GI (IV)

Eelmine sissekanne sisaldas vaid loendit erineva GI-ga toiduainetest ja nende komponentidest. Mõistagi pole see loend lõplik ega ka täpne. Jaotuse koostamisel oli abiks terve rida linke, millest eestikeelsed on järgmised:

• Tervisetrendi leht
• Kliinik.ee leht
• Naisteleht
• Fitnessi lehekülg
• Õhtulehe artikkel
• Kohvi ja tee lehekülg
• Toidutare lehekülg
• Artikkel Fitnessi kodulehel
• Tervis Pluss artikkel
• Kohmakas PDF dokument
• Ingliskeelne Vikipeedia
• Dieedi lehekülg

Vastavalt väljatöötatud indeksi süsteemile, tuleks kõrge glükeemilise indeksiga toite vältida ning neid tuleks hästi ajastada. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud lagunevad glükoosiks kiiresti ja imenduvad kergesti verre, seetõttu soodustavad sellised toidud eriti rasvade sünteesi ja ladestumist. Ka tavaelus, iseäranis aga dieedil olijad peaksid tarbima võimalikult madala glükeemilise indeksiga toite.

Suure glükeemilise indeksiga toit kasvatab vere suhkrusisaldust kiiresti, väikese indeksiga toit aga märksa aeglasemalt ning tase püsib stabiilne. Vere suhkrusisalduse ühtlase taseme hoidmine on ääretult oluline, kas või juba seepärast, et madala glükeemilise indeksiga toiduained tekitavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Näiteks on porgandil kõrge glükeemiline indeks, kuid kuna selle süsivesikutesisaldus koguse kohta on väike, pole sel veresuhkrule eriti mõju. Seda kogumõju mõõdetakse glükeemilise koormusega (glycemic load ehk GL). GL saamiseks kasutatakse valemit, mille järgi GI korrutatakse annuse süsivesikute kogusega grammides ning jagatakse sajaga. Kõrge GI üheskoos suure süsivesikute kogusega tõstab glükeemilist koormust ja mõju veresuhkru tasemele on suur. Nimekirja toiduainete GI ja GL väärtustest plaanin ma mõnes järgmises oma "309" sissekandes avaldada.

Kui porgand on ühtpidi paradoksaalne toiduaine, siis šokolaadiga on lood samuti äärmiselt huvitavad. Suure kakaosisaldusega tume šokolaad on GI-põhimõtete järgi väikese GIga toiduaine, sest keha töötab selle glükoosiks aeglaselt. Peale selle sisaldab šokolaad ka palju antioksüdante. Seega on väike kogus šokolaadi lubatud. Keskmise GIga toiduks muutub šokolaad siis, kui see sisaldab karamelli ja muid suhkrul baseeruvaid lisandeid.

Kõik need kirjutised harmoniseeruvad suurepäraselt nn GI-dieediga. Toidu glükeemilise indeksi (GI) jälgimise põhitõed pööravad paljude inimeste jaoks arusaamad tervislikust toitumisest pea peale. Peekon, šokolaad ja sealiha, mis on GI-dieedis tavalised toiduained, jäävad teistes dieetides punase joone taha. Seevastu kartul ja kaalikas, mis on teistes dieetides aukohal, on GI-dieedis mittesoovitatavad. GI iseloomustab toiduainete süsivesikutesisaldust ja nende mõju organismile. GI näitab, kui tugevasti teatud toiduaine vere suhkrutaset tõstab. GI-dieedi ehk toidu glükeemilise indeksi jälgimisega püüeldakse seedimise ja keha kui terviku tasakaalu poole — et kaal ei tõuseks, meeleolu ei kõiguks ja vere suhkrutase oleks stabiilne. Pikemas perspektiivis on dieedi eesmärk ennetada raskeid haigusi, mida inimene vale elustiiliga ise põhjustab.

GI-dieet arvestab seda, kuidas toiduained kehas käituvad. Toidud jaotatakse kolme GI-rühma: suure, keskmise ja väikese GIga toidud. Toidu glükeemiline indeks näitab, kui kiiresti toit kehas energiaks ära kasutatakse. Suure glükeemilise indeksiga toidud kasutatakse kiiresti ära. Väikse GIga toidud imenduvad aeglaselt ja jätavad pikemaks ajaks täiskõhutunde. Dieedi kohaselt soovitataksegi süüa võimalikult väikese GIga toite. Väikese GIga toidud tõhustavad rasvapõletust ka toidukordade vahel.


Suure GIga toitude ehk halbade süsivesikute mõjul paiskub verre palju insuliini, mis tekitab meil näljatunde ja aitab koguda rasva rasvarakkudesse. Toidus sisalduvad süsivesikud töötatakse ümber glükoosiks, mida keha kasutab energiana füüsilise ja ka vaimse pingutuse korral või talletab lihastesse ja rasvkoesse varuks. Kui glükoos jõuab verre, siis vallandub ka insuliin, mis transpordib glükoosi õigesse kohta.

Kõrge GIga toiduga imendub verre liiga palju glükoosi ja sellega võrdselt ka insuliini. Et suur hulk glükoosi organismile kahju ei teeks, transpordib insuliin glükoosi kiirelt turvalistesse rasvarakkudesse. Seetõttu nimetatakse suure GIga toite ka kiireteks süsivesikuteks. Kui seda juhtub sageli, siis läheb inimene paksuks.

Veelgi tõsisema tagajärjena vere sagedase kõrge insuliinisisalduse korral on tulemus, et tavaliselt insuliinile reageerivad rakud, mis võtavad vastu insuliini toodud glükoosi, ei reageeri enam insuliinile ja glükoos jääb vereringesse. See kahjustab rakke, põhjustab enneaegset vananemist ja ummistab artereid. Kui see kestab aastaid, võib lõpuks tekkida teise tüübi diabeet.