbejäämist 90 kilo ning pärast umbes 5 söögikorda kaks kilo vähem.

Kuid Värksa Sanatooriumi toitlustamisest plaanin ma teha põgusa lisasissekande pärast seda, kui olen pildid arvutisse tõmmanud ja töödelnud. Igatahes möödusid Värksa päevad peamiselt intensiivse puhkamise tähe all ning ma pole vist juba aastaid nii palju ja põhjalikult maganud kui siin.

21. märts 2009

Rannahooaeg läheneb

Põõnasin täna taas üle 10 tunni, vaatamata jumalikule ilmale, mis aknast paistab. Kuid et mul oli raskusi sängist tõusmisega, pidin ootama abiväge. Uneaja jälgimine ei anna maailmale suurt midagi peale fakti, et ju mulle meeldib siiski magada just siis, kui ma tahan. Aga näitab ka seda, et mu unevajadus ei ole nii pöörane ja kui töö nõuab, saab ka 4...6-tunnise magamisega asjad aetud. Kui aga suurt tööd pole, võib lõunani põõnutada.


Seda graafikut ei osanud ma siiski teha niisuguseks, nagu oleksin soovinud, mistõttu selle ajatelg on tublisti nihkes. Iga üksik sälk näitab unekorda, mitte aga aega. On juhtunud, kus ma paari lühikese öö järel olen ka päeval tunni või paar põõnutanud. Ma nüüd ei teagi, kas mul on mõtet selle graafiku edasist ehitamist jätkata.

Hoopis valusam on aga KMI diagramm. Kohati jääb lausa mulje, et mu kaal võib katki olla. Kuid äärmiselt kindel on see, et preparaat 309 reklaamlehel väljakuulutatu jääb siiski pigem esoteerika valdkonda ning ilmselt tasub edaspidigi uskuda pigem loogikat kui reklaami. Meenutan, et see 309 reklaamis, et seda kasutades kaotab inimene 9 kilo kolme päevaga, kui hoidub valgu söömisest, tulevikus aga võib süüa mida iganes ning kaal aina alaneb. Kas pole ebaloogiline?


Mina olen söönudki mida iganes. Äärmiselt regulaarset enesejälgimist segab asjaolu, et ma söön kaunis sageli väljas, kus mul puudub igasugune otsene ülevaade tarbitud produktide kalorsusest ja isegi massist. Igatahes on praeguseks mu kehamass stabiliseerunud hellalt alla 90 kilo juures, mis on väga kaugel loodetust. Kaunis kindel on aga ka see, et preparaat 309 ma enam iial uuesti ei osta ega soovita selle imetoimet kellelgi tõsiselt võtta. Et see oleks üheselt mõistetav, siis võimalike parastajate ennetamiseks lisan, et olin kohe algul seda meelt, kuid andsin siiski katseliselt võimaluse vastupidisel juhtuda.

Hetkel on mul käsil GI ja GL lähem uurimine, kuna just see tundub kooskõlas kalorsusega olema mulle kaunikesti loogiline dieet. Olgu siingi kohal mainitud, et mina nimetan dieediks ratsionaalset toitumist. Ja toitumine peab olema mu meelest siiski selline, mis omamoodi naudingut pakub, kuid mis peab kohanduma vastava persooni vajaduste ja muu eluviisiga. Kindlasti ei pea ma õigeks lülitada toitumise kavasse tühikargamisi ja muud sporti. Et mu elukorraldus on ülimalt passiivne, siis ma pean kaalu edasiseks langetamiseks muutma toitumist sellest aksioomist lähtuvalt, mitte hakkama lisaks söömisele ringi silkama, et kaloreid põletada. Mulle tundub loogiline neid kaloreid mitte manustadagi, selmet neid siis hiljem lihtsalt tühja põletada.

Kuid üksnes hapukurgist ja kapsalehtedest ma siiski ka toituma ei hakka. Kuid kui mu lugeja peaks arvama, et ma olen oma eesmärgist loobunud, siis ta küll eksib. Rannahooaeg on ju alles ees!

18. märts 2009

GI (V) ja Mendosa

Süsivesikuterikkad toidud   —   GI

  • Valge nisuleib   —   75±2
  • Täistera- või nisupüülileib   —   74±2
  • Teraleib   —   53±2
  • Peenleib (hapendamata nisuleib)   —   70±5
  • Nisu-röstleib   —   62±3
  • Chapatti   —   52±4
  • Maisitortilla   —   46±4
  • Keedetud valge riis   —   73±4
  • Keedetud pruun riis   —   68±4
  • Odrakarask   —   28±2
  • Magus mais   —   52±5
  • Valge spaghetti   —   49±2
  • Täisteramakaronid   —   48±5
  • Riisinuudlid   —   53±7
  • Nisujahunuudlid   —   55±7
  • Couscous   —   65±4

    Hommikuhelbed

  • Maisihelbed   —   81±6
  • Nisuhelbed   —   69±2
  • Kaerahelbepuder (kaerahelvestest)   —   55±2
  • Kiirkaerahelbed   —   79±3
  • Riisipuder   —   78±9
  • Hirsipuder   —   67±5
  • Müsli   —   57±2

    Puuviljad ja puuviljatoidud

  • Õun   —   36±2
  • Apelsin   —   43±3
  • Banaaan   —   51±3
  • Ananass   —   59±8
  • Mango   —   51±5
  • Arbuus   —   76±4
  • Datlid, värsked   —   42±4
  • Virsik, konserveeritud   —   43±5
  • Aedmaasika džemm   —   49±3
  • Õunamahl   —   41±2
  • Apelsinimahl   —   50±2

    Juurviljad

  • Kartul, keedetud   —   78±4
  • Kartulipüree (lahustuv)   —   87±3
  • Friikartul   —   63±5
  • Porgand, keedetud   —   39±4
  • Bataat, keedetud   —   63±6
  • Kõrvits, keedetud   —   64±7
  • Plantaan (roheline banaan)   —   55±6
  • Taro, keedetud   —   53±2
  • Juurviljasupp   —   48±5

    Muud igapäevatoidud

  • Piim   —   39±3
  • Kooritud piim   —   37±4
  • Jäätis   —   51±3
  • Puuviljajogurt   —   41±2
  • Sojapiim   —   34±4
  • Riisipiim   —   86±7

    Kaunviljad

  • Kikerhernes   —   28±9
  • Põldoad   —   24±4
  • Lääts   —   32±5
  • Sojaoad   —   16±1

    Snäkid

  • Šokolaad   —   40±3
  • Popcorn   —   65±5
  • Kartulikrõpsud   —   56±3
  • Limonaadid   —   59±3
  • Riisikrõpsud   —   87±2

    Suhkrud

  • Fruktoos   —   15±4
  • Sahharoos   —   65±4
  • Glükoos   —   103±3
  • Mesi   —   61±3

    Originaal: Glycemic Index and Glycemic Load

  • GI (IV)

    Eelmine sissekanne sisaldas vaid loendit erineva GI-ga toiduainetest ja nende komponentidest. Mõistagi pole see loend lõplik ega ka täpne. Jaotuse koostamisel oli abiks terve rida linke, millest eestikeelsed on järgmised:



    Vastavalt väljatöötatud indeksi süsteemile, tuleks kõrge glükeemilise indeksiga toite vältida ning neid tuleks hästi ajastada. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud lagunevad glükoosiks kiiresti ja imenduvad kergesti verre, seetõttu soodustavad sellised toidud eriti rasvade sünteesi ja ladestumist. Ka tavaelus, iseäranis aga dieedil olijad peaksid tarbima võimalikult madala glükeemilise indeksiga toite.

    Suure glükeemilise indeksiga toit kasvatab vere suhkrusisaldust kiiresti, väikese indeksiga toit aga märksa aeglasemalt ning tase püsib stabiilne. Vere suhkrusisalduse ühtlase taseme hoidmine on ääretult oluline, kas või juba seepärast, et madala glükeemilise indeksiga toiduained tekitavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Näiteks on porgandil kõrge glükeemiline indeks, kuid kuna selle süsivesikutesisaldus koguse kohta on väike, pole sel veresuhkrule eriti mõju. Seda kogumõju mõõdetakse glükeemilise koormusega (glycemic load ehk GL). GL saamiseks kasutatakse valemit, mille järgi GI korrutatakse annuse süsivesikute kogusega grammides ning jagatakse sajaga. Kõrge GI üheskoos suure süsivesikute kogusega tõstab glükeemilist koormust ja mõju veresuhkru tasemele on suur. Nimekirja toiduainete GI ja GL väärtustest plaanin ma mõnes järgmises oma "309" sissekandes avaldada.

    Kui porgand on ühtpidi paradoksaalne toiduaine, siis šokolaadiga on lood samuti äärmiselt huvitavad. Suure kakaosisaldusega tume šokolaad on GI-põhimõtete järgi väikese GIga toiduaine, sest keha töötab selle glükoosiks aeglaselt. Peale selle sisaldab šokolaad ka palju antioksüdante. Seega on väike kogus šokolaadi lubatud. Keskmise GIga toiduks muutub šokolaad siis, kui see sisaldab karamelli ja muid suhkrul baseeruvaid lisandeid.

    Kõik need kirjutised harmoniseeruvad suurepäraselt nn GI-dieediga. Toidu glükeemilise indeksi (GI) jälgimise põhitõed pööravad paljude inimeste jaoks arusaamad tervislikust toitumisest pea peale. Peekon, šokolaad ja sealiha, mis on GI-dieedis tavalised toiduained, jäävad teistes dieetides punase joone taha. Seevastu kartul ja kaalikas, mis on teistes dieetides aukohal, on GI-dieedis mittesoovitatavad. GI iseloomustab toiduainete süsivesikutesisaldust ja nende mõju organismile. GI näitab, kui tugevasti teatud toiduaine vere suhkrutaset tõstab. GI-dieedi ehk toidu glükeemilise indeksi jälgimisega püüeldakse seedimise ja keha kui terviku tasakaalu poole — et kaal ei tõuseks, meeleolu ei kõiguks ja vere suhkrutase oleks stabiilne. Pikemas perspektiivis on dieedi eesmärk ennetada raskeid haigusi, mida inimene vale elustiiliga ise põhjustab.

    GI-dieet arvestab seda, kuidas toiduained kehas käituvad. Toidud jaotatakse kolme GI-rühma: suure, keskmise ja väikese GIga toidud. Toidu glükeemiline indeks näitab, kui kiiresti toit kehas energiaks ära kasutatakse. Suure glükeemilise indeksiga toidud kasutatakse kiiresti ära. Väikse GIga toidud imenduvad aeglaselt ja jätavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Dieedi kohaselt soovitataksegi süüa võimalikult väikese GIga toite. Väikese GIga toidud tõhustavad rasvapõletust ka toidukordade vahel.


    Suure GIga toitude ehk halbade süsivesikute mõjul paiskub verre palju insuliini, mis tekitab meil näljatunde ja aitab koguda rasva rasvarakkudesse. Toidus sisalduvad süsivesikud töötatakse ümber glükoosiks, mida keha kasutab energiana füüsilise ja ka vaimse pingutuse korral või talletab lihastesse ja rasvkoesse varuks. Kui glükoos jõuab verre, siis vallandub ka insuliin, mis transpordib glükoosi õigesse kohta.

    Kõrge GIga toiduga imendub verre liiga palju glükoosi ja sellega võrdselt ka insuliini. Et suur hulk glükoosi organismile kahju ei teeks, transpordib insuliin glükoosi kiirelt turvalistesse rasvarakkudesse. Seetõttu nimetatakse suure GIga toite ka kiireteks süsivesikuteks. Kui seda juhtub sageli, siis läheb inimene paksuks.

    Veelgi tõsisema tagajärjena vere sagedase kõrge insuliinisisalduse korral on tulemus, et tavaliselt insuliinile reageerivad rakud, mis võtavad vastu insuliini toodud glükoosi, ei reageeri enam insuliinile ja glükoos jääb vereringesse. See kahjustab rakke, põhjustab enneaegset vananemist ja ummistab artereid. Kui see kestab aastaid, võib lõpuks tekkida teise tüübi diabeet.

    GI (III)