Obstipatsioon

Mõistagi võiks kõnelda sellest, et obstikatsioonist võiks juttu teha alles juhul, kui on tegu liialt harva esineva defekatsiooniga, olgu siis tegemist soole funktsionaalste häirete või muude põhjustega. Tegelikult aga tahtsin öelda, et inimesed on igati erinevad, mistõttu erinevad allikad peavad isegi kõhukinnisuseks pisut erinevaid näitajaid. Ühes peetakse normaalseks iste sageduseks kolme korda nädalas, teises aga kaht korda nädalas kuni kolme korda päevas. Kokkuvõttes selgub aga, et tegemist on küllaltki subjektiivse näiduga ning, nagu seesuguste subjektiivsete asjadega ikka, on siingi «normaalse» mõiste küllaltki varieeruv. Näiteks vanemad inimesed leiavad, et tingimata on vajalik igapäevane iste. Tegelikult puudub inimesel lennuuvõime ning ta pole selline loom, kes peaks end pidevalt tühjendama, et lendu tõustes kergem olla.

Kui uurida kõhukinnisuse (obstikatsiooni) tagamaid, siis peetakse selleks nii ülemäärast stressi, reeglipäratut söömist kui ka kiudainetevähese toidu sagedast tarbimist. Ühe lisafaktorina mainitakse ka lahtisteid, mida liialt sageli kasutades sool justkui minetavat suutlikkuse ise endaga toime tulla. Paljud allikad ning ka ravimitele märgitud hoiatused soovitavad lahtisteid võimalikult lühiajaliselt kasutada. Kiudainete vähesus toidus olevat aga peamisi tegureid, mis põhjustavad vähese ja kõva väljaheite, nagu sageli koertel. Päris täpselt pole teada, kas stress mõjutab kõhukinnisust otseselt või läbi tritsükliliste antidepressantide, millistest mitmed istepeetust soodustavad.

Seesuguste maiuste sees on umbkaudu 4...5% kiudaineid,
kuid ühest batoonist saab 150..250 kcal

Räägitakse sellestki, et kõhukinnisus tekkivad sagedasti just saleduskuuride ajal. Tõsi, minu puhul ei saa seda olukorda vist pidada «kuuriks», vaid pigem sihipäraseks ja pikaajaliseks eesmärgi täitmiseks. Samuti ei saa eitada, et kuulun nende hulka, kes igasuguseid hoiatusi eirates on asunud lahtistite kuritarvitamise teele. Iseasi, kumb oli enne, kas kinnisus või lahtistite liigtarvitamine. Siin tean vastust mina ise kõige paremini — obstikatsioon oli mul varem sisuliselt krooniline ning sellest olen ma just tänu lahtistile nüüdseks pääsenud. Plaanin selles osas ette võtta teatavaid muudatusi. Kui soo¬les¬ti¬kus olev jääk¬mass jääb pikaks ajaks pi¬da¬ma, kus siis kää¬rib ning rois¬kub, te-ki¬b hulgaliselt kõhu¬gaa¬se ja võtab võimust eba¬mu¬ga¬v puhitustunne, mis paistab kätte ka kõrvaltvaatajale.

Ka märgivad allikad, et istungite pidev ignoreerimine võib viia atoonilise jämesoole tekkeni, mis emakeelde panduna tähendab, et soolel puudub peristaltika. Mitte küll et peristaltika kuigi emakeelne oleks. See omakorda tähistab elundite perioodilisi lainelisi liigutusi. Just seesuguse olukorrani, vähese lihastoonuseni viib näiteks krooniline lahtistite tarvitamine, eriti vanematel kodanikel. Vähest liikumist märgitakse peristaltika vähesuse pisema põhjusena, hoopis olulisemaks peetakse aga vähest vedelike tarbimist.

Kuidas seesugust olukorda ennetada? Olen varemgi rääkinud Espumisanist, mis pidavat puhetisi leevendama. Sisuliselt on tegemist pilliga, mis paneb jämedalt väljendudes peeretama, selmet reklaamisõna kohaselt gaase siduda. Vähemasti minuga on nõnda. Erinevatest allikatest (algselt oli mul plaanis nõuetekoaselt erinevatele allikatele ka viidata, ent veebitsi otsitute hulgas on kole palju kordusi, mis raskendavad algallikate leidmist) võime lugeda, et kõhu¬kin¬ni¬su¬se pu¬hul ei to¬hiks tarvitada ei sen¬nat ega bi¬sa¬kodüüli, kuna need ri¬kkuvat soo¬le nor¬maal¬se te¬ge¬vu¬se. Nagu refräänina soovitatakse ikka süüa kiu¬dai¬ne¬ri¬kast toi¬tu, see tähendab te¬ra¬vil¬ja¬too¬teid ja aed¬vil¬ja.

Kõik pealtnäha maitsev pole kaugeltki tervislik

Kui ma meenutan enda paari aasta tagust toitumist, siis prevaleeris selles liha ning puudus leib. Aedviljadest oli peamine kartul. Nüüdseks on olukord muutunud. Liha söön ma suhteliselt vähe. Ja seda isegi mitte selle tõttu, et tingimata dieeti pidada, vaid eelkõige tänu sellele, et erilist himu polegi. Kartulit söön ehk veelgi harvem, küll aga valin sageli teadlikult mitmeid rohelisi salateid. Kui valin leiba, siis võimalikult kiudaineterikka. Iseenest tundub pealtnäha kummaline – liha paistab just selline mahlane ja meeldiv, samas kui teraviljatooted on enamasti kui kuivanud sõnnik. Vabandatagu väljendit, kuid visuaalse vaatluse järgi ei julgeks iial otsustada, et see kiudainete ülistamine võiks kuidagi tegelikkusega seotud olla. Ent minu praktika kinnitab seda. Olgugi, et inimesed on erinevad ja olgugi, et pigem tekitavad minus leivatooted gaase, soodustavad need samas siiski istungeid.

Tõsi, lihast loobumine ei läinud ka valutult. Kui blogis tagasi kerida umbes juulisse 2008, võime leida, kuidas ma seda «praparaat 309» eksperimenteerides olin sunnitud lihast hoiduma. Sellest oli mõneti kasu. See tähendab, projekt 309 ei saa tagant järgi siiski kasutuks tunnistada. Nagu ma eespool juba ka mainisin, olen mina siiamaani kuritarvitanud Bisakodüüli, mille muutmiseks on aeg küps.

Bisakodüül

Kuidas obstipatsioonist vabaneda? Pikka aega kestnud kroonilise kõhukinnisuse korral ei tohiks olla eesmärgiks ülikiire efekti saavutamine. Ja kindlasti tuleks paralleelselt kõhulahtistite kasutamisega korrigeerida ka dieeti. Rõhutaksin siinkohal taas, et dieediks nimetan mina ratsionaalset toitumist, mitte mingisugust «saleduskuuri».

Kaks igast kolmest Eesti naisest kannatavat seedehäirete all, vaevusteks on sagedamini gaasid (41%) ja raskustunne kõhus (38%), mille tulemusel tuntakse end ebamugavalt, väsinuna ja halvas tujus. Pole aga põhjust arvata, et meestega lood teisiti on, nende seas pole sellist uuringut (Uuringute keskus SKDS koostöös uuringufirmaga Faktum & Ariko, 2008) lihtsalt teostatud. Naised on lihtsalt altimad oma muresid kurtma ja arstil käima.

Tavalisteks dieedi vigadeks on vedeliku ja kiudainete vähene tarbimine. Kuid üksi nende tarbimise suurendamine ei likvideeri kõhukinnisust päevapealt. Kiudainete soovitavaks päevanormiks peetakse 20…30 grammi. Iseenesest on see tõsine väljakutse, kuna umbes 100 g leivaga võib saada vaid umbes 5 g kiudaineid. Ent 100 g leiba on rohkem kui kolm tõsist kääru. Eriti raskendavaks asjaoluks on see samas kalorijälgijale, kuna kui üksnes leivale orienteeruda, saab üksi leivast ülemäärase koguse kaloreid. Et leiva keskmine kalorsus on 230 ja soovitatud kiudainete koguse saamiseks tuleks ära süüa 600 g leiba, saab sellest 1380 kcal. Appi tõttavad köögiviljad.

Keedetud hernekauntes võib kiudaineid olla kuni 6%

Otsimata eksootilisi köögivilju, võtame uurimise alla meie igapäevased kartuli, kapsa, kaalika, porgandi, punapeedi, kurgi, tomati, sibula ja küüslaugu. Seda nimekirja tasuks muidugi pikendada.

• keedetud kartul – 1.2 – selleks, et saada 30 g kiudaineid üksnes kartulist, tuleks päevas ära süüa 2.5 kg kartuleid, millest saaks samas 1990 kcal,
• friikartul – 3.1 – 958 g – 2923 kcal,
• ahjukartul – 1.53 – ca 2 kg – 2275 kcal
• toores valge peakapsas – 2.0 – 1.5 kg – 358.5 kcal,
• töötlemata hapukapsas – 1.7 – 1.8 kg – 296 kcal,
• rasvata hautatud praekapsas – 2.0 – 1.5 kg – 358.5 kcal,
• toores kaalikas – 2.7 – 1.1 kg – 340 kcal,
• keedetud kaalikas – 0.7 – 4.3 kg – 549 kcal,
• toores porgand – 2.4 – 1 kg 250 g – 421 kcal,
• keedetud porgand – 2.4 – 1,25 kg – 401 kcal,
• punapeet – 2.5 – 1.2 kg – 493 kcal,
• värske kurk – 0.7 – 4.3 kg – 441 kcal,
• soolakurk – 1.1 – 2.7 kg – 284 kcal,
• tomat – 0.4 – 7.5 kg – 1417.5 kcal,
• sibul – 1.2 – 2.5 kg – 710 kcal,
• küüslauk – 4.1 – 731 g – 966 kcal.

Vaevalt aga ma sööksin ära päevas üle 700 g küüslauku või üle 4 kilo värsket kurki. Ilmselt isegi nende kombineerimine erineval moel osutub tiba tüütuks. Siit ka põhjus, miks ma olen häbenemata vahepeal kasutanud spetsiaalseid kiudainepreparaate. Nende maitse pole suurem asi, kuid mõju tõhus, kuna kiudained pehmendavad väljaheidet ja kiirendavad istungite sagedust.

Täiesti maitsetutele kaerahelvestele tuleb lisada maitseaineid,
ehkki ka iseenesest on nende kalorsus 300.
Kiudainete hulka pole pakendile märgitud,
kuigi see peaks olema 10%

Eriti ohtralt on kiudaineid töötlemata kliides. Samas aga olevat vattigi mõnusam süüa kui kliisid, pealegi ei tekita vatt puhetisi. See aga ei tähenda, et ma kutsuksin kedagi üles vatti sööma või et ma seda ise teinud oleksin. Isegi mulda pole ma söönud!

Mittetehislikest soovitatakse veel taimse päritoluga antraglükosiide sisaldavaid lahtisteid, nagu peamiselt dekoratiivtaimena kasvatatav parasvöötme liblikõieline senna ja paakspuukoor, milliste leebe toime võib ilmneda alles 8…10 tunni möödumisel pärast tarvitamist. Samas peab tõdema, et senna pole meie loodusele omane taim, pealegi kasvatatakse ligi 50 liiki kultiveeritult. Ravimina kasutatakse Niiluse orus ja Indias kasvatatud taimi.

Senna (pilt Wikipediast)

Üheks lihtsamaks kõhukinnisust ennetavaksmeetmeks on klaasitäie külma vee joomine hommikuti, mis ergutab seedekanali motoorikat. Mina olen vett joonud tihti öösiti enne uinumist, ja mitte klaasi, vaid 1,5-liitriste pudelite haaval. Mulle meeldib gaseeritud sidrunimatseline vesi, kuid ära ei ütle ma ka Värska vm mulliveest.

Ravimitest on tuntuim purgeen, mida oli meil laialdaselt saada enne eelmisest liidust väljaastumist. Selle kestev kasutamine võib põhjustada ulatuslikku elektrolüütide ja vee kadu, mistõttu vajab tingimata tarvitamist koos rohke mineraalveega. Räägitakse, et ühekordse annuse toime võib kesta kuni neli päeva, kusjuures 60 mg annus võib toimet avaldada juba 4 tunni jooksul. Seega, igati efektiivne, ent mina pole kas osanud otsida, küsida ega näinud apteekides vabamüügis fenoolftaleiini.

Proviisoriga nõu pidades sain endale kasutamiseks Bisakodüüli, mida müüakse nii tablettide kui ka küünaldena. Ehkki viimaste (suposiitide) toime ilmneb juba vähem kui tunni ajaga, eelistan ma siiski tablette.

Kiireks lahtistamiseks on veel pakutud magneesiumisooli ja fosfaati. Laktuloos kui poolsünteetiline disahhariid ei imendu seedetraktist. Jämesoole mikroorganismid lagundavad laktuloosi laktaat- ja atseethappeks, mis stimuleerivad sooleseina. Laktuloos pärsib sooles lämmastikku tootvaid mikroorganisme ning seetõttu kasutatakse laktuloosi maksapuudulikkusest tingitud entsefalopaatia korral. Laktuloos on väga magus seetõttu ebameeldiv ning seda võetakse sageli koos puuviljamahlaga. Laktuloosi suured annused võivad põhjustada kõhuvalu ja gaaside kogunemist. Päevane koguannus (20...60 g) võetakse sisse hommikusöögi ajal. Laktuloosi mõju avaldub alles 1...3 päevaga, mistõttu see ei sobi kõhukinnisuse kiireks likvideerimiseks.