Märtsis algas jälgimine

Kui mitte silmas pidada, et ka eelmisel kuul tuli mul ette mõnepäevane eemalolek kodust, mil ma ei saanud oma ninaesist mõõta, möödus kuu siiski suhteliselt hästi. Minu töö iseloom muutus pisut, muutudes senisest märksa kodusemaks. Tõsi, paaril-kolmel korral sõin põgusalt ka väljas, kuid ka siis arvestasin võimaliku kalorsusega.

Eelmise kuu äärmiselt iseloomulik näit on massi järsk langus kohe vaatluste taastamise algul. Neile, kes seda blogi juhtuvad lugema alles täna ega viitsi varasemaid sissekandeid lugeda, selgitan — vaatluse all mõtlen ma seda, et ma ei jälgi pelgalt oma kehamassi päeva jooksul, vaid mõõdan ka kogu söödud toidu massi ning arvutan manustatud kalorsuse. Jälgimine võib tunduda hirmus keeruline ja tüütu, kuid eelmiste vabakuude tulemus näitab ilmekalt — niipea kui mitte jälgida, alustab kehamass pisitasa tõusmist.

Vaatame otsa eelmise kuu graafikule. Sellel on näha kehamassi maksimum ja miinimum erinevatel kuupäevadel. Sõidus olles polnud mul võimalik ei enda ega toidu massi mõõta. Ja väga ilmekalt paistab kätte ka kohene positiivne kaaluhüpe.


Ma olen päris rahul enda XanCal dieedi käigus arvutatud isiklike normatiividega. Seni kuni ma püsin normi piires, kehamass langeb. Nii kui seda aga ületan, see stabiliseerub. Reisidel ja kaalumisriistadest eemal olles kipub kere ikka head ja paremat sisse vohmima, lisandub veel liikumisest tingitud kõrgem isukus, ja mass hakkab tõusma. Lihtne ja loogiline.

Võrdluseks toon siinkohal ära kogu käesoleva aasta massiiibe graafiku. Kuni roosaka nooleni käis mu elu vabatoitumine režiimil — mõõtsin vaid kehamassi. Sellelgi graafikul on (öö)päevane miinimum näidatud siniste punktikestega, maksimum aga tumepunaste ruudukestega (kui graafikuile peale klõpsata, näeb neid ka suuremalt). Kehamassi ma esitan netos, rõivaste mass on näidust juba maha arvutatud. Kui ma oma blogi algusaegadel esitasin vaid ööpäevase miinimumi, siis viimastel aegadel olen enda vastu muutunud karmimaks ning esitan ka maksimumi. Päevaseid mõõtmisi peab olema vähemalt kaks, kuid tavaliselt on neid umbes 7...8. Excel, millesse ma näidud kannan, memoriseerib vaid miinimumi ja maksimumi.


Kui uurida käesoleva aasta graafikut, siis kandsin sellele helesinisega polünoomilise trendi ning arvutasin isegi vastava valemi. Hetkel ma veel ei tea, kas sellest valemist ka tulu tõuseb, aga eks me näe.

Veel hakkab mulle silma, et kuni vaatluste taastamise alguseni oli mu kehamassi ööpäevane diferents tunduvalt pisem. Tegelikult on pärast jälgimise taastamist mõõtmiste miinimum 84,3 kg ja maksimum 88,9 kg, kõikudes kuni 5 kilogrammi piires. Kui keegi minult täna küsiks mu massi, satuksin lausa kimbatusse: on see nüüd 86 või 87 kg?

Eks see vahepealne mittejälgimine näitas ilmekalt, et XanCal üheks tõsiseks tingimuseks on pidev jälgimine. Sellega püüan ma nüüd tulevikus ka igal võimalusel tegeleda. Järgmine sissekanne sellesse blogisse peaks toimuma hiljemalt mai algul, kuid kui olud võimaldavad või kui on midagi eriliselt põnevat pajatada, võib loota ka vahepealseid kandeid.

Veebruar

Ka veebruar kulges mul jälgimisvabalt. Selline vabadus viib aga otseteed kehamassi tõusule, nagu me juba jaanuariski nägime. Sellest johtuvalt alustasin 29. veebruarist taas oma eluolu jälgimist, eriti manustatava kalorikoguse osas.


Selline ligi 10-kilone massi tõus on kirjutatav lodevuse arvele. Kui millalgi leian rohkem vaba aega, kirjutan sellest kindlasti pikemalt.

Jaanuar

Kui nüüd ikka tublisti pingutada (õigemini, jätkata kontrollimatut söömist), siis võib aastaga endise 98 kilo tagasi küll saada. Nagu allolevalt diagrammilt näha, kulgeb massi muut hiilivalt ülespoole.


Põhjusena võib nimetada ka mõõtepuhkust. Üldsielt ma kasutasin kogu jaanuari köögikaalu vaid kohvipuru koguse kalibreerimiseks. Saunakaalu aga oma kehamassi positiivse iibe fikseerimiseks. Vaatlused on teostatud vahemikus 30.12.2011 kuni 1.02.2012.

Palukesi mõõtmata on küll ülimalt mugav elada, aga tundub, et talvisel ja stressirohkel ajal pole see «vabadus» kuigi hea mõte. Kas ma kohe homsest oma mõõtmised taastan, see on ise küsimus.

Detsember

Detsembrikuu on enamvähem läbi. Elu veel mitte, kuigi päris tige mahv on jätnud sügava jälje mu kalorijälgimisse. Nagu ma juba ka varem korduvalt rõhutanud olen, pole see pelgas jälgimine midagi väärt ning tõestab vaid veenvalt, et kui süüa rohkem kui ööpäevas vaja, toimub kehamassi positiivne iive. Igatahes pole mul ammu olnud mahti oma söömisi preventiivselt kalkuleerida. Konstateeriv jälgimine ei anna aga tulemust. Sellest kõneleb ka piinlik joonis, mille siia lisasin.


Arvatavasti ongi nüüd paras aeg selle vaatlusega vahet pidada (peale strateeglise kehamassi). Vähemasti seni, kuni eluolu taas pisitasa stabiliseerub. Viimastel kuudel on mul olnud praktiliselt igal nädalal üks pikem väljasõit. Sellistel päevadel ma tavaliselt ei saa võimalust toidu kalorsusegi jälgimiseks. Pealegi olen juurutanud põneva alternatiivi roolis suitsetamisele, süües pakkide viisi röstitud soolapähkleid (kalorsusega 637!). Seda teemat tasuks mõnevõrra pidurdada.

Endiselt kehtib ka «liigutamise» negatiivne fenomen. Mina isiklikult ei viitsi iial kokku lugeda astutud samme (kuigi mul on sammulugeja olemas) ega higistatud piisku. Fakt on aga see, et liigutades kasvab söögiisu. Ja minu füsioloogiline eripära seisneb veel selles, et mistahes stressifaktor pidurdab loomulikku defekatsiooni. Sedasi ma siis vaarun teatava pütina ringi, kandes seda sisu kaasas kui kõige kallimat vara. Selle varakuse mahust kõneleb ka päevane masside diferents. Joonisel on punasega päeva maksimaalne ning sinisega minimaalne kehamass kilogrammides. Teadagi, millest sõltuv see diferents on...

Kuid lõplikku punkti ma sellele blogile siiski siinkohal ei pane. Kindlasti tuleb suvisemal ajal veidi enam võimalusi siin ka kirjeldada seda, kuidas mu dieet tegelikult toimiks. Olen viimasel ajal korduvalt ka ise toitu valmistanud ning ainus tülin on kõikide komponentide ülekaalumine. Kuid roa kalorsuse arvutamine ei ole võimatu. Olen Exceli tabeltöötlusprogrammis selle kohta koostanud vastava skeemigi.

Loodan samas, et mõningane paus suutäite mõõtmises vähendab osaliselt stressi, mis omakorda mõjub pärssivalt isukeskusele. Eks me näe. Vähemasti ei saa keegi öelda, et mu 98 kilolt langetatud mass oleks kiiresti ja topelt taastunud.

November

Siinsed sissekanded on jäänud katastroofiliselt harvaiks, kuid selleks on ka oma sügav põhjus — lihtsalt üks töö ajab teist taga, lisaks veel ajutised tööd, vahepalad ja eriti kiireloomulised tööd. Igaühele neist osatakse veel lisaks leida mõni kõige-kõigem, mis otsekohe tuleb korda ajada. Nii polegi mul üldjoontes enam aega teleritki vahtida, rääkimata siis uudiste lugemisest või siin kirjutamisest.

Novembrikuise graafiku esitan, nagu ka paar eelmist, vaid kehamassi muutuse näol. Muidugi ei saa uskuda, et need massimuutused oleksid olnud üle öö nii järsud, nagu seda graafikul kujutatud, ent paremat esitlusviisi ma siin siiski ei leidnud.

Et ma olen iga päev enda massi mõõtnud vähemalt kolmel korral, kui kuupäev just tühi pole, siis on pildil punasega ööpäeva maksimaalne ja sinisega minimaalne mõõde. Eks tõde ole kusagil kahe vahel.


Positiivne on, et see massitõus on pidurdunud. Võiks aga küsida, miks see ei lange? Aga kui nüüd visata pilk sama ajavahemikku kujutavale alumisele joonisele, millel on tulpade kõrgustes väljendatud sissesöödud kalorite hulk, õrnrohelise joonega aga eraldatud seatud siht... siis võib väga kerge vaevaga näha, et enamasti ma olen selle normi ületanud. Ja sageli kahe- või koguni kolmekordselt.


Aga kui loota, et koormus vahepeal pisut langeb ning mul oleks veidigi enam aega söömist «teaduslikult planeerida» võiks loota ka mõningast edasist alanemist. Hetkel on muidugi veidi kahju sellest, et see seisak ei toimu mitte alla 80, vaid ca 82 kg juures. Aga küll ma selle olukorra enda kasuks pööran!

Kaks kuud

Nüüd on küll lood sellised, et olen olnud sunnitud seoses tagasihoidliku sooviga pisut oma elukvaliteeti parandada kasutama juhust ja töötama nii palju kui võimalik.

Õnnetuseks pole olnud mul isegi mitte mahti siia sissekandeid teha. Kui selle jutulõnga algusajal sai kirjutatud mitu sissekannet päevas, siis nüüd olen ma jõudnud olukorrani, kus poolsuletud silmil korra kahe kuu järel kirjutada saan. See ei kuulu lihtsalt minu töökohustuste hulka.

Küll aga on üheks mu töökohustuseks lokaalsed ringreisid. Kui tegu on ühepäevase tripiga, pole kadu kuigi suur. Ent niipea kui on ette näha pikemat sõitu ning kauemat viibimist, on kogu mu eluolu häiritud. Nagu ka järgnevalt sigrimigriliselt graafikult näha, polegi viimasel kahel kuul muud kui üks häires olek. Olen sellest varemgi kõnelenud, et võõras situatsioonis kaob mu organismil soov istungiteks. Seda siis ühest küljest. Teiselt poolt aga on sellised kodust eemalkäigud alati seotud ka võimatusega oma manustusi jälgida. Kui aga veidigi liikuda, on mul alati haugiisu. Muudkui sööks... Kui aga ette kujutada suletud anumat, siis on selge, et kui sellesse muudkui lisada, siis see kas paisub või katkeb.

Graafikul olen välja toonud vaid mõõdetud kehamasside ööpäevased miinimumid ja maksimumid. Esimesi kujutavad sinised punktid, viimaseid punased. Hoolikal silmitsemisel võib näha veel ka kollast tendentsikõverat. On kahetsusväärselt märkimisväärne, et seoses seesuguse logaeluga on kogu see virvendus tõusnud tublisti kõrgemale varasemast saavutusest. Tõsi on küll ka see, et varem ma avaldasin vaid parima näidu ehk miinimummassi. Ent tasub siiski meenutada, et näteks veel veebraris fluktueerus mu mass kusagil 78 ringis.


Praegusel juhul aga kõigub see 80...85 vahel, mis on kaheldamatult tõsine tagasilöök.

Pisut «õli» valas tulle ka see, kui ma veendusin, et alternatiivsete arvutuste kohaselt peaks mu põhienergiavahetuseks tarvis minema 1737 kilokalorit päevas. Ma olen ikka sihiks võtnud ca 1500, kuna olen silmas pidanud ka negatiivset massiiivet. Sihist on siiski aga väga vähe tolku, kui ma kahe kuu jooksul enamasti seda täita ei suutnud. Minu päevane manustatud toit moodustas keskmiselt 2429 kcal, kõikudes 456...4901 kcal vahel. Alla 1700 oli see vaid 10 päeval (vaadeldud päevade hulk perioodi jooksul 51).

Paistab siiski, et abivahenditeta saan ma hakkama vaid siis, kui oman piisavalt aega, et planeerida ja kalkuleerida. Seetõttu võtan ette kiudaineterohked Fruits & Fibres kuubikud ja muu toreda instrumentaariumi.

Propsis kinkis mulle hiljuti pakikese linnupetet selle sõna otseses mõttes — vaid 9 kcal krõpsud. Paraku on pakis pelgalt 1,4 grammi toodet ning selle turuhind on ligi 1.50 €. Oleks need odavamad, võiks ehk kaaluda nende sagedasemat tarvitamist?

Loobumisest

Leidsin vana pahna minemalennutamise käigus ühe lipiku, millel olid märkmed. Need olid järgmised:

Loobusin suitsetamisest 11.III 95 kl 20. Kaalusin ca 78 kg.

12.III kl 23:30 = 80 kg!
13.III kl 23:20 = 80 kg!
17...18.III tegin mõned suitsud
19.III kl 00:10 = 78 kg.

Huvitav, kas kui ma praegu suitsetamisest loobuksin, juhtuks kehamassiga midagi sarnast? Peaks proovima mõnikord.