11. apr 2010

Üllatus

Eile ostsin endale elektroonilise lauakaalu, et ei peaks pidevalt jändama selle ligikaudse mõõduga. Asi palju nobedam ja täpsem. Ehkki kes teab, kui täpsed on need toodetele märgitud kalorsused. Käisin spetsiaalselt raamatupoes üht kaloriraamatut otsimas, kuid otsitut ei leidnudki. See-eest märkasin kahes erinevas raamatus erinevaid kalorsusi näiteks küüslaugul. Minu arvutustes on see seni olnud 147, ent seal oli ühes 101 ja teises 120. Võta siis nüüd kinni, millin neist õige on.

Üllatus seisneb aga selles, et vaatamata allpool toodud toredatele einetele ning nende kaunis ligikaudsetele "kaloreerimistele" jäin ma enamvähem normi piiresse.


Rehepapis võtsin ülimalt ahvatleva seakoodi, mis nägi välja nagu kanakoib. Hästi palju liha, ülimalt maitsev, eriti koos koduse praekartuliga. Mitte ka liiga suur kogus. Ainus huvitav täheldus on see, mida viimasel ajal märganud olen. Nimelt katkestab igasugune liharoog mul pikemaks ajaks igasugused istungid ning ma pean mõne reede vahele jätma, et siis üht Suurt Reedet tähistada.

Üsna maitsev, kuid mitte kuigi rammus, on kana-šampinjonisupp.

Selline ekleerisarnane kohupiimatasku viib lausa keele alla! Need senised kõik siis Rehepapis.

See artšo oli eile Lõunakeskuse päevasupiks. Meeldivalt maitsestatud, üldse mitte raske toit.

Kui juba Lõunakeskuses süüa, siis tavaliselt võtan ma alati pannkoogi hakklihaga.

Seekord võtsin ka magustoidu, milleks oli jõhvikatarretis kohupiimaga. Magustoidud on Lõunakeskuses isegi maitsvamad kui Rehepapis.

Üleeile sõin ma Rehepapis sama suppi. Siis sattus mu kulpi kole palju kanaliha. Eilses portsus suutsin ma see eest seda peaaegu vältida.

Neljapäeval käisin Priiduga söömas ning võtsin ülimalt omanäolise kombinatsiooni mingisugusest supist, kohvist ja värskelt pressitud apelsinimahlast. Peab ütlema, et Rehepapis on alati üllatuslikud supid. See oli meeldivalt vürtsikas lõhesupp.

Selle kanaroa võtsin ma üleeile kana-šampinjoni supi juurde. Kõige maitsvam oli siin majoneesikaste hapukurgiga. Kana oli liiga kuiv. Kuid kana vist ongi kuiv. Kuna ka supis olnud lihatükid meenutasid mulle pigem saia kui liha.

Muidugi läheb selliste "kõrvalhüpete" tõttu rehkendamine sassi ning tabelisse tulevad kahtlased ligikaudsused, ometi aga jääb see olulisim näit olukorra tõsidust kirjeldama. Metoodiliselt mõõdan ma enda kehamassi tavaliselt pärast ärkamist. Et hetkel on kell 1:30, siis võtan kerge eine ja viskun selili, et uinumiseni telerit vahtida. Püüan hiljemalt 4 uinuda, et kell 10 tegus olla. nagu tavaliselt.

3 kommentaari:

monika ütles ...

Väike soovitus: söö lihaga koos alati "heina" st. ükskõikmillist salatit, siis pole probleeme;)

webxan ütles ...

Heina söömine koos lihaga on hea soovitus. Enamasti ma siiski nii ka teen, kuid niipea kui unustan, on "liinid kinni".

propsis ütles ...

Rehepapi magustoidud kipuvad tõesti kesised olema, eriti just pokaalides pakutavad. Näiteks ei saa ma sugugi soovitada sealset võilaadse konsistentsiga (ning ilmselt ka kalorsusega) virsikukreemi. Mis puutub Suurte Reedete sagendamisse, siis ise olen avastanud ühe tõhusa abivahendina ploomikompoti. ("Heina" ma kahjuks eriti ei armasta.)