7. nädala raport

Nonii! Mille kaela siis seekordne ebaõnnestumine suruda? Pakun, et süüdi on tihe töögraafik, seda endiselt. Nii et blogimisekski ei jää aega. Kindlasti oli oma osa siin kahel VABAL PÄEVAL. Ma pean silmas jälgimisvaba päeva, kui ma sõin jälgimatult ning samahästi kui ohjeldamatult. Kindlasti lasub üks osa süüd külmal ilmal, mis nõuab tavalisest rohkem energiat. Ning samuti ei saa mainimata jätta kolme järjestikust päeva, kui ma käisin lausa väljas ning kõndisin oma paar kilomeetrit jalgsi. Muidugi on see paar kilomeetrit naljaasi, kuid mitte dieedi seisukohalt. Pakun, et kui mul oleks võimalik nädal otsa sängis vedeleda, poleks mul ka põhjust nii palju süüa ning poole söödud energiast kulutaksingi söömisele.


Saadud pilt on kaugemalt vaadates ju isegi kaunis. Eriti kui silmas pidada, et kaht päeva siin sees pole. Neid päevi, kus ma ilmselt rohkem sõin, kui tohtinuks. Kuid kõigele vaatamata püsib vaatluse all mass ning kolme viimatise nädala keskmine mass. Ja see on suisa kurjakuulutavas tõusutendentsis. Seega, tasuks lõpetada kõikide teiste süüdistamine ning leida eelkõige süü iseenda tahtejõuetuses.


Aga et oleks aru saada, miks mul polnud võimalik vahepealseid päevi jälgida, sätin siia ritta mõned pildid, mis kommentaare ei vajagi.


Lisan vaid nii palju, et kõik need suupisted olid väga maitsvad ning raske oleks esile tõsta üksikut. Kui, siis ehk kõige mannetum neist oli sinihallitusjuustutäidisega grillitud šampinjon.