Vaevaliselt

Seegi kord ma ei muutnud kolmandat nädalat kestvat tabelit, ehkki mitmed näitajad, nagu juba ka jutuks on olnud, ei oma erilist mõtet.

Siin on siis Kesk3 kolme nädala eest teostatud vaatluse keskmine, Kesk2 - sellele liitunud teise nädala keskmine ning Kesk1 viimase nädala mitte just liiga rõõmustav kesmine. Tagatipuks joonistasin veel inetu küpsekirsi värvi üldkeskmise lahtri ka.

On kenasti näha, kuidas massi keskmine pole muutunud, nagu ka joodud kohvide oma. Samas, kui manustatud keskmine toidumass on langenud, on selle keskmine kalorsus hoopis tõusnud.

Kõige positiivsemaks näitajaks on ehk tulp "Kg", mis näitab, et viimase nädala keskmine on madalam, kui üldine keskmine. Sellest võiks loota vaevalist langustendentsi.

Olen ette valmistanud ka hoopis komplitseerituma tabeli, kuid ma pean veel mõtlema, millisel kujul seda esitada, et see visuaalselt vaadeldav oleks.

Umbes 4717

Täna (see on siis astronoomilises mõttes küll eile) sai hea sõbra Kassiga Žen-Ženis käidud. See on Tartu kõrvalises paigas asuv hiina restoran, kus pakutakse ilmama maitsvaid pelmeene. No ma ei saanud ju minemata jätta. Kui üht mu teist suurimat kriitikut tsiteerida, siis peab inimene ju alailma Liikuma ka. Liikusingi siis. Oma 23 minutit liikusin, kuni olingi kohal. Sinna tuleb minu juurest oma kõva kilomeeter, pisut vast rohkemgi.

Sellised väljas söömised on aga selles mõttes koletu nuhtlus, et iial ei tea, kui suures koguses ja mis kalorsusega toitu sa endasse manustad. Lootsin kuni viimase hetkeni, et Žen-Ženi koduleht annab mulle kerge vaevaga vastuse. Kuid võta näpust. Sellel olid märgitud vaid hinnad. Ja nii lendaski kogu detailstatistika vastu taevast!


Esimese käiguna tellisime kahe peale kuhila Muxü nuudleid, mis olid nuudlid nagu nuudlid ikka, lisaks veidi muna ja toorest kapsast. Tegelikult oli seal ka veidi praetud tomateid ja vist hautatud porgandeidki. Omapärane ja kaunis maitsev. Lisaks veel tundus kergepoolne olema. Jaotasime portsu kenasti pooleks ja ma hindasin selle kuhila umbkaudu 250 grammiks. Netist leidsin surfates mitmesuguseid näitajaid, võtsin igaks juhuks ühe kopsakama. Kerge nuudliroa kalorsus on alla 130 kcal. Ma arvestasin siis «tingumbkalorsuseks» 130.


Tegelikult aga läksime sinna ju pelmeene sööma. Just parasjagu selleks ajaks, kui meie pelmeenid valmis said, lõpetasime nuudlitega. Valikus oli vaid kaht sorti pelmeene ja meie valisime sealihapelmeenid hiina kapsaga. Peagi tuli aga piiga tagasi ja teatas, et olemas on vaid hapukapsaga pelmeenid. Otsustasime, et maitse järgi neil ehk sisulist vahet pole, vähemasti kui neid mitte koos degusteerida, poleks arugi saanud, ja tellisime kummalegi portsu. Väga maitsvad. Eriti sojakaste.

Taldrik oli raske ja pelmeene võis olla ka hinnanguliselt poole kilo ringis. Nii siis kirja paningi. Seejärel otsisin netist ühed rammusamad pelmeenid ning panin sellelegi roale «tingumbkalorsuse» — 230 kcal.


Ehkki see päeva esimene tõhus eine sai võetud alles kl 16 paiku, tundsin end kl 21 paiku taas hõredapoolselt ning otsustasin veel süüa. Sammusin külmiku suunas kindla sihiga tuua sealt joogijogurt, mida oleksin siis «pikendanud» kamajahuga. Aga võta näpust! Mulle polnudki sellist toodet toodud. Küll aga oli sinna minu jaoks siginenud pildil paistev eine: «kauboi kartulid verivorstiga». Selver teeb targasti, et muidu seisma jääda võivad produktid sel moel maha müüb. Hindan kõrgelt, kui toitu hukka ei lasta minna. Soojendasin roa ja täiendasin mädarõikaga. Viimast kulus umbes pool purki, täpsemalt 80 grammi. Selver on alati oma toodetele kalorsuse peale märkinud. Sellel siin oli kirjas 177.2 kcal. Ka mass on märgitud grammi täpsusega, seega 346 g.

Igatahes on käesoleva sissekande mõte selles, et kui mul juhtuvad sedalaadsed statistilised äpardused, siis kasutan ornitoloogide rändeuurimise metoodikat. Ma hindan toidu massi "silma järgi" ning leian kusagilt umbkaudse arvu kalorsuse kirjeldamiseks. Edasi arvutan täpselt.

Ka ornitoloogid loendavad ülelendavaid rändlinde nii: «15 parti, 47 hane, 2 kajakat, umbes 150 luike, ligikaudu 1500 kajakat, 1 kotkas, vähemalt 3000 pääsukest ja veel 2 parti» — kokku 4717.

Lohutuseks

Ühest küljest et mitte reeta oma «ebamaist» päritolu ning teisest küljest et mitte valmistada «meelehärmi» «normaalsetele» inimestele, olen viimase paari nädala jooksul jõuliselt maganud ja seeläbi oma keskmise uneaja kõrgele viinud. Aga talviti ongi targem magada. Kui just kiireloomulised tööd ei oota.

Koostasin ka uue tabeli, milles nädalajagu tegusid. Et ma pole piisavalt otstarbekat üldplaani veel kujundanud, jätkan eelmises vaimus.


Selles tabelis on kaks keskmist. Esimene keskmine (Kesk 1) võtab kokku vaid viimase nädala teod, teine (Kesk 2) aga arvates eelmise tabeli algusest.

Saladuse avaldamine pole veel aktuaalne. Vaatame enne, kas tabeli kolmanda tulba keskmine ikka ka jätkuvalt rohelise noole teenib.

Vihje

Ei. Ka täna ei kavatse ma veel välja öelda, milles seisneb see mu avastatud trikk. Õigupoolest polegi see mingi eriline avastus. Selle kirjapanekuks peab olema veidi selgema peaga. Täna aga juhtus, et mu pea "läks paksuks".

Põhjuseks oli raamatupidamisleksika. Aktiva ja passiva täpsemalt. Tegelikult saanuks ma oma KÜ aastaaruande suurepäraselt valmis treida ka ilma neid mõisteid teadmata. Kuid mulle ei meeldi allkirjastada pabereid, millel on tekst, millest ma ise midagi ei mõika. Igatahes lõin jalule terve meeskonna. Üks saatis mind kohe pikalt, öeldes, et see teema teda "ei koti", teine tuli teisest linnaotsast kohale. Kolmas otsis välja konkreetsed kohad majandussõnaraamatutest ja seadusandlikest aktidest. Neljas aga saatis mulle tänu telefonikõnele paar selgitavat dokumenti. Lühidalt — aktiva ja passiva on täiesti mõttetud terminid. Samu asju saaks ka eesti keeles ja arusaadavalt sõnastada. Aga see selleks.

Seesugune juhmlus ajab mul tavaliselt aju sõlme. Sellele aitas kaasa ka terve tööpäeva kestnud teise aruande viimistlemine. Viimistlus seisnes selles, et varem kustutatud lahtrid-tabelid tuli tagasi asetada ja tühjaks jätta. Sest nii on ette nähtud.

Taipasin, et olen õrnalt lühises, kui hakkasin KÜ hooldustasuarveid välja printima. Pooltele tuleb need paberile printida ja ümbrikuga ukse taha viia. Teisele poolele saab e-kirjaga saata. Valisin hoolega välja õiged korterid ja andsin printerile tuld. Kui paberilehti ümber pöörama hakkasin, märkasin, et elektri eest nõutav summa on kole pisike. Neli korda väiksem kui vaja. Noh, umbes nagu eelmisel kuul. Ma tõesti ei tea, mida nad selle elektriga talviti teevad. Katsu sa neid süüdistada ilma kütmises... siis avavad suisa WC ukse ja näitavad, et ei ole mingit kütet neil seal. Uurisin kohe päris tükk aega, enne kui taipasin, et olin välja printinudki eelmise kuu arved. Siis mõtlesin, et kuni avan õiget dokumenti, prindin õige lehe teise poole. Üks lehekülg, aga ohtralt eksemplare. Alles kui läksin eksemplare uuesti ümber pöörama, avastasin kurbloolise tõe. Olin taas vale dokumendi printinud. Sedapuhku salajase pangaväljavõtte. Selle peale panin asjad lauale hunnikuisse ja otsustasin hommikul selle töö lõpuni teha.

Aga toitumise osas leidsin päris kavala nõksu, kuidas asjaolusid tasakaalus hoida. Nimelt arvutasin välja oma pikkuse ja massi, et siis andmed vastavatesse välismaistesse tabelitesse toksida. Lihtsalt tuli huvi uurida, mida erinevas maailma otsas KMIst arvatakse jms.


Selgus, et minu mass on hetkel UMBES 195 lbs ja pikkus 5 feet 7 inches. Seda on hea teada, kuna selliste paramaatrite ja kommetega isendile nähakse ette toituda 2257 kcal ööpäevas, et mitte liialt paksuks minna.


Meil üldtuntud tabelite põhjal peaks aga minuvanune isasloom saama päevas ca 2600 kcal energiat. Siin on pisikene aines mõtlemiseks.

Illustreerimiseks leidsin paar põnevat pilti, mis peaksid endast kujutama mingit moodi kalorimeetreid. Mis oleks viga, kui seesugune riistapuu oleks portatiivsena saadaval. Umbes nagu nõuka ajal olid jaemüügis radioaktiivsuse mõõdikud, mis käisid rinnataskusse kui pastapliiatsid.

Kuivikutest

Kui küsida, miks ma eelistan kümnel juhul üheteistkümnest kodus einestada, on vastus vägagi selge — vaid koha peal saab silma peal hoida suhu pistetavate palade massil ja koostisel.


Esitan täna kõige labasema tabeli oma viimaste päevade tegemistest. Mul on hea meel pakkuda mu ebaregulaarsuse kallal nokkijaile kont — vähemasti kohvi pole ma ühelgi päeval alla 4 tassi joonud. Regulaarsus missugune! Mitte et ma oleksin kindel, et kohvikoguste arvestamisel mingi eriline mõte oleks. Sama on vist ka toidukordadega. Mõnikord võib ju öelda, et inimene sööb kõigest ühe korra päevas: alustades silmade avamisega ning lõpetades hetkega, mil pea padjale kukub. Ka siis pole võimatu, et vorst on kaisus.

Siinsest tabelist ei saa küll keegi välja lugeda seda, mis kell ma magama lähen või millal tõusen. Näiteks läksin eile magama kell 3 ning tõusin 6:30, tabelisse tuleks sel juhul 03.5. Igatahes eksperimendist 10.0117 ma hetkel veel siiski ei räägiks. Siin toodud tabeli ilmselt olulisemad tulbad on kaks viimast. Ja just neisse ei saakski märkida konkreetseid arve, kui sellele poleks eelnenud vastavat monitooringut. Niigi võib juhtuda, et mõningate toodete puhul on kalorsust sisuliselt võimatu leiutada.


Kui tegemist pole keeruka salatiga, mille koostistki õieti ei tea, saab toiduainete kalorsuse ligilähedaselt arvutada tänu raamatule «Maailma toiduained».

Eksperiment 10.0117

Hetkel tundub, et ma olen millimeetri kaugusel lahendusest. Pean selle all silmas toitumiskorraldust, mis ei suurenda KMI-d.

Katsetan selle kallal veel nädalakese ja kui ma ka siis pole veel nõksu avaldanud, tasub seda küsida. Ega ma kade pole. Kuid silmas tuleb siiski pidada, et organismid on unikaalselt erinevad ning mingeid retsepte ei saa olemas olla.

Ah et miks on eksperimendil selline kood, «10.0117»? Ikka pulli pärast. Nii on ju põnevam. 10 — teise milleeniumi esimene kümnega algav aasta (eks järgmisel aastal alatud eksperimendid saaksid olla siis 11 vms) ehk lihtsalt aastaarv. Järgnevad kuu ja päev. Ehk siis eksperimendi algamise päev.

Füsio-uudised

Küllap see KMI tuleks lugeda stabiliseerunuks,kuna erilisi muudatusi ei ole siinseski sissekandes paista. Kui eelmine sissekanne viis kõvera 28.8 lähistele, siis seekordne fluktueerib pigem 29 piires.

Lootustandev on see, et selle skeemi madalaim tulemus jääb alla 28.5. Kahtlemata taltsutab ohjeldamatut söömist kasvõi see pisiasi, kui söödud toidu kogused üles märkida. Ma olen seda ka teinud, kuid alati on hiljem targematki teha, kui seda aruandesse vormida. Kui leiduks huvilisi, võiks ju igapäevase sissekande korraldada.

Allpool on toodud üksikud näited erinevatest einetest. Kord on need põgusad, kord aga mõõtmatud. Mõõtmatuiks saab endiselt nimetada nn väljas söödud eineid.

Minusugusele kopsakale kerele jääb ühest jogurtist siiski väheks. Tavaliselt võtan neid vähemalt kaks. Kaks jogurtit on aga juba 300 grammi. Omaette füüsika oleks muidugi veel nende kalorsuse arvutamine.

Üks meeldivalt toitev eine on ports pekileibu. Kasutan sel puhul reeglina küüslaugupekki ja musta leiba, millele lisan vähemalt ühe suuremapoolse küüne küüslaugu leivakääru kohta. Maitsestada sobib soola ja küüslaugupipraga. Toitvuse tagab suur kalorsus.

Sedalaadi suupisteid ei suuda keegi kuidagi kokku arvutada. Isegi kui portatiivse kaalu rinnataskus kaasa tassiksin, ei oskaks ju ka selliste toitude valmistaja ise ka mitte öelda selle kalorsust. Lahenduseks oleks kalorimeeter teises rinnataskus...

See, et ma söön sageli alles kell 16 oma «hommikueinet», ei päästa siiski ka umbes kl 20 «lõunastamisest» ja ca kl 2 «õhtueinest» — kokkuvõttena on tegu enesepettusega. Tõsi ta on, et ma vähemasti olen enamasti suutnud hoiduda Harri Jänese soovitusest mitte süüa kaks tundi enne magama minekut.











Täiesti omaette teema on niinimetatud regulaarne ebaregulaarsus. On tegelasi, kes armastavad mind irriteerida sel teemal. Ma olen küll kord öelnud, et magamine pole mu prioriteet number üks ning et mulle meeldib kõige enam ebaregulaarsus. Sageli aga kiputakse mulle ninale viskama, et selles mu hilises magamaminekus olla teatav regulaarsus.

Järgneval joonisel on näha, kui regulaarne see mu uneaeg on. Jaotused sel skeemil on poole tunni kaupa, pildile klõpsates peaks seda olema võimalik ka lähemalt (suuremalt) näha.

Vähemasti on võimalik selle diagrammi põhjal välja arvutada, millal on kõige suurem lootus minuga sünkroonseks suhtlemiseks.