Stabiilne veebruar

Veebruari lõpp, õigemini suuresti kogu veebruar kulges mul depressiivses tööotsingu meeleolus (mis tendeerib jätkuma veel ka alanud kuul).

Tööd on hirmus palju, enamasti pean kellegi järel ootama ning töötama öösiti. Olen loobunud oma uneaja jälgimisest ega ole isegi mitte teadlik, kas ma olen ala- või ülemaganud. Tavaliselt lähen ma magama umbes päeval kl 13 ja ärkan kusagil 16 paiku, aga täpsed andmed pole protokollitud.

Tulemus on selline, et enamik päevaseid manustamisi on ületanud omaseatud normi. Selle tulemuseks on, mõistagi, tugev pidurdumine kaalulanguses. Kui mul nüüd õnnestub edaspidi pisutki olukorda stabiliseerida, saab kurjemalt jälgida ka oma norme ning endaga midagi ette võtta, et neid mitte ületada.

Positiivne on vaid see, et tendents ei ole veel tõusule pööranud.

Hüppenöör on kangitõstmisest kasulikum

Täna avasin lehele http://globaldealexpress.com/kui-palju-kaloreid-kulutab-trenn/ paigutatud tabeli. Esimesel pilgul võib tekkida väärarusaam, et kasulikum on olla võimalikult raske, et trennist ka mingit tolku oleks. Teisel pilgul näeme, et märksa kasulikum on keksida hüppenööriga kui mistahes muud trenni teha. Tantsimine aga ei pääse spordialana üldse löögile, kuna jääb isegi trepist kõndimisele kõvasti alla. Selle asemel, et jõusaalis higistada ja punnitada, saab suurepäraselt peaaegu sama tulemuse ka kiire kõnniga.

Mõningane iva selle tabeli juures kindlasti on, kuid kahjuks jääb vajaka vaid uuringu allikast.



Poole veebruari eined

Eksivad need, kes kujutavad ette, et ma kodus istudes muudkui end näljutan. Pigem vastupidi. Olen põgusalt varemgi siin pilte avaldanud, ent valdavalt ei ole blogimiseks aega. Et praegu olen taas kord samahästi kui töötu ning kõik kiired «vaba aja veetmise vormi tööülesanded» on hetkel täidetud, otsustasin mõned pildid siia panna. Nagu ikka, saab pilti näha suuremalt sellele peale klikates.

Kartuli-munaroog Jussi verivorstikestega. Kartuliroog kui põhiosa on kalorsusega 146.6, verivorsti kalorsus on 236.8 ning salatil 111.0. Sellel taldrikul olev portsjon kokku 1490 kcal. Sisuliselt terve mu päevanorm!

 

 

Üldjoontes ongi mu koduse elu suurimaks miinuseks see, et mul ei ole endal enamasti aega toiduvalmistamisele pühenduda, mistap selle ameti peal on kodukokk. Aeg-ajal õnnestub mul küll teda piirata ning soovitada endale serveerida märgatavalt väiksemaid portsjone (eelmisel fotol on kogu portsjoni mass kokku 939 grammi!) Loomulikult tekib sellega seoses probleem: korraga õgin end kõriauguni täis ning saan terve päeva kalorid korraga kätte. Samahästi võiksin ma ööpäeva jooksul ära süüa ka kolm tahvlit šokolaadi. Jättes kõrvale pisiasja, et üksnes šokolaadist toitumine oleks pisut üksluine ning tekitaks vastupandamatu soolaseisu, hoiaks see enesetunnet paremini vormis kui üks kord ööpäevas (enamasti ka öösiti) suure portsu söömine. Hilisöise õgimise peale ei tule aga ka und ja nii ongi mu unetsükkel täiesti kaootliseks muutunud. Selles osas kavatsen lähiajal midagi ette võtta.

Pasta terava hiina kastme ning marineeritud pepperoniga. Selle roa kalorsuseks on vaid 125.7, lisaks pepperonpaprika 20. Spaghettini pasta di Semola di Grano Duro on iseenesest kalorsusega 353, kuid «imeb» suhteliselt palju, üle kahe korra esialgsest massist vett endasse. Nii väheneb ka tublisti esialgne hirmuäratavana tunduv kalorsus. Koos hakkliha ja muude lisadega ongi kalorsus just selline, nagu mainitud. Taldrikul on 766 g pastat ja 64 g pepperonit ning portsjoni kaaluks on 976 kcal.

 

Paraku on see kena roog hästi maitsev ja ahvatlev, mistõttu poolelt portsult söömise peatamine ei tuleks minusuguse himura õgardi puhul kõne allagi!    

Mõnikord kokk puhkab. Sellistel puhkudel ma serveerin endale midagi sarnast pildil kujutatule. Taldrikule said laotatud Atlandi heeringafileerullid marinaadis, kalorsusega 210. Marinaadi mõiste on mulle kaunis hoomamatu, kuna enamasti on kauplustes müüdavad äädikamarinaadipõhised tooted sisuliselt vees. Ma valan alati ohtrasti juurde äädikhapet ja siputan soola. Rehe teraleiva kalorsus on 279 ning sibula oma 28.4. Taldrikul kogu leib ei kajastu, sõin seda 79 grammi, heeringat 144 ja sibulat 68 grammi. Seega andis selline ports mulle energiat 541 kcal. Seesuguseid portse võiks süüa ööpäevas ligi kolm. 

Spaghettini pasta di Semola di Grano Duro hakklihaga. Sellisesse rooga meeldib mu kokale lisada suurel hulgal sibulat (siin on seda kokku 375 g) ning mulle sibul meeldib. Siiagi on lisatud teravat hiina kastet, mis meil viimasel ajal on asendanud koort. See «kergendab» pisutki rooga, kalorsusega vaid 147. Taldrikul 806 grammi, mis oma 1184 kilokaloriga on kahtlemata taas pisike liialdus.

Fusillid vorstitäidise ja frikadellidega on tehtud koorepõhiselt. Sellest pajatab ka roa tublim kaalukus, nimelt 217.7 kcal. Kahtlemata taas äärmiselt maitsev. Et mulle serveeriti neid taas kella 1 paiku öösel 776 grammi, sain ühest söömast rohkem kaloreid kui kogu ööpäevaks endale lubada oleksin tahtnud, nimelt 1689.

Teinekord tuleb mulle pähe ise veidi kokata. Seda enam, et tööga on nagu sellega on. Keetsin läätsesupi. Selle omahind tuli seoses kallinenud elektri hinnale kindlasti kaunis kõrge, kuna suitsurbikondid keesid ligi 5 tundi elektripliidil, enne kui sain liha kondilt lahti kaapida. Läätsesupi kalorsus tuli vaatamata läätsede kõrgele kalorsusele vaid 59.2. Mulle see maitses hirmsasti, mistõttu õgardlus sai minust taas võitu ning ma lahmisin järjestikku sisse süüa kaks kausitäit ehk 1381 grammi. Või sobiks supi puhul kõnelda milliliitritest? Kaks kausitäit suppi täitsid mind kurguauguni ja andsid 818 kcal.  

Viimane sel korral tutvustatav roog võiks kanda nime pastinaagiroog. Siin on koos maamehe sink, sibul, kanamuna, või ja vahukoor. Kartulisarnane osis on tegelikult maapirn. Roa kalorsus on 163.85 ning see on äärmiselt maitsev. Muidugi on see tiba kaloririkkam kui olla võiks, eelkõige tänu vahukoorele ja võile. Ent pastinaak on kartulist väiksema kalorsusega (62 kcal) ning kiudaineterikkam. Kui see veel veidi krõmpsuks jätta, on seda süüa küll esialgu veidi harjumatu, kuid siiski äärmiselt maitsev. Soovitan!

 

 

Arusaadavalt ei kasuta meie siin kokaraamatuid. Aeg-ajalt kirjastused ikka pakuvad neid. Ma usun, et kokaraamatu võtan käsile alles siis, kui endal enam ideid ei teki. Mis puutub pastaroogadesse, siis väga sageli pärinevad nood ideed mu kokalt endalt. Ma olen ikka naernud, et peakokk olen mina, kuna ta alati küsib minult, mida toidu sisse veel lisada. Mina aga toitu tehes tuginen üksnes oma fantaasiale. Ma enamasti isegi ei maitse toitu valmistamise ajal. Aga kes mind ikka ära kiita jõuaks!

 

Fakt on aga see, et kõik siin kirjeldatu selgitab, miks ma ei saa endale lubada kaalulangust 20 kilo aastas, vaid olen pidanud selle venitama nii pikale ajale. Mulle lihtsalt meeldib maitsvalt süüa!

 

Asjalik reklaamisutsakas

Keegi suvaline ADMIN on oma lehel avaldanud päris kena jutukese.
Vaata siit: Miks inimestel kaalust alla võtmine ei õnnestu?

Jaanuari kokkuvõte

Jaanuaris sõin ma kokku 49574 grammi tahket toitu ning jõin 86178 milliliitrit vedelikke, enamasti kohvi. Selle aja sees sai fikseeritud kokku ligi kilo (956,29 g) kiudaineid - mitte kõikidel toitudel pole need märgitud. Keskmised arvud on veidi ilusamad. Keskmine tahke toidu mass (tahke toidu alla käib selles mõttes ka supp ja jäätis ja sült jms) päevas oli 1599 g (minimaalne 753 ja maksimaalne 2981 g päevas) ning jookide keskmine hulk 2,78 liitrit (minimaalne 1187 ja maksimaalne 4853 ml). Keskmiselt sõin päevas 31 g kiudaineid, minimaalselt 4,64. Seega: söömise osas pole ma endale küll erilisi piiranguid teinud.

Mõistagi pole võimalik kõiki eineid siin kujutada, kuid pisikese galerii oma Cucina casalinga'st lisan siia küll. Sisuliselt võib iga roa kohta välja tuua selle plussid. Muidugi on ka miinuseid. Et aga suurema osa puhul on tegemist mu kodukoka toodetega, siis jätan siinkohal muljed vaid visuaalseiks. Piltide allservas on märgitud ka kellaaeg, mis enamvähem demonstreerib söömise aega. Pilte näeb siis, kui mõnele neist peale klõpsata: avanevad uuenenud bloggeris samamoodi nagu Facebookis.

Jätan huvlistele võimaluse lisaküsimuste esitamiseks, kui mõne roa kohta peaks küsimusi tekkima. Eks mu menüü sõltu suuresti ka kodakondsete soovidest, koka suureks eelistuseks on pastaroad, mitte et tal teisedki kehvemini välja kukuksid. Tõsi, ehk serveerimise kunst vajaks veel veidi lihvimist, kuid maitse siiski ei kannata.

Üks tõsine nüanss on veel see, et ma kipun jätkuvalt sööma üks kord ööpäevas. Ja see juhtub tihti pisut pärast südaööd. Ma ei tea, kas toitumisteadlased haaravad selle peale nüüd südamepiirkonnast, enne kui pikali kukuvad, kuid fakt jääb faktiks. Täis kõht tekitab reeglina roidumuse ja hea une. Kuigi eks unega ole mul ka nagu on. Näiteks ööl vastu viimast jaanuarikuu päeva sain sõba silmale 75 minutiks. Mõnikord on aga juhtunud, et magan ka 15 tundi järgemööda.

Kõige olulisem aga kogu selle loo juures on see, et ma olen siiski püüdnud jälgida, et ma liiga sageli ei ületaks oma kehtestatud päevanormi, söögu ma siis mida iganes. Jaanuarikuu graafikud on kahel erineval moel näha järgmistel joonistel.

 

Nagu ka paaril varasemal kuul, näitavad siin oranž siksakjoon ööpäeva maksimaalset, helesinine aga ööpäeva minimaalset mõõdetud kehamassi. Postid näitavad aga, kui mitu protsenti ööpäevane toit moodustas päevasest PAV-ist. Kuu teist poolt iseloomustab vahelduv ülesöömine paastusarnase vähem söömisega.

Teise graafiku joonistas varem viidatud portaal. Sellel on eriti ilmekalt näha keha ööpäevase miinimummassi heitlused. Eks me tea kõik, millest paar kilo plussi-miinust sõltu. Aga selles võib kindel olla, et kui ma teinekord kurguni täissöönuna ei tihka kaalule astudagi, siis ööpäeva kõige kergema oleku üritan siiski tabada.

Hetkel on alumise kõvera miinimum 76,3 kg (maksimum oli kuu jooksul samas 80,1 kg). Endaga võin rahule jääda alles siis, kui miinimum on 73 kandis ning keskmine püsib stabiilselt 75 kg juures. Hetkel on üldine kesmine 78,1 kg. Seega, kolm kilo veel minna... Kui saavutada olmeline stabiilsus ning kindel töökoht, jõuaks ka endale rohkem tähelepanu pöörata.

Ohtlik trendijoon

Muidugi ei ole inimene robot ega suuda alati teha täpselt sedasi, nagu ise loodab end tegevat. Kummati ei arva ma seda, et planeerida ei olekski vaja.

Veel enne kui kuu lõpeb, tõstan siia paar diagrammi, milliste puhul on vahva jälgida katkendlikku trendijoont. Paremal skaalal on nullpunktiks mu päevanorm (1500 kcal), mis seisab sihina silme ees, kuni oranž joon on jäänud pidama 74 ja 76 vahele. Kui see juhtub, tõstan oma päevanormi PAV lähedale.

 

 

 



 

Alumisel pildil on sama diagramm, 14.01 seisuga. Siis oli trendijoon märksa lillelisem. Kuid joon jooneks, peamine on siiski eesmärk saavutada. Ma arvan, et lugeja on minuga nõus, et eesmärk ei olegi enam väga kaugel. Aga mis peamine: seda pööraste maovähendusoperatsioonide, rasvaimu või treeninguteta! Lihtsalt jälgides!

Lõpupaanika lõpp

Täna saab läbi maailmalõpupaanika. Olin juba väsinud ilkumast kõigi nende üle, kes arusaamatul põhjusel endale pähe olid võtnud, et just mingid ammu väljasurnud maiad olid need, kes kõike teadsid. See on teema, mis tundub nii jabur, et suisa võimatu on õhku ahmimata või millegi raskemaga endale pähe koputamata sellest rääkida. Et hetkel mul aga midagi kopsakat käe pärast ei ole, jätangi selle teema sinnapaika.

Uurisin tulemusi ning võin kindlalt väita, et kehamassi langetamine (nn kaalulangetamine) pole pooltki nii keeruline kui saavutatu säilitamine. Selleks on ilmselt vaja raudset, isegi robotlikku tahtejõudu. Kui seda napib (ja enamasti napib), siis tuleb abi otsida. Mulle on olnud aeg-ajalt abiks mitmesugused kapslid, mida küll enamasti reklaamitakse kui selliseid, mida kord sisse võttes võid elu aeg piiramatult süüa, ilma et oleks karta rasvumist. On ilmne, et sedalaadi nn rasvapõletajate manustamise lõpetamine toob endaga siiski kaasa ka uue massitõusu. Kuid eks siiski ole peamine süü suurte kalorikoguse manustamises. Oma märkmetest uurisin järele, et viimati ma kasutasin selliseid imepille 7. novembril. Mis siis detsembri lõpus juhtus, eriti selle teisel poolel?

 

Selgub, et üks negatiivne mõjur oli taas kord kodust eemal viibimine ning enda kontrolli alt välja lubamine. Ülemine kõver näitab keskmise kehamassi  kõikumist. See on muidugi loomulik ning sõltub kindlasti ka sellest, kas mõõtmisi tehti ka vahetult pärast kogukat einet või mitte. Märksa peenem on aga alumine diagramm.

Alumisel on esitatud iga mõõdetud päeva maksimaalne ja minimaalne mass. Tühja ja täiskõhu vahe võib olla kuni paar kilo. Tõde on kusagil selle vahel. Roheroosad tulbad aga näitavad, kui mitu protsenti sai ühel või teisel päeval rohkem söödud, kui põhiainevahetukseks (PAV) vajalik. Kiireks massilanguseks on vaja see tulp hoida kas nulli ringis või koguni negatiivne. Sellist paastumist aga organism kaua ei talu ning selleks, et ei järgneks suuremat sorti ülesöömine, ei tasu seesuguseid perioode liiga pikalt ette võtta.

Käesoleva aasta algul oli mu kehamass tublisti üle 85 kilo. 98-st selleni kulus umbes kolm aastat. Täna, aasta lõpuks, on mu mass üldjoontes alla 80 kilo. Viis kilogrammi ühe aastaga ei ole liiga paha tulemus. Viimased viis kilo jäägu siis alla võtta homme algaval aastal. Võibolla võiks aga eesmärgiks võtta saavutada tulemus juba juuli lõpuks. Sellisel juhul saaks kenasti deklareerida, et viie aastaga on pisitasa jälgides kaotatud kokku 23 kilo.