Tulemus näitab, et kui «roheline joon» omab pidevalt hella langustendentsi, siis kaks ülejäänut siplevad närviliselt ja kaunis korrapäratult.
Klõpsa pildil selle lähemaks uurimiseks
Et mul polnud tahtmist keerulisse statistikasse süüvida, tõin magamuse minutites, et see sobiks juuresolevasse graafikusse. Samal põhjusel on selle «rohelise joone» esitamiseks kasutatud trikki, kus KMI on korrutatud 100-ga, seejärel lahutatud 2000. Ja ka ööpäevas manustatud kalorite hulk on esitatud üle- või alatarbimusena enesele kehtestatud normist.
Vähemasti tahan ma sellega tõestada, et inimene ei pea oma eesmärkide saavutamiseks totaalselt robotiks muutuma. Piisab, kui jälgida eesmärgi püstitamiseks tarvilike parameetrite püsimist normi piires.
Siinkohal tahaksin teha pisikese suske nende dieedipidajate suunas, kes kujutavad ekslikult ette, et pääsetee on liikumises. Sajad blogid näitavad, et treening võib küll aidata lihast vormida ja muidu ehk end hästi tunda, kuid kehamassi alandamisega pole sellel midagi pistmist. Kuigi inimesed on erinevad ning alati võib ju öelda, et ju ma olen erand, räägivad minu korduvad katsed pigem seda juttu, et sportimine suurendab söögiisu ning kehakaal pigem tõuseb.
2 kommentaari:
Imehea meelega ma jagan oma kogemust, kuid antud küsimusest ma aru ei saanud.
Lihtsalt jälgin ennast suhteliselt kõrvaltvaataja pilguga. Pärast ärkamist panen kirja (kuni veerandtunnise täpsusega), kui kaua ma põõnutasin. Et ma kasutan uinumiseks telerit, siis on abiks telekava. Järgnevalt panen kirja kõikide enda sisse valatavate ja näritavate ainete kogused, kasutades selleks köögikaalu. See näitab 1 g täpsusega.
Vesi on kalorivaba. Muudel puhkudel otsin pakenditel toiduaine energiasisaldust. Kui seda pole märgitud, surfan netist ja arvutan keskmise.
Üldiselt kirjutan kõik selle üles paberilehele. Õhtul liidan kokku, siis toksin tabelisse. Ja ongi valmis!
Saatsin faili, lootes, et hotikast selle ka kenasti vastu võttis.
Postita kommentaar