Enne vastlapäeva

Kui sissekandeid mitte iga päev teha, on kaunis tüütu neid märkmeid sorida ning otsida üles, millal ma midagi ja kus ning kellega sõin. Et sellel pole sisuliselt ka vähimatki tähtsust, toon siinkohal vaid pisikese ülevaate veebruarikuu hõrgutistest, millega olen kokku puutunud. Siinsed illustratsioonid on juhuslikus järjekorras.


Ühed mu lemmikud on pannkoogid, ja kindlasti pigem hakkliha kui moosiga. Sellel pildil on Rehepapi pannkook hakklihaga. Selle meeldiva toidukoha nõud on kenasti äratuntavad. Peab mainima, et varasemal ajal seal pannkooke pole pakutud. Seekordses ei olnud aga traditsiooniline hakkliha-riisisegu, vaid pigem mingi suitsuvorstimaitseline lihaollus. Äärmiselt maitsev!


Kui omlettidest rääkida, siis tasub alati silmas pidada 6teist kannu kööki. Sealne omlett on eelkõige selle poolest tähelepanuväärne, et selle juurde serveeritakse alati hästi mitmekesist salatit ning koorest kastet.


Rehepapi mustikakook pole mitte üksnes et maitsev, vaid ka ilmselt ainulaadne firmakookide hulgas. See oleks justkui segu kohupiima- ja purukoogist, millesse on lisatud ohtralt mustikamoosi.


Taas Rehepapi roog, kuna ka suupistete osa pole seal tagasihoidlik. Keel hernestega on igatahes täiesti võetav magustoiduna. Vähemasti kui kõht tühi on, pole midagi maitsvamat. Pealegi on roa kogus (allahindluseta vaid 15 krooni) parasjagu selline, et teeb keresse äärmiselt meeldiva enesetunde, kuid ei aja seda punni. Lihtsalt oivaline!


Lõhe suupiste on pisut kallim (25 kr), kuid samuti alati maitsev. Koju ei oleks iial võimalik osta nii pisikest kogust lõhet, ilma et see hukka läheks või ära ei tüütaks.


Enamikku Rehepapi roogasid võib kirjeldada ülivõrdes, pildil on äärmiselt maitsev lambahautis.


Veel on Rehepapi üks tunnuseid nende supiüllatused. Pea igal kuul on neil pakkuda midagi uut, kusjuures ma pole veel iial trehvanud ühelegi ebamaitsvale supile. Koorene lõhesupp sisaldas hästi palju kala ning tundus väga kosutav. Veidi nukker on see, et sealsed supid on kõik viimasel ajal 25-kroonised. Mitte et nad seda hinda ei vääriks.


Seevastu Lõunakeskuse buffet-tüüpi pakkumised ei ole kaugeltki nii maitsvad. Tunduvad olevat tunduvalt kallimad ka. Selle supi juures oli hind 6 krooni, kuid kassas selgus, et see oli 100 g hind. Lõunakeskuses on veel teinegi buffet-tüüpi idapärane kohvik, kus hinda on pisut alla lastud — nüüd maksavad seal kõik kaubad 160 kr kilo. Pildil kujutatud külasupp meenutas pisut rassolnikut ning sisaldas vaid mälestust lihast. Tühja kõhuga see muidugi süüa sünnib, kuid seda süües tekkis tunne, et viibid kui supiköögis, mitte uhkes söögikohas. Teist korda ma seda suppi ei valiks.


Pildil on kanarisotto astelpajukastmes Rehepapi köögist. Kastme võtsin Roberti kiitmise peale. Kogu roog oli maitsev, ka kaste. Kuid see astelpaju on salapärane, kuna tema maitse ja lõhn ei kipu kattuma. Viimane on pigem ebameeldiv.


Lisaks muudele uudistele pakub Rehepapp viimasel ajal mitmeid grillitud tooteid. Pildil on grillitud lõhe, mis tahtis taas keele alla viia.

Peaks otsima, kas kusagil on olemas mingisugune "kaebuste raamatu" moodi sissekannete tegemise paik. Igatahes tahaksin ma seda Rehepappi küll ülivõrretes kiita. Eks siinne ülevaade viitagi samas asjaolule, et nimetatud toidukohast on kujunenud minu lemmik.

Kuid kui arvata, et mina käin alati vaid väljas söömas, siis on see sügav eksitus. Enamasti ma söön ikka kodus, ostes selleks valmis poolfabrikaate jms.


19.02.09 oli mul pelmeeniisu. RTQ serveeris mulle Siberi pelmeenid, mida ma maitsestasin majoneesi ja sinepiga. Pelmeenide koostises olev lihatäidis: liha 60% (32% sealiha ja 28% veiseliha).joogivesi, sibul, sojavalk, keedusool 1,2%, maitseained, maitse- ja lõhnatugevdaja E621. Taigen (nisujahu, joogivesi, munamass, keedusool). Valku 10 g, süsivesikuid 32 g, rasva 8 g. Rasvasisaldus mitte üle 30%, kollageenisisaldus lihavalgu suhtarvuna mitte üle 18%. Energeetiline väärtus on neil Uvic pelmeenidel 240 kcal. Iseasi, kui palju kaloreid lisandus majoneesist.


Koduste toitude lahutamatuks osaks on mitmesugused poolfabrikaadid, salatid ja vorstid. Näiteks Rimi köögi pasteedi-toorjuusturull, mille koostises on: maksapasteet (veisemaks 45%, seapekk 15%, sibul, porgand, brändi, võie, suhkur, maitseained) 74%, toorjuust, želatiin. Kui see pasteedi osa oligi üpris maitsev, siis ümbritsev toorjuustukiht endast küll midagi asjalikku ei kujutanud. Kahjuks ei ole midagi teada selle toote kalorsuse kohta.


Näiteks 17.02.09 tuli mulle verivorstiisu. Veel enne jõuluaega sai soetatud verivorstid, mille BB kippus juba mööduma. Poisid (McQ ja RTQ) tegid mulle kogu paki korraga soojaks, mis seepeale küll pisut oma kaubanduslikust välimusest kaotas. Maitselt oli see aga nii hea, et ma sõin kogu selle portsu praktiliselt korraga ära. Verivorsti puhul on 100g toote valmistamiseks kasutatud järgmist: tangud, toiduveri 20 g, pekk, kamar, keedusool max 3g, maitseained, sibul. Toiteväätus: 100 g toodet sisaldab keskmiselt: 219 kcal, sealhulgas Valku 11 g, Süsivesikuid 13 g, Rasva 14 g. Oluline on süüa verivorsti siis, kui selleks isu tuleb. Paraku on juulikuus see toode millegipärast äärmiselt haruldane.


Suitsuviiner on kahtlemata üks paremaid odavaid lihatooteid Vastse-Kuustest. Suitsu-juustuviineri valmistamiseks on kasutatud järgmisi komponente (arvestatuna 100 g kohta): veiseliha 27 g, sealiha 27 g, joogivesi, juust 7,5 g, keedusool max 2 g, kamar, soja, tärklis, lõssipulber, munapulber, maitseained, stabilisaator: toidufosfaat, maitsetugevdaja: Na-glutamaat, antioksüdant, askorbiinhape, toiduvärv (E120), säilitusaine: Na-nitrit. Toiteväärtus: 100 g toodet sisaldab keskmiselt 200 kcal, sealhulgas Valku 12,6 g, Süsivesikuid 6 g, Rasva 14,2 g.

Seda viinerit ei söö ma muidugi pakkide kaupa, aga see on meeldivaks vahelduseks Rakvere pereviinerile.


Koduste toitude kõrvale söön ma lisaks veel sageli ka saia. Nisuvihkajatele see muidugi ei meeldiks. Saiade puhul on hinna- ja maitse suhtelt parimad tundunud Isa sai ja Kirde sai. Kui vahepeal kippusid nende toodete hinnad juba 9 kroonigi ületama, siis nüüd on üha sagedamini neid võimalik osta pea poole odavamalt. Sellele vaatamata kipuvad need soojas toas seistes hallitama. Kui külmikus ruumi on, püüan ma need sinna sokutada. Näiteks Leiburi Kirde saia koostis on järgmine: nisujahu, vesi, pärm, margariin (taimsed rasvad ja õlid, emulgaatorid E472e, sojaletsitiin), keedusool (1,1%), suhkur, emulgaator E481. 100 g toiteväärtus: energia 255 kcal; valgud 7,7 g; süsivesikud 51,0 g; rasvad 2,3 g.


Koduste toitude juures on kindlasti üheks ohtlikumaks nakitsemiseks mitmesugused magusad toidud. Tihti ma ostan neid küll poistele, kuid kui nad neid pikemat aega ei puutu ja BB liialt kaugele ületatud on, nagistan ise.


Näiteks on muffinid ju oma magusa rasvasusega tõelised kaloripommid. Kuid ega ka muud desserdid vähem salakavalad pole.


Rimi kirsidessert on iseenesest lausa oivaline. Koostis: kirsikompott 72%, suhkur, paksendajad E1414, E1422. Kalorsust ei tea.


Kui ka oma une osas olen olnud regulaarselt ebaregulaarne, siis kmi küll endast midagi head ei kujuta.


Kindlasti on üks peamisi põhjusi siin vahepealne loobumine ülestähendustest. Alates 15.02.09 olen taas üles märkinud, mida ja millal ja kui palju ma söön. Selle oma tegevuse peaks nüüd veelgi põhjalikumalt läbi kaaluma, et leida kõige soodsam tee positiivsemateks niheteks.

Reficit

Viimastel aegadel olen ma isegi üht-teist piltidele üles võtnud, küll aga pole jupil ajal korralikult üles märkinud manustatavaid toidukoguseid ega -kordi.

Une osas pole ma liiga kaugele tagasi arvutanud, kuna nende märkmete ülesotsimine ja -tähendamine võtaks üksjagu aega. Viimase umbes 40 päeva keskmine une pikkus on mul siiski kuus tundi ööpäevas. See on niigi kohutav, tähendades neljandiku eluaja mahamagamist.


Hoopis hull lugu on aga kehamassiindeksiga, milline vargsi, kuid sihikindlalt kipub ülespoole tagasi rühkima. Tundub, et edasisest märkmete tegemisest ma siiski ei pääse, kui soovin seda kõverat kontrolli alla saada.


Kaootiisus une asjus (magamamineku ja ärkamise aeg) tundub mulle suhteliselt postiivne. Olenevalt olukorrast on teinekord väga hea hommikul vara töötada, teinekord kukub see aga paremini välja õhtul või öösel. Eks see olene ka töö iseloomust.

Mulle meeldiks aga märksa enam, kui KMI osas seesugune kaootika puuduks.

Somnambuulia

Tõestamaks ebaregulaarsust oma elus, joonistasin hommikuse virgumise kõrvale joonise, millel tumepunane ala kujutab mu uneaega alates 1. jaanuarist tänaseni.

Olgu siis lisatud, et need valged alad tähistavad "tänast" päeva, mis iganes päev või öö parasjagu ka poleks.

Üksik lõhe 16. kuupäeva juures ei tähenda mitte vahele jäänud ööd, vaid märkmete puudumist. Kuidas seda lugu graafiliselt paremini kujutada, peab veel mõtlema.

Edasi mõtlemiseks

Edasi mõtlemiseks panen siia kirja mõned nopitud faktid. Egas kaalulangetamise protseduur pea ka tingimata endast masohhismi kujutama. Püüan mitte end kaasa lasta kiskuda vastakate arvamuste virrvarrist, vaid tugineda hetkel levinud stereotüüpsetele ning osaliselt põhjendatud seisukohtadele.

> Taimne rasv võib kahjustada tervist

Inimestel on kinnistunud arusaam, et taimsed õlid on tervislikud. Seetõttu arvavad paljud tarbijad ekslikult, et taimsete rasvadega tooted on kasulikumad kui piimarasva sisaldavad tooted. Paraku ei ole see nii. Teadusuuringud näitavad, et tervislik taimne õli ei jää sugugi sama tervislikuks pärast selle tööstuslikku muutmist taimerasvaks. Piimarasva asendamisel kohukestes hüdrogeenitud taimse rasvaga kaasneb tavaliselt mittesoovitav lisand transrasvhapete näol. Inimorganism ei omasta küllastatud rasvhappeid ja seetõttu on neil veresoonte lupjumist soodustav toime.

Taimse rasva lisandiga tooted on harilikult odavamad kui analoogsed piimarasva sisaldavad tooted. Seetõttu haarabki hinnatundlikuma tarbija käsi ehk riiulilt esmajoones selle, mille hind soodsam.

Allikas: ETK leht

— Tegelikult mul isiklikult vist ei esine probleeme taimsete rasvadega.

> Päevane toidukogus

Eeldatakse, et inimene sööb päevas 1 kg toitu, sellest maksimaalselt 200 g rasva.

Allikas: Euroopa Liidu Teataja L 097

Üks inimene sööb päevas umbes 300g kartulit.

Allikas: Bioneeri intervjuu

— Mina ei söö mõnikord nädalate kaupa kartulit. kuid eespoolsetest sissekannetest on näha, et minu 1,5...2 kilo tahket toitu näikse olevat liig. Pealegi joon ma tihti märksa rohkem kui soovitatud "kuni 1,5 liitrit". Juba üksnes kohvist saan ma rohkem kui päevase koguse.

> Toitumise aeg

Inimesed, kes söövad vaid õhtul, viivad oma organismi ärevusseisundisse: kui organism ei tea, millal järgmine toidukord tuleb, siis ta ei kasuta toiduenergiat kohe, vaid suunab selle igaks juhuks rasvavarudesse, on öelnud Tiiu Vihalemm. Samas intervjuus on ta öelnud: Kui inimene hommikul ja lõuna ajal ei söö, hakkab maks ajule glükoosi tootma, kuid paraku mitte meie rasvavarudest, vaid vere või lihasvalkude aminohapetest. See on aga organismile liigne koormus.

Allikas: Tartu Postimees

— Siin ei oska ma kaasa köhidagi. Mulle endale tundub, et organism on pigem siis ärritunud, kui süüa ei saa. Aga kahtlemata tundub õige mitte süüa vahetult enne uinumist.

> Suhkruasendajad

Tegelikult manitseb Selma Teesalu eelistama suhkrut asendajate asemel. Suhkur pidi olema vaid siis kahjulik, kui organism ei saa piisavalt B-grupi vitamiine, kuid nende normi saamiseks pidi piisama 5 viilust rukkileivast. Suhkru seedimisel organismis tekkiv glükoos on inimese ajule ainus energiaallikas ning glükoosivajadus võib suureneda ajal, mil inimene teeb intensiivset mõttetööd.

Allikas: Postimees

— Mina olen suhkruasendajatest harjunud sahhariiniga. Selle kahjulikku toimet eriti ei tunta. Aspartaamiga on veidi kahtlasemad lood. Muidugi peaks arvestama, et kui ma joon päevas 5 tassi suhkrut, saaksin sellega vähemalt 5 grammi suhkrut.

Uus siht

Päris mitme päeva usina arhiivitöö tulemusena sain valmis autentse KMI iibe diagrammi, mida on kaval vaadata lähemalt.

Igatahes on ammu käes aeg, et seada uus siht ning viia indeks allapoole 27,5. Kuidas seda aga saavutada?

E954 — sahhariin

Jälitamaks oma uuema aja vaeguste põhjusi, panin täna otsingumootorisse uue sõna ning toon CPM kasutades siia olulisemaid noppeid. Nagu ikka, on eespool ilmnevate viidete taga vastavasisulist teksti märksa enam, järgnevates ilmeb kordusi ning kasutada saab vaid üksikuid kilde. Seekordseks objektiks on bensoehappe sulfamiid ehk E954 ehk sahhariin.

Selgub, et sahhariini avastasid Johns Hopkinsi ülikooli töötajad Ira Remsen ja Constatin Fahlberg 1879. aastal. Möödus vaid mõni aasta ja uue magusaine naatrium- ja kaltsiumsoola saatis tolleaegsetes tingimustes lausa hämmastav müügiedu. Keemilise ühendina on sahhariin valge, kristalne ja lõhnatu pulber, mis väga halvasti lahustub vees. Kuumutamisel sahhariini lahustuvus küll oluliselt suureneb, kuid kõrgel temperatuuril kipub ta kergesti lagunema ja magusust kaotama. Seetõttu ei sobi sahhariin küpsetatavate toodete maitsestamiseks. Ülemaailmse kuulsuse ja tuntuse on see aine saavutanudki magususega. Tavalisest suhkrust on sahhariin keskmiselt 500 korda magusam.

Sahhariiniga võivad oma magusanälga leevendada tüsedad, kellele magusast loobumine on ületamatu probleem. Kunstliku magusainena mõjub sahhariin võimsalt meie maitseelunditele. On võimalik, et sahhariin suurendab isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks. Kahjuks ilma kaloriteta magusus ei vähenda isu. Kalorivaeguse korral taastub näljatunne kiiresti ja siis süüakse lõppkokkuvõttes ikkagi soovitust rohkem.
_{Allikas: KLIINIK.EE}

Sama artikkel

Sahhariini ohutus või ohtlikkus tervisele on mitmel korral probleemiks olnud. Kõige otsustavamalt püüdis sahhariini keelustada USA toidu- ja ravimiamet 1977. aastal. Selleks ajaks oli piisavalt kogunenud katseandmeid, mis tõestasid sahhariini võimalikku kasvajaid esilekutsuvat toimet katseloomadel. Rottidega tehtud katsed näitasid, et sahhariin põhjustab järgmiste põlvkondade isenditel põiekasvajaid. Tarbijaid taoline lähenemine ei rahuldanud ja nende vastuseis paisus niivõrd suureks, et sekkuma pidi isegi USA Kongress. Sahhariinivastane tegevus andis USAs ka teatud tulemusi. Nimelt peab kõikidel sahhariini sisaldavatel toodetel leiduma hoiatus: see toiduaine võib olla kahjulik teie tervisele, sest sisaldab sahhariini, mis katseloomadel põhjustab kasvajaid. Kerkib küsimus, kuivõrd õigustatud on selline tekst?

Tõene on fakt, et katserottide söötmisel sahhariini sisaldava toiduga ilmneb kolmanda põlvkonna isenditel põievähki olulisemalt sagedamini, võrreldes kontrollrühma loomadega. Tõsi, sellistele katsetele on tavaliselt ka lühike ja lööv vastuväide: inimene pole rott! Inimesele on sahhariin eeldatavasti väga nõrga kantserogeense toimega. Sõdade ajal kasutasid miljonid inimesed sahhariini, kuid mingeid ulatuslikke põiekasvajate puhanguid ei täheldatud siis ega hiljemgi. Öeldu kehtib nii otseste kasutajate kui ka nende järglaste kohta. On tehtud ka mõned suuruurimused sahhariini ja tervistkahjustavate harjumuste koosmõjudest. Ühe riskirühma moodustavad need, kes tarvitavad ohtralt sahhariini ja on samaaegselt ka kirglikud suitsetajad. Siit järeldus, et sahhariin võib tugevdada teiste kasvajaid põhjustavate ühendite mõju. Sahhariini toime lõplik selgitamine jääb tulevikku. Võimalik ohtlikkus on põhjuseks, miks siiski mitme riigi, näiteks Kanada toiduainete seadustik keelustab sahhariini kasutamise.

Mis juhtub organismis? Sahhariini ülesandeks on vaid keele maitseretseptorite petmine. Organismis sahhariin ei lõhustu ja väljub praktiliselt muutumatuna. See ongi põhjus, miks sahhariin organismile energiat ei anna. Tema molekul on väike ja lahustub vees, mistõttu imendumine toimub kiiresti. Ta läbib ka platsenta ja jõuab loote vereringesse. Põhiosa sahhariinist väljutatakse uriiniga.

Sama artikkel on tsiteerimata ja anonüümselt ka lehel Sportlab, täpsemalt Eesti foorumis Naistekas. On üpris tõenäone, et algallikaks on hoopis Tartus 1999. a avaldatud raamat "Õige toit" Healthilife lehel, mille juures (rõhutan) seisavad ka autorite nimed © Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Mihkel Zilmer.

Toidu ohutusest kõnelevalt tarbijakaitse kodulehelt saame teada, et sahhariin on üks tuntumaid sünteetilisi magusaineid, mis on kalorivaba, sobib diabeetikutele, on hammastele kahjutu ja kõrge magususega, ehkki seda ei soovitata tarvitada päevas rohkem kui 5 mg/kg ööpäevas. Oma sahhariinipurgilt ma hetkel ei suuda ühe tableti massi lugeda, see võib olla 40 mg. Isegi kui ma joon päevas kuni 7 kohvi (mis juhtub väga harva), manustan seeläbi umbes 280 mg sahhariini. Igatahes ei tohiks minu puhul selle kasutus ületada lubatud normi, jäädes alla 3,5 mg/kg. Endale pisut tuhka pähe raputades võiks tuua tsitaadi saidilt Allergialaps: ei tasu unustada, et organism vajab ka suhkrut. Väsimus, kestev kurnatusseisund võib olla tingitud suhkru puudujäägist organismis. Inimesel, kes teadlikult väldib suhkrut, võib kestev väsimus ja kurnatusseisund viia ka tõsiste haigusteni.

Ka Kaupmehe konservide sortimenti tutvustav kodulehel märgitakse, et tsüklamaat ja sahhariin on kunstlikud magusained, mis ei tõsta veresuhkrut organismis ega lõhustu seal, andmata ka energiat.

Eesti Diabeediliidu kodulehel on avaldatud ka ajakirja Diabetes artikleid, millest ühes kirjutab Ulvi Tammer artiklis Maiustamine pole keelatud, et sahhariin ei talu kuumutamist, mistõttu ei sobi küpsetamiseks, sest munavalgevaht ei tule püsiv ja koogid hästi ei pruunistu. Sahhariiniga magustatud karastusjooke tarbides jälgige, et sahhariini kogus ei ületaks päeva normi. Sahhariini ei soovitata lastele ja raseduse ajal (teised allikad teatavad, et see läbib kergesti platsentabarjääri). Täiskasvanute maksimaalne päevaannus on kuni 150 mg (6-10 tera).

Ajakirja Haridus 1999. aasta esimeses numbris on kirjutanud Kaie Kappel loo magusainetest:

Esimene tehismagusaine, mida tundma õpiti, oli sahhariin. Sahhariin sünteesiti 1879. a (Fahlberg, Remsen), tootmine käivitati Magdeburgis 1884. aastal. Vaatamata ajutistele kasutamiskeeldudele käesoleva sajandi 60.–70. aastatel seoses kasvajate tekkega mõningatel katseloomadel on sahhariin üks enamtoodetavaid magusaineid tänapäeval. Seda kasutatakse enam kui 90 riigis. USA-s peab sahhariini sisaldavatel toodetel olema märge, mis juhib tähelepanu võimalikele tervisekahjustustele. Euroopa Liidu maades see nõue puudub.

Mõningate magusainete tarbimisel esineb sünergeetiline efekt – koosmõjus on ainete magusus suurem. Nii näiteks võib 50 g sahharoosi asendada 320 mg aspartaami või 390 mg atsesulfaamiga, kui neid aga koos kasutada, vajatakse kumbagi vaid 85 mg. Samasugust efekti täheldatakse atsesulfaam K tarbimisel koos tsüklamaadi või taumatiiniga ja sahhariini kasutamisel koos tsüklamaadiga.

Kuigi toidu lisaainete puhul on tegu keemiliste ühenditega, mille ohutust on loomkatsetel põhjalikult testitud, võib nende tarbimisel esineda tervisehäireid, eriti organismi ülitundlikkuse korral. Seetõttu peab magusainete teema käsitlust juhtmotiivina läbima põhitõde, et tehismagusaineid tuleb tarbida vaid otsese vajaduse korral (diabeet, põhjendatud suhkruvaba dieet kehakaalu reguleerimisel).

Pakenditelt võib sageli lugeda igasugust sumbuuri toiduainete koostise kohta. Mitmed ametlikud Euroopa Liidu direktiivid ja tarbijakaitse ettekirjutused viitavad asjaolule, et tihti on neid pisilisandeid valesti tõlgitud. Kõige kindlam on siiski lähtuda E-koodist, mis sahhariinil on E954.


Igatahes ei anna seegi jälitustöö seletust liigesehädade tekkepõhjusele. Aga tõde on kindlasti kusagil olemas!

Nagu selgus, võib lahustuv kohv olla kahjulik vaid väga suurtes kogustes, mõjudes peamiselt närvisüsteemile ja vereringele. Sahhariinist võiks ju loota põievähki, eriti kui ma oleksin pisike katseloom ning elaksin ühtjärge kolm põlvkonda. Kusjuures katsete tulemused näitasid, et põievähi tõenäosus oli sahhariini tarbinud katseloomadel küll suurem, kuid siiski ei olnud kindel, et nende kahe vahel valitseb otsene põhjuslik seos.

Kohvist veel

Tegelikult ma lugesin ka mitmeid portaale, imestades samas, kui kole palju neid olemas on ning ühtlasi, kui vigaselt ja labaselt suurem osa inimesi kirjutab. Üldine tendents neis on valdav — kohv on ikka paha ja kole. Või kui, siis ikka must masinakohv ja ei mingil juhul seda lahustuvat "keemiat". Ma tõesti ei suuda ära imestada eelarvamuste jõdu, mis on stereotüüpide lätteks kui loodud.

Vähemasti leidsin ka sellise loo, mis pisut "rehabiliteerib" kohvi mainet. See oli avaldatud juba varem vihjatud lehel COFFEETEA.INFO

Itaallased kaitsevad kohvi mainet. Miljonitele itaallastele algab hommik tassikese espressoga – kodus või teel tööle mõnes kohvikus.

Paraku kannatab juba mõnda aega kohvi maine arstide ja ajakirjanduse rünnakute pärast. Näiteks hiljuti soovitasid arstid Suurbritannia peaministril Tony Blairil juua vähem kohvi. Siiski soovitab dietoloog Chiara Trombetti Itaaliast mitte uskuda hirmsaid lugusid kohvi kahjulikkusest. Tema arvates on olemas teaduslikult põhjendatud faktid, mis tõestavad selle iidse joogi kasulikkust. Muuseas, mida kangem, seda parem. Just sellepärast soovitab Chiara Trombetti espressot, aga mitte lahustuvat kohviasendajat.

Dietoloog räägib, et kohv sisaldab taniine ja antioksüdante – aineid, mis osutavad soodsat mõju südamele ja arteritele. Samuti on teada, et kohv aitab tihti vabaneda peavalust. Jook mõjub hästi maksale, hoiab ära tsirroosi ja sapikivide tekke. Siiski ei maksa seda infot võtta tähttähelt. Kahtlemata on inimesi, kellel ei soovitata juua kanget kohvi. Sellesse rühma kuuluvad rasedad naised ja patsiendid, kes põevad südameveresoonkonna haigusi, samuti maohaavade käes kannatajad.

Samuti on hädavajalik mõõdutunne. Kui juua liiga palju kanget kohvi, võib see põhjustada närvilisust ja südamepekslemist. Trombetti ei soovita ületada normi 3 - 4 tassi päevas. Paljud lapsevanemad tõstavad imestusest kulme, kuuldes järgmist dietoloogi nõuannet. Chiara Trombetti kinnitab, et piimaga kohv on eriti kasulik koolilastele, kellel on raskusi varahommikuse tõusmisega ja ümberlülitumisega unelt intensiivsele õppetööle.

Katrin Pauts on 03.04.2007 Õhtulehes kirjutanud kohvisõltlusest, andnud ülevaate intervjuust psühhiaater Jüri Ennetiga.

Veel torkab silma, et saidist saiti on üht ja sama teksti korratud, tihti algallikale viitamatagi. Mõned sellised (näiteks nammy) on teostanud justkui "metaanalüüsi", pannes mitmeid erinevaid artikleid otsakuti.

Saidil Draakonitar on avaldatud üpris räige Jüri Lina Varjatud tervisevalem, kus meie objekti kohta on välja toodud üksnes negatiivsed jooned:

KOHVIS on happeid mis soodustavad nitrosamiini ehk kantserogeeni moodustumist. On leitud ka reumatismi seos kohvijoomisega, ( seda põhjustab joogis leiduv uriinhape) . Kohv paneb pea valutama ja käed värisema. Jätmata kahjustamata ka maksa ja neere.

KOHV (sisaldab 126 liiki mürki), kange tee, šokolaad, Coca-Cola ja tubaka ergutav toime kestab vaid lühikest aega, millele järgneb masendus ja rahutus. Teofülliinid vähendavad ennekõike C- ja B-vitamiini sisaldust veres Teofülliini sisaldavad ained on rinna-, kõhunäärme-, maksavähi tekitajad.

Positiivsemat laadi sopsatuse toob ära aga Tarbija24, märkides muuhulgas, et kohv vähendab kolesterooli kahjulikku mõju kehale ja võib seeläbi ära hoida vanadusnõtrust.

Igal juhul on kohviteema just üks selliseid, mida saab tuua näitena diametraalselt vastakatest arvamustest. Tõsi, ühes ollakse valdavalt ühel meelel — liigtarbimine on kahjulik. Kuid see on täpselt selline "tarkus", mida ei pea küll kusagilt lugema, kui ise kohvi juua. Minul isiklikult puudub sel hetkel kohviisu, kui ma kohvi ei taha. Ja kui ma kohvi ei taha, siis ma seda ei joo. Igasugused jutud lahustuva kohvi halbusest on kindlasti liialdus. Kohvihuvilisena olen ka teadlik sellest, et parim on headest ubadest värskelt valmistatud aromaatne masinakohv. Kuid, nagu ma ka varem kirjutanud olen, on vähemasti Tartus hea kohv tõeline haruldus. Ja kodus kuluks selle tegemisele terve igavik. Ja ma pole kindel, kumb on suurem sõltuvus, kas selline, kui inimene vajab naudingut või selline, kus tal on lihtsalt vajadus.