Preparaadist

Vaatamata praktiliselt töötu staatusele on mul olnud pidevalt sedavõrd palju tegemisi, et mitte pole saanud mahti teha kokkuvõtet preparaat 309-st ning selle tulemustest. Algus sellele loole sai pandud juba päris jupi aja eest. Kirjutasin siis, et 309 — see on KOLM päeva liha ja kalata, tegelikult ka juustuta, see on null dieeti ja see on 9 kaotatud kilogrammi. Tulemus peaks olema nähtav kohe esimese nädalaga, õigemini 12 päevaga. Eks näis.

Tõin ka ülevaate preparaadi koostisest ning avaldasis sisuliselt ka Olga kirja, kus ta jutustas, et kui see kuur läbi teha, kaotab kehakaalust oma 20 kilo. Ehkki, kui veidi rehkendada, siis kolm korda üheksa peaks olema koguni 27.

Minu kogemus preparaadiga viitab sellele, et korrektselt reegleid järgides on võimalik saavutada nii enda jälgimine (millest ehk tõusiski kõige suurem tulu) kui ka mõnetine start (eelsoodustus) kaalu langetamisele. Preparaat ise siiski imerohi pole ega 9 kilo kolme päevaga ei langeta. Ka kahe nädalaga mitte. Minu puhul sai saatuslikuks minu ebakorrektne füsioloogia ning pidev kõhukinnisus (mille peenteaduslikku nimetust ma siinkohal otsima ei hakka). Seetõttu haarasin hoopis lahtisti järele. Ja ilmselt on suurema osa oma tööst senini teinud siiski hoopis bisakodüül.

Igatahes saame sama blogi 24. juuli sissekandest lugeda, et mu KMI oli 30.67, kusjuures sedagi veel vana kaaluga kaaludes, mis näitas paar-kolm kilo vähem. Ehk kui kaalul olles püsisin pidevalt 94-kilosena, siis tegelikult kaalusin vähemalt 97, kui mitte rohkemgi.

Viimased mõõtmised viitavad aga jõulist lähenemist 86 kilole või isegi alla selle. KMI on seega langenud 27.8 peale. Ideaalseks massiks peetakse minu parameetrite (vanus, pikkus, sugu) puhul 59...77 kilogrammi.

Looduslik

Eks ma olin ammu piilunud ka vastavat kirjandust, ent iial ponud ju mahti seda siin tsiteerida ega ka kirjeldada. Igasuguseid raamatuid on ju mustmiljon! Hetkel avasin "Loodusravi ABC", kus lk 279...284 võetakse sõna ka kõhukinnisuse koha pealt. Just see on põhisümptom, mille kallal olen üle poole oma elust vaevelnud.

Seda naljakam oli lugeda spetsiaalselt toonitud väljale kirjutatud teksti, mis soovitab minna arsti juurde, kui sümptomid kestavad üle kolme nädala, hoolimata sellest, et oled suurendanud kiudainete osakaalu toiduvalikus ning hoolitsenud küllaldase joomise ja liikumise eest.

Vot liikumisega on mul küll kana kitkuda. Peaks selles osas midagi ette võtma. Samas olen siiski mõned korrad oma elus ka veidi liikunud. Jalutanud siin-seal tundide kaupa ringi, näiteks hiljuti kasvõi pool päeva loomaaias või siis Värska metsas. Peab kohe mainima, et ei mõju see liikumine mulle ühti. Liigud või mitte, toru seisab ikka kinni ja umbes...

Joomisega pole mul muret. Pigem joon ma suisa liiga palju, kuna lisaks umbes 3 liitrile kohvile joon ma sageli õhtu jooksul poolteist kuni kolm liitrit mineraalvett või muud seesugust. Taas kahtlane soovitus.

Kõige müstilisem on aga kiudaine. Oma jälgimise käigus olen täheldanud, et niipea, kui ma söön saia, eriti aga leiba, on kere kohe kinni. Nagu kititult. Õnneks kuuluvad kiudainet hulka vist ka salatid ja muu seesugune rohelus.

Niisiis ei ole minu füsioloogia päris seesama mis inimeste oma.

Raamatus tuuakse kokku üle 1800 koduse ravimeetodi. Akupressuur on esimene, mida soovitatakse. Pressida tuleb Vi 6 punkti ja asi vask. Olen ka sellega tegelenud. Muide, see punkt asub kolme sõrmejämeduse võrra nabast allpool. Muidugi võib olla eksinud suletud silmade ja sügavalt hingamise vastu, aga üldjoontes mõjub vist ka see moodus peaasjalikult kergkõhulistele (loe: välja venimata õllekõhtu mitteomavatele) inimestele. Peale selle võib ju vajutada ka punktile Js 11, mis asub küünarnuki välisküljel. Seesuguseid on siis kaks. Vat peaks proovima. Kolm korda päevas tuleb vajutada pool minutit üht ja pool minutit teise küünarnuki juures.

Teise olulise loodusravi meetodina kõhukinnisuse vastu pakutakse aroomteraapiat. Sisuliselt tähendab see õli määrimist kõhule. Oliivi- või mandliõlile tuleb lisada muidugi eeterlikke rosmariini- ja tüümianiõli. Huvitav, kas selliseid ka aroomipoodides müüakse ning kui, siis mis sadasid summasid need maksta võiksid? Ennast piisavalt tundes arvan, et õlitama ma end küll ei hakka. Ma ei raatsi oliiviõli toidussegi osta, mis siis veel naba ümber määrimisest rääkida!

Kolmandana pakub raamat välja dieetravi, mis seisneb kiudainete manustamises. Keegi J. Whitaker arvab, et kõhukinnisuse all kannatajad peavad sööma vähemalt 35 g kiudaineid päevas. Selle koguse saavat kätte viiest puu- või juurviljast. Alternatiiviks pidi olema suur taldrikutäis kaerahelbeid. Suuremate kiudainete sisaldajana loendatakse ploome, täisteratooteid ning kaunvilju. Olen proovinud ju nii üht, teist kui ka kolmandat. Aga, nagu mulle tundub, risti vastupidise tulemusega. Mõistagi tasuks seda veidi "puhtamalt" kontrollida, kuna ravimivabalt pole ma neid juba ammu manustanud. Õigupoolest pole olnud võimalik märgata, millisel hetkel lõppeb lahtisiti või preparaadi toime.

Dieedi juures suunatakse meid omakorda peatüki juurde, kus räägitakse dieetravist, kuid see sobib esile tuua eraldi sissekandena, kuna kodused ravimeetodid pole sellega veel ammendatud.

Homöopaatia lõik on sedavõrd hiinakeelne, et ma ei saanud sellest midagi aru. Arusaadavuse huvides peaksin end eelkõige kurssi viima kümnete terminitega, millised mu igapäeva leksikast puuduvad.

Vesiravi toonitab, et kõhukinnisuse all kannatajad peavad päevas jooma 8...12 klaasitäit vett päevas. Samasse rubriiki kuulub ka kuum klistiir. Klistiiri aga arstid tegelikult ei soovita, ehkki teevad kõhukinnisuse puhul ühekordse erandi.

Ühes Terviselehe artiklis kirjutatakse pikalt vananemise vastu võitlemisest, sealhulgas ka seedevaevustest.

Jämesoole puhastamise kõige lihtsamaks ja efektiivsemaks meetodiks on klistiirid dr Walkeri meetodil: 1,5-2 liitrile jahutatud keedetud veele lisada supilusikatäis sidruni mahla (pigistada välja poolikust sidrunist). Valada saadud lahus klistiirikotti ning teha klistiir. Protseduur viia läbi küünarnukk-põlvili asendis. Protseduur teha enne magamaminekut või hommikul k 5-7 paiku, kuidas mugavam. 1.nädal - iga päev; 2.nädal - ülepäeviti; 3.nädal - kahe päeva järel; 4.nädal - kolme päeva järel; 5.nädal ja edaspidi - üks kord nädalas. Antud klistiiride tsüklit on soovitav esimesel aastal teha kord kvartalis. Edaspidi piisab, kui teha kord aastas.

Jämesoole puhastamise efektiivse meetodi pakub välja tuntud naturopaat Pol Bregg - nälgida kord nädalas 36-42 tundi (ei söö, ei joo). Nt alustada nälgimist ühe päeva õhtul k 18 kestvusega ülejärgmise päeva hommikuni või lõunani. Esimene söök peale paastumist - porgandi ja värske kapsa salat (ilma maitseainete ja õlita).
Parimaks vahendiks jämesoole funktsiooni taastamiseks on porgandi ja spinati mahlade segu: porgandit 300g, spinatit 180g. Veidi nõrgem segu: porgandit 300g, punapeeti 100g, kurki 100g. Ja kui muud ei ole, jooge ainult porgandi mahla kuni 500g päevas. Toiduratsiooni lülitada värsked aed- ja juurviljad, mis on rikkad kiudainete poolest. Väga head toimet seedetraktile avaldab idandatud nisu. Ülalmainitud mahladele juua lisaks ka teisi toormahlasid 300-500g päevas (eriti hea jämesoolele on värske kapsa mahl).

Täiesti huvitavalt mõjub nn mahlteraapia, mis kujutab endast päeva alustamist mahlaga, mis koosnegu õunast, ingverist, peedist ja porgandist. Õunamahlas sisalduv sorbitool olla laksatiivsete omadustega.

Ütlemata reglementeeriv tundub mulle massaži soovitus. Nimelt soovitab keegi West seda teha kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, enne WC-sse minekut. Masseerida tuleb reisi põlvest puusa suunas! Huvitav, kust see West võtab, et ma päevas kaks korda vetsus käin? Seesugused erilise täpsustuseta punktuaalsed suunised toimivad mulle analoogselt soovitustele iga päev 30 rida piiblit lugeda.

Tsoonteraapiaks nimetavad nad sisuliselt aktupunktuuri neerupealiste, kopsude ja seedeelundkonna punktides mõlemal käel. Puudub vaid südame kaudne massaaž, kui naaskliks minna! No mis puutuvad siia kopsud? Küll aga lugesin tollest lõigust välja olulise lause — pinge ja alaseljavalu võivad kõhukinnisust põhjustada. Tsooniteraapia on raamatu lk 514...531 ning vajaks enne asja kallale asumist umbes kuuajalist täiendkursust.

Omapärase koduse ravimeetodina mainitakse lõdvestumist ja meditatsiooni. See tähendaks kümme korda päevas (2 min korraga) autogeensete harjutuste tegemist. Ilmselt tuleb sellestki lähemalt juttu teha. Sama raamatu lk 534...536 on joonistatud 8 pilti, näitamaksm milliseid grimasse tuleb lõdvestumiseks teha. Ma pole küll veendunud, et silmade pungitamine mul kõhukinnisust ja puhetisi leevendab.

Ka muusikateraapia kuuluv kõhulahtistite hulka. Mul võtavad vist kõhu lahti džäss ja hiphop. Kui ma nüüd žanrite osas puusse ei pannud. Raamatus on aga keegi Hoffman soovitanud hoopis rahulikku ja aeglast muusikat. See pidavat aitama vabaneda pingeist, mis omakorda kõhu kinni panevad. Miks mulle tundub, et sedamoodi ravi mulle üldse ei mõju?

Vitamiinid ja mikroelemendid on pealtnäha meditsiini pärusmaa, vähemasti proviisorite. Ometi soovitatakse siin raamatus vitamiin C (raamatus koguni C-vitamiin) ja magneesiumi. Soovitatakse suisa süüa nimetatud vitamiini kuni 5000 mg ja metalli kuni 1000 mg päevas. Mina siiski eelistaksin vahendeid, mida kannatab ka 15 mg kaupa süüa, näiteks mu Bisacodyl.

Jooga puhul pidavat abi olema igapäevasest kehapööretest.

Aastapäev

Eelmine õhtu ja pool ööst möödusid öölaulupeo tähe all. Õnneks kanti seda ETV pealt üle. Mulle isiklikult massiüritused ei istu, kuid teleri vahendusel vaadatuna oli pilt määratult parem kui seal kohal tammudes eales olla oleks saanud.

Tänu mainitud ülekandele sain magama alles enne nelja, olles vahepeal, südaöö paiku, söönud oma Activia maasikajogurti. Ilmselt on olnud mõistetav, et heleda kastikesega tähistan muid vedelikke peale kohvi, millisel on omaette toime virguti näol.


Vahetult enne uinumist oli suuremat sorti istung. Magasin aga kella seitsmeni, misjärel midagi asjatasin... seejärel aga vist uinusin uuesti. Mul polegi päris selgelt meeles. Huvitav, kas tegemist on mälukaotusega?


Siiski oli mul meeles end pärast ärkamist mõõta. Ehkki rasva kogus näib kaduvat, ei kao eriti kuskile lodev kõht, millesse suudab end mahutada kaugelt enam mateeriat kui selles hetkel on. Igatahes mu vööümbermõõt oli vähenenud vaid sentimeetri. Massiga oli asi rõõmustavam, kuna see oli esimest korda üle aegade alla 90 kilo.


Kuid KENTi salamissioon meil veel kestab, käimas on 10. kord. Ehk, teisisõnu — vaid üks nädal on seda missiooni jäänudki. Seekord lubasin kaasa kutsuda Raivo ning loomulikult ka Endli. Selgus aga, et Raivo tulnud öövahetusest ning väga väsinud, mistõttu saimegi kahekesi käidud.

Esimeses kohas, Glämis, võtsin ma vaid suure kohvi. See serveeriti vahvas lömmivajutatud papptopsi meenutavas tassis, juures sissekande päises kujutatud suhkrukristallid. Vabariigi aastapäeva puhul serveeriti kummalegi pokaal šampanjat, mille Endel ära jõi koos õllega.

Teises kohas ei viibinud me kauem kui Endel oma õllega ühele poole sai. Tegelikult ma tellisin ka pisikese kohvi, kuid see jäigi vist graafikule märkimata. Kolmas koht oli sama omaniku oma nagu Big Bengi. Ristiisa ajaks oli mu kohviisu ammendunud ning nälg kallal. Tellisin tee.

Muidugi otsustasin seekord mitte võtta hõrku tursamaksasalatit ning sõin hoopis kukeseenesupi, mille koostis vastas kirjeldusele: kooreses leemes kukeseened, sibul, porrulauk, veidi paprikat ning saiakuubikud. Kukeseened olid ehtsad ning supp maitses hea. Tegelikult tulnuks sellega ka piirduda, kuid kuna mu kaaslane tellis veel teisegi roa, pidin ka mina teise võtma, et mitte tühjalt passida, kuni ta õlleklaase tühjendas ning õllesõbra liuda tühjendas. Muide, ta ei jõudnudki kõike ära süüa ning lasi jäägid kaasa pakkida.


Minu teiseks roaks sai fetajuustu-salat, mida on kujutatud juuresoleval pildil. Poole roa juures oli kõht liiga täis. Peale selle võtsin söömise vahel ka veel 2 tabletti. Igatahes väga pikalt me pärast arve maksmist ei istunud ega mujale edasi ei läinud. Keeldusin jämedalt ka Endlit enda poole kutsumast, kuna leidsin, et temaga tegelemiseks mul aega ei jääks.


Oma päeva viimase osa jätan aga "magustoiduks" järgmise sissekande tarvis. Etteruttavalt võib ju öelda, et seoses sisestuse ülekaalule tõusis mu mass õhtuks taas üle 90. Võtsin ööseks 3 lahtistit.

Apteegist ostsin ka uue koguse Bisacodyli. Paraku on kaasaantud paberil kirjas koledad laused, mille sisuks on see, et soovitatakse mitte ületada ettenähtud annust. Annuseks on aga kolm tabletti enne magama minekut. Sellel teemal peab veel veidi mõtisklema.

Igatahes otsisin välja ka raamatu, millest püüan leida alternatiive.

X-files: 200808141000

Tegelikult hakkas mind juba siiralt tüütama suhe selle preparaadi lubatud mõju ning tegelikkuse vahel. Olga, kes seda usinasti reklaamis, pidi põdema kõhulahtisust või olema vähemasti normaalse seedimisega. Minu puhul aga toimib ühe otsaga vorsti efekt: topid ühest otsast sisse, aga teist otsa polegi. Lõpuks ongi mauk valmis. Igatahes ei ole siiski nii, et igal vorstil peaks tingimata kaks otsa olema!

Järgneval skeemil on Ristiisa külastus ning šoppamisele kulunud aja märkusteta lõik, mis tipneb R3C-ga. Olgu meenutatud, et C tähistab ketšupjat konsistentsi. Kui ma oleksin välja mõelnud tingmärgid, mis suuri soove, kannatusi ja puhetisi iseloomustaksid, poleks söömise ja Reede vahel nii suurt lünka.


Samas tuleb mainida, et poolsihilikult hoidusin õhtusest kohvitamisest. Mulle tuli idee, et kui ma pärast seda operatsiooni KENT enam ei pruugiks suitsetada, siis jääkski veel vaid kohvisõltuvus, mis mõlemad teenivad tublisti vererõhku tõstvalt. Kui need kaks harjumust miinimumi viia, saaks ehk tulevikus ka Lacipilita hakkama. Kohati on lausa kurb, et ma pole Reijo sarnane, kes iga tühiasja pärast arsti poole pöördub. Aga küllap ma siis ka pöördun, kui umbes kuu suitsuta olen olnud. Igatahes pole just palju suitsumarke, mida ma seni proovinud pole. Ja kuigi ma olen suhteliselt hea maitsete eristaja, ei tee ma neil erinevatel põhkudel sedavõrd vahet, et nende marki mitte just peamiselt vahelduse mõttes vahetada. Kõige määravam on alati olnud hind. KENT ise maksab poes juba 40 krooni. Isegi Leek, mis veel vist 5 aasta eest oli kuskil 8 krooni ringis, maksab nüüd 28.


Skeem vihjab, et ma ei jäänud preparaat 309 imet lootma, selleks on mul juba esimese kuuri kurb kogemus olemas. Mäletatavasti lõppes esimene kuur eimillegagi. Sama hästi oleksin ma võinud selle pulbri asemel süüa viinerit ning ära jätta selle piinlikult täpse arvepidamise.

Igatahes manustasin poole seitsme ja ka üheksa paiku Bisacodyli. Ja loogiline, kui vorstikoti alumine pool ka avada, toimub midagi. Kui väljutatud kogused on suuremad kui sisestatud, peab elementaarsete füüsikaseaduste kohaselt mass langema. Kella üheksaks õhtul olingi saavutanud umbes 92 kilo. Ei saa lisamata jätta, et preparaadi reklaamisõnade kohaselt oleksin ma pidanud kaaluma juba vaid 84 kilo. Niisiis, lisaks bakteriseeritud piimatoodetele võtsin appi ka lahtistid.


Aga uni oli kõigele vaatamata sügav ja kosutav. Kella 22 paiku võtsin 7 juppi pereviinerit ning paar kääru Eesti Pagari perenaise saia. Skeemile küll unustasin kanda, kuid kl 0:15 sõin veel 7 juppi viinerit ning ühe tomati. Olin keset und sunnitud tänu lahtistile ärkama ning oma pingeid vähendama. Järgmises sissekandes on kirjas ka tulemused.