Kuvatud on postitused sildiga Väljavõte päevaraamatust. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Väljavõte päevaraamatust. Kuva kõik postitused

23. jaan 2011

Eksperiment K ja N

Pühapäev, 2.01.2011


Mul tekkis soov ammukavatsetud plaan ellu viia ning panna katseliselt purkidesse «seeduma» kaks erinevat rasvapidurit, NeoSlim ja Kitofit C. Selleks tuli üles leida maomahla happesuse näit ning püüda näiteks äädikast sellelähedane timmida. Maomahla happesus, nagu selgus on 1,5…3,5.

Söögiäädika «kangus» on 30%. E260 on äädikhappe kood. Eriliselt tiitrimata ja arvutamata otsustasin maomahla asemikuna kasutadagi äädikhapet lahjendamata kujul. Üldiselt peaks äädika pH olema 2,5. Ma pole päris kindel, kuivõrd muudab olukorda selle nn kangus või siis kas absoluutse äädika happesus on 2,5.

Panin hakkama vajaliku instrumentaariumi ning tegin aeg-ajalt pilti. Ma ei tahaks ise väga diagnostilist juttu siin kõnelda, küll aga olen avatud diskussiooniks ja küsimustele vastamiseks. Minu küsimus on: mida ma siintoodud katse tulemustest võiksin välja lugeda?

Igatahes on äädikhape iseenesest kaunis madala pH näiduga, jäädes maomahlaga nii-öelda ühte kaalukategooriasse. Happelisemaks ma seda muuta ei saa, veega lahjendades ehk vaid vähem hapuks. Nii ma otsustasin katses kasutada äädikat lahjendamata kujul.


Ma asetan kummassegi katsenõusse [kl 15:53] ühe tableti ja lisan 20 ml (g) 30% toiduäädikat. Mõne hetke järel lisasin kummassegi anumasse ca 3 ml oliiviõli ning jätsin anumad kaanetatud purkides seisma.


Et lihtsam oleks eristada, tähistasin Neoslimiga purgi N ja Kitofitiga purgi K tähega. Visuaalselt on esimene piklik ja roheline tablett, teine aga ümar ja beež.

Eeloleval pildil on näha äädikas ligunev Kitofit, järgneval aga Neoslim.

Umbes kolm tundi pärast katse algust oli pilt järgnev (iga pildi alla on lisatud ka pildistamise kellaaeg, seda on hea näha pilti suuremaks klõpsates. Jutu juurde tagasi pääseb brauseri BACKiga).


Veel umbes kahe ja poole tunni pärast. Olgu lisatud, et mõlema toidulisandi mõjuajaks on määratud samuti umbes kolm tundi. Katse aga algas kl 16 paiku, seega on katse algusest möödas 4 tundi ning pilt järgnev:


3. jaanuar

Möödus veel kaks tundi. Kell 2 öösel.

Kell 7 hommikul.

Sama lugu lähivaates, esimesel pildil NeoSlim.


Kuue ja poole tunni pärast (kui katse algusest on möödas juba 21,5 tundi.

Loksutasin purke ning pildistasin lähemalt. Taas on esimesel NeoSlim, vahtu pole, õli on ühtlase laiguna.

Kitofotiga preparaadi peale on tekkinud vahusarnane moodustis.



9. jaanuar





Kuidas kommenteeriksid Sina?

21. apr 2010

Jõusaaliaeroobika (VI)


14. Sööge rohkem tervislikke rasvu.
"Dieedil olevad inimesed tarbivad väga väga vähe kasulikke rasvasid". "Te peate vähendama kalorite hulka, kui te tahate kaalust alla võtta, kuid te ei tohiks tervislikke rasvu täielikult toiduplaanist välja jätta." Rasvade lõhustumiseks kulub rohkem aega ning aitab kontrollida suhkru taset veres, jättes teile parema enesetunde. Soovitavalt kasutage avokaadosid, rasvast kala, oliive, pähkleid ja seemneid, ning õlisid nagu oliivi ja linaseemne.

Nüüd lõpuks oleme me siis jõudnud sinnamaani, kus tsiteeritakse KEDAGI, unustades isegi mainimata, keda.

Pole neil loomsetel rasvadel ka häda midagi, kui nendega piiri pidada. Ma olen oma XanCal dieeti nimetanud hellitlevalt ka pekidieediks, kuna siin on just nimelt seapekk tähtsal kohal ning ma eelistan seda iga kell täiesti maitsetule avokaadole. Miks siin ei tsiteerita neid tarku, kes on väitnud, et iga inimene söögu seda, mis tema elukohas kasvab või elab. Meil siin ei kasva avokaadod ega oliivid, rasvase kalagagi pole lood kiita. Angerjat ei jaksa keegi peale nomenklatuursete kogukonna liikmete osta. Skumbria (makrell) pole meie vete kala.


Et käesolevalt on tegemist siiski minu blogiga, sobib siinkohal mainida, et ehkki kell on hetkel 13, pole ma pärast ärkamist veel midagi söönud peale ühe pekivõileiva. Ja isu polegi veel!

15. Sööge pettuse toite ainult hea maitse saamiseks.
Kui te armastate mõnda kindlat toitu, siis te ei tohiks seda endale keelustada. Hoiduge halbadest toitudest. Mida te ei armasta või mis ei meeldi nii palju. Ning kui te sööte petutoite, siis sööge seda ainult maitse saamiseks. Ärge sööge tervet pitsat, võtke vaid paar viilu, säästke maitset ning nautige. Jagage ülejäänut teistega!



Eesti keeles nimetatakse seda nähtust linnupetteks, mitte petutoiduks, ammugi mitte «pettuse toiduks». Tõlge jätab taas kõvasti soovida.

Soovitus on iseenesest teretulnud. Ma olen võtnud tarvitusele mõiste «loll liha», mida kasutan teatud kontekstis inimese instinktiivsete soovide rõhutamiseks, ironiseerimaks inimese enese võitlust iseenda himude vastu. Näiteks sobib nii nimetada võimetust ajus kehtestatud korrapära selgitamisel kogu kehale. Inimene võib küll vastu võtta reegli, et ei söö 2...3 tundi enne uinumist, kuid loll liha ei saa sellest aru ning kaldub kahtlustama, et nüüd on näljahäda käes. Naha alla hakkab igaks juhuks kogunema rasvakiht, selmet lasta ihul saleneda. Mis puutub aga linnupettesse, siis sellelgi on analoogselt sama roll: petta loll keha ära, näitamaks talle, et muretsemiseks pole vähimatki põhjust. Teisalt olen ma aga ka veendunud, et nii loll see keha ka pole, et aru ei saaks, mis hea on. Kui mulle ikka piim ei maitse, järelikult on selleks mingi põhjus. Antud juhul on see laktoositalumatus. Ma ei taha süüa seda, mis mind iiveldama ajab.



Loo lõpp

Jõusaaliaeroobika (V)



11. Suurendage juurviljade tarbimist.
Juurviljad sisaldavad maksimumi koguse toitained minimaalse kalorite arvuga, jättes täiskõhu tunde vähemate kaloritega. Tarvitage 5 korda päevas juurvilju, kas snackina, võileiva peale või kana kõrvale. Tellige oma järgmise burgeri kõrvale friikartulite asemel juuviljad.



Iseenesest õiged mõtted pöörduvad neis aksioomides üha enam mulliks. Eriti just seetõttu, et kubisevad väljendus- ja tõlkevigadest. See peaks olema ju siililegi selge, et juurviljades on vähem kaloreid kui friikartulis (mitte et kartuleidki kulinaarses kontekstis juurviljadeks ei nimetataks). Fitnessi lehelt lugeda üleskutset «Tellige oma järgmise burgeri kõrvale friikartulite asemel juuviljad» tundub eriliselt irooniline.


12. Tarbige 25-35grammi kiudaineid päevas.
"Kiudaine vähendab insuliini taset- mis mõjutab samuti seda, kui lihaseliseks te muutute," ütleb Aceto. Kiudaine imeb vett ning võtab kõhus rohkem ruumi, peletades eemale näljatunnet. Klii puder, kaeratangud ja oad on suurepärased kiudaine allikad. Vaadake toiduainete siltidelt kiudaine sisaldust.

Kiudainete soovitamine on teretulnud, iseasi, kas seda peab tegema läbi lihaseliseks muutumise vajaduse. Ega ma polegi aru saanud, miks peab mingi suvaline jorss või kontorimutt olema lihaseline. Lihased on vajalikud füüsilise töö tegijale. Kunstlike lihaste meisterdamine läbi mistahes tühikargamise on võrreldav silikoontisside või –peenisega.


13. Elimineerige rämpstoit.
"Rämpstoit on toit, mis ei paku peale kalorite peaaegu midagi-nagu friikartulid, chipsid ja kommid". Pette toidud, nagu pitsad ja hamburgerid, pakuvad mõningast toitainelist kasuja nende söömine harva võib isegi dieedile kasuks tulla." Tea vahet!

Just 11. postulaadis kutsuti üles sööma burgereid. See google-tõlke stiilis lõik sisaldab endas mitmeid vastuolusid ja isegi lauslollust. Siin sildistatakse friikartulid, krõpsud ja kompvekid rämpstoiduks ning burgerid pannakse ühte patta pizzadega. Irooniliselt on lõigu lõppu lisatud veel üleskutse, mille järgi peaks inimene vahet teadma. Jah, pizza on täisväärtuslik toit, sama võib ka burger olla. Kõik sõltub nende valmistamise viisist. Need ajad, mil meil müüdi liialt rasvaseid või ebatervislikult soolaseid burgereid, on ammu möödas! Nende toodete rappimine ja rämpstoiduks nimetamine ei ole mitte üksi solvav nende tootjatele, vaid sarnaneb ka näiteks sellistele iganenud vaadetele, mille kohaselt arvutid ja mobiiltelefonid kiirgavad salapäraseid radioaktiivseid laineid, mis tekitavad ajukasvajat ja hullu lehma tõbe.

Jõusaaliaeroobika (IV)



8. Jooge musta kohvi enne trenni.
"Koffeiin paneb keha rohkem sõltuma rasvast, kui keha kütusest trenni vältel," ütleb Aceto. "Kuid koffeiini mõju väheneb, kui süüa süsivesikute rikast toitu kohvi kõrvale." Jooge 1-2 tassi kohvi 2 tunni trenni jooksul. Kohvi mõjutab tervislikke rasvu ning valke, kui seda juua toidukorra või snacki kõrvale. Ärge kasutage koort ja suhkrut(mis lisavad mittevajalikke kaloreid ja rasva), ning hoiduge kohvi joomisest muudel aegadel peale trenni, sest see väheneb selle mõju rasvade põletamisel trenni ajal.

Ma siiski leian, et ükski enesest vähegi lugupidav kirjastaja ei tohiks publitseerida vigast teksti. Eesti keeles ei ole sõnu, kus kaks f peaksid kõrvuti seisma. Siinjuures peab mainima, et kõik sellist tähte sisaldavad sõnad on a priori võõrsõnad. Nii ma üritan lugeda koffeiini asemel siiski «kofeiin». Paraku tuleb need tsiteeritud laused enne nendest arusaamist mõelda tagasi inglise keelde ning seejärel uuesti ja korrektselt tõlkida. Lõigu mõte näib olevat selles, et kofeiin stimuleerib füüsilise koormuse ajal keharasvade põletamist. Mõistetav on soovitus hoiduda koorest ja suhkrust, kuid täiesti arusaamatuks jääb keeld juua kohvi välaspool treeningut. Tekstist võib ähmaselt välja lugeda, et kui organism on muul ajal harjunud kofeiiniga, siis ei tule see treeninguaegne stimulatsioon nii hästi esile.



Kofeiin on tuntud kesknärvisüsteemi stimulant ja ma ei näe vähimatki põhjust, miks seda ei peaks tarvitama olukordades, kus peaks püsima ergas.

9. Hoiduge suurtest kalori langustest.
"Iga võistleja, kes järsult vähendab kaloreid, sooviga näha parem välja showdel, kogeb,et see pole parim dieedi pidamiseks," ütleb IFBB fitnessi võistleja Laurie Vaniman. "Teie keha muutub selle tulemusena lamedamaks ning tühjemaks." Sama tõde jääb kehtima ka mittevõistlejatele. Sihtige tagasihoidlike kalorilanguste suunas. "Väiksemad kulturistid ei tohiks üle 200-300kalori päevas langetada, ning suuremad mitte üle 500," ütleb Aceto.

See jumitu «kalori langus» on kirjutatud otseselt sportlastele ja tühikargajatele ning kõlab sedavõrd aksiomaatiline ja tobe, et seda on raske kommenteeridagi. Langetamine mis mõttes? Kui päevas süüa 5000 kilokalorit, siis igapäevane 500 kilokalori langetamine viiks juba 10 päevaga täieliku näljutamiseni.


Kui selle artikli esimesed postulaadid veel kuidagi lugeda kõlbasid, siis need viimased tsiteeringud pole mingil määral abikõlbulikud.


10. Sööge 5-6 korda päevas.
Dieedil olevad inimesed tihti vähendavad päevaste toidukordade arvu, üritades kaloreid langetada- väga vale! "On parem kui te sööte päevas kuus korda versus kolm korda, sama kalorite arvuga. Suurem toidukordade arv kulutab suurema arvu kaloreid(Termogeensuse suurenedes, keha temperatuur tõuseb)," ütleb Aceto. Arvutage kui palju kaloreid te päevas soovite kulutada (nõuanne 3)ning jaotage need võrdselt 6 toidukora vahel.

Kümnes postulaat väidab, et söömine iseenesest on sport ja kalorikulu. Kui sama jõrmi põhimõtet karmistada, jõuaksime olukorrani, kus kõige kasulikum peaks olema söömine nt 24 korda päevas. Iga kord suureneb mingisugune müstiline termogeensus, millele organism kulutab ohtrasti kaloreid. Seda muidugi ei saa otseselt soovitada, kuna siis jääksid treenerid tööst ilma, kuna kõik paksukesed sööksid ennast kõhnaks. Kisub absurdiks.

Jõusaaliaeroobika (III)



5. Söö täielikku tasakaalustatud hommikusööki.
"Teie keha on nälginud terve öö ning vajab toitaineid, et end taastada," ütleb Matarazzo. "Kui te haarate kiirustades midagi hamba alla, korraliku hommikusöögi asemel, siis on sellel negatiivne kokkupõrge teie treeningutega ja kõige muuga päeva jooksul." Sööge küllaldaselt valku (30-40grammi), tsüklilisi süsivesikuid ja mõni juur või puuvili, et päev saaks korraliku alguse.

Tasakaalustamaks hommikusööki, soovitab autor lisaks 30...40 grammile mõne juure süüa. Jääb mõistmatuks, miks siingi on vajalik (ilmselt) autoriteetide kummardamine. Seda enam, et räägitakse küll kellestki proff Matarazzost, kuid ei vihjata mitte poole sõnagagi, kus ta seda kõike öelnud on. Muidugi ei meeldi mulle kogu selle lõigu ideoloogia, mis jätab mulje, justkui inimene ei teekski muud, kui sööks ja treeniks.


Sisuliselt võib nõustuda aga asjaoluga, et öö läbi on organism nälginud. Muidugi kui magamist saab selliselt käsitleda. Teisalt, kui ma söön vahetult enne uinumist korraliku eine, siis tegeleb organsm selle seedimisega ega ole hommikuks näljast nõrkemas. Ma vihjan asjaolule, et seedetrakt ei pea tingimata puhkama samaaegselt luude, lihaste ja ajuga. Kui peab, siis selgitatagu mulle, miks.


6. Piirake suhkru tarbimist.
Lihtsate süsivesikute söömine, nagu suhkur, täidab lihast ja maksa glükoosi varusid peale raskuste tõstmist jõusaalis, kuid tarvitades suhkrut muul ajal, tarretub see kehas rasvana. Rahuldage oma magusavajadust aeg-ajalt, kuid proovige selle asemel siiski puuvilju tarbida. Asendage suhkrut sisaldavad toiduained nagu karastusjoogid ja mahl, kohvi ja dieetlimonaadiga.

Järgnev käsk nõuab suhkru tarbimise piiramist. Selle esimese lause sõnastus jätab soovida ja selle sisu on vaid aimatav. Selgub, et peale aeroobika tegelevad inimesed ka jõusaalis raskuste tõstmisega. Mitte küll et kerguste tõstmisel ka eriline väärtus oleks. Mõte on vist selles, et suhkur pole liiga suurtes kogustes vajalik. Selle aga ütles juba lõigu pealkiri ning sisuosa tendeerib mulli tiitlile.

7. Süsivesikute rikkad ja vaesed päevad.
Toitainete eksper ja endine kulturist Chris Aceto soovitab süüa umbes 2 grammi süsivesikuid 1kg kehamassi kohta, nii umbes 3-5 päeva (need on vähese süsivesikute arvuga päevad)ja järgnevad 1-2 päeva kahekordistage süsivesikute arv. Korrake seda skeemi. Kui te kaalute 100kg, siis sööge 200g madala süsivesikute arvuga päeval ja 400g süsivesikute rikkal päeval.

Seitmenda punkti pealkiri on grammatiliselt valesti kirjutatud ja häiriv. Tegelikult on kogu lõik taas kord tõlge mingi tolle ala autoriteedi arvamuse ebaõnnestunud tõlge. Ma peaksin enda häirida laskmisega midagi ette võtma. Olles seni suurema osa oma elust tegelenud õpilaste kirjavigadega, on mind alati häirinud, kui avalikult publitseeritakse lausvigast teksti. Ehk see ongi uus eesti keel?


Sisuliselt on sedalaadi soovitused põhjendamatud ning sobivad ehk vaid sportlastele, kelle «raske töö» üheks suureks nurgakiviks peetakse enesedistsipliini. Mulle tundub kõrvaltvaatajane ülitobe hakata kaaluma üksnes süsivesikuid, muule toidumassile tähelepanu pööramata. Mul tekib siinkohal kohe ka küsimus, et mismoodi ja kui täpselt neid süsivesikuid siis mõõdetakse. Koosneb ju enamik toite erinevatest ning erinevas vahekorras kombineeritud toitainetest.

Jõusaaliaeroobika (II)


3. Sööge vähem kaloreid, kui tarvitate.
Esmalt tuleb välja arvutada, kui palju kaloreid sa päevas kulutad, treeninguid mitte arvesse võtta. Seda saab välja arvutada valemiga KEHAKAAL*28,66=päevane kalorite arv. Järgmiseks tuleb määratleda treeningutel kulutatud kalorite arv. Pool tundi keskmise intensiivsusega aeroobikat kulutab 350kalorit ja pool tundi jõusaali raskusi tõstes kulutab 200kalorit. Liitke päevane kalorite arv ja treeningutel kulutatud kalorite arv kokku ja hoidke päevane kalorite tarbimine alla seda summat.

Kolmandas postulaadis häirib mind taas erinevate pöördevormide läbisegi kasutamine lauses. Pisut kahetsusväärne, et Fitness on üks paljude omasuguste portaalide seast, kus kirjutajatel puudub keelevaist. Ma ei eeldagi filoloogide töölevärbamist, kuna ise ma ei tea grammatikast midagi. Ma vaid rakendan kokkulepitud reegleid ega välista, et ka minu tekstides võib esida trafaretseid vigu.


Nagu ikka, häirib mind sedasorti arvude väljatoomise juures nende aksiomaatilisus. No kuidas on põhjendatav, et päevane, ilmselt siis vajalike kalorite hulk on arvutatav 28,66-ga korrutades? Tekstist ei ilmne, et tegemist oleks nn baasainevahetuseks vajaliku kalorite hulgaga ning räägitakse pelgalt mingist päevasest kalorite arvust. Arv pole siiski hulk. Üpris sumbuurseks muutub aga edasine arvutuse soovitus: mis tähendab «keskmise intensiivsusega»?. Mis on selle intensiivsuse mõõt või mida teha juhul, kui inimene ei tegele aeroobikaga?

Huvi pärast arvutasin enda «kalorite arvu»: 82 x 28,65 = 2350,12. Sorry, kuid seda on kahtlemata liiga palju!

Küll aga on selles lõigus iva. Ka XanCal dieedi põhipostulaadiks on manustatavate kalorite hulga hoidmine allpool kehamassi säilitamiseks tarvilikku kogust. Minu puhul usaldan ma käesoleva kehamassi puhul arvu 2199. Üle selle oleks tegemist juba ületoitumusega. Kuid, nagu öeldud, teenib kommenteeritav sissekanne siiski sporditreenereid, kes eeldavad, et inimesed end paksuks sööksid, et siis oleks neil tööd ja leiba, just nagu hambaarstid soovitavad pidevalt nühkida oma hambaid igasuguste pastadega ja kirikuisad hirmutavad Issanda karistusega.


4. Vähenda süsivesikuid.
Tarbides liiga palju energiarohkeid toite, nagu kartulid, riis, pasta ja leib-sai(ja eriti veel ühel söömaajal koos) pakutakse kehale rohkem kui ta vajab ning ülejääk talletatakse kehas rasva näol.IFBB proff Mike Matarazzo väidab, et energiarohkeid toite ei tohiks täielikult välja jätta, vaid vähendada päevane norm 3-5 korrani ja mitte rohkem kui üks tassitäis pastat, riisi või kartuleid korraga.

Süsivesikute vähendamisele õhutava lõigu sissejuhatav lause on sisuliselt korrektne ning ma püüan silma kinni pigistada kirjavahemärkide valekasutuse osas. Ka tuleneb ilmselt lühendi IFBB teadmatus mu isiklikust võhiklikkusest, kuigi F osas võiks oletada fitnessi. Tiba häiriv on slängilise vormi (proff) esinemine teises lauses, eriti aga kellegi mulle (lugejale) täiesti tundmatu nimele apelleerimine. See proffi mõte jääb täiesti hämuseks, kuna mulle jääb väga arusaamatuks, kui palju tarvitab siis tavaline inimene kartuleid, riisi ja pastat, kui normi soovitatakse vähendada 3...5 korrani. Hämmastab ka TASSITÄIS kartulite või pasta mõõtühikuna. Tundub, et tegemist on tüüpilise mulliga. Ma olen hakanud sedasi nimetama sisuliselt mittemidagiütlevaid lõike tekstis, mida tuuakse muu teksti väärtuse kunstlikuks tõstmiseks.

Jõusaaliaeroobika (I)

Viidatud loo pealkiri on 15 efektiivset viisi kehakaalu alandamiseks ja ma ei hakka seda iga sissekande juures kordama. Kaalusin, kas mitte piirdudagi lingiga originaalile, aga lugejal on kergem orienteeruda, kui originaalteksti ka siin ära toon. Pealegi ei saa iial välistada, et viidatud lehel hiljem muudatusi ei tehta.


Kaalu langetamine on keeruline. Kahjuks ei ole ainult ühte vastust, kuidas aastate pikkuseid õlleõhtuid, kiirtoidu ja salatikastmete söömist nüüd tagasi teha. Siin on 20 võimalust, mida te võite oma järgmises dieedis kasutada, et rasvaprotsenti vähendada. Suurt rolli mängivad teie treeningud jõusaalis ning jooksurajal- neid tuleb teha regulaarselt ja suhteliselt palju. Aga siinkohal astume eemale jõusaalist ning seame sammud kööki, et esitada praktilist nimekirja, kuidas te saate oma toitumisharjumusi muuta ning saada terve tugeva keha.

Selle kirjutise algus ei ole kuigi sõbralik. Inimene, kes ei tarvita õlut, kiirtoitu või salatikastmeid, ei tunne end puudutatuna ega pruugi end siin kirja panduga otseselt suhtestada. Järgmisena häirib «20 võimaluse» vastuolulisus «15 viisiga». Edasi on jutt treeningutest ilmselt oma kohal, kuna minusugused spordipõlgurid satuvad sellele lehele tõenäoselt väga juhuslikult. Alles sissejuhatava lõigu lõpp on mulle meelepärane. Just sellest oleks tulnudki alustada. Merkantiilsuse printsiibi kohaselt on muidugi mõistetav, et kohe algul ei mainitud sportimise ja muidu tühikargamise mõttetust.



1. Muuda oma elustiili.
Kui alustad kaalulangetamiseks dieeti, siis sa võid seada endale võimatud eesmärgid. Dieeti kuulub lõpupäev, mil enamus inimesi pöördub tagasi oma eelnevate elukommete juurde. Kui sa tahad rasva kaotada ja seda lõplikult eemale hoida, siis sa pead tegema muutused, millega sa saaksid elada lõputult. Ärge ärge piirake kaloreid liiga rangelt ja leidke treeningprogramm, mis paneks teid parajalt proovile ning sisaldaks edasiarenuks ruumi ning piisavalt varieeruvust, et sa saaksid seda kasutada ka tulevatel aastatel.

Lõigu pealkiri paneb muidugi oma triviaalsuses ahhetama, kuna kõlab umbes soovitusena, et kui sul on janu, siis joo vett. Järgmised paar lauset on samuti kaunis mõttetud ja sisutühjad, kuid kindlasti mitte stimuleerivad. Teine lause on sisuliselt väär. Kuidas saab öelda, et dieeti kuulub lõpupäev? Dieet on ratsionaalne toitumine, mis peaks lõppema siis, kui inimene sureb. Samas satub kolmas lause eelmisega konflikti, kutsudes surematu Kaštšei kombel lõputult elama. Lõigu viimases lauses härib mind nii sõnade kordus kui ka sisuline ühildumatus. Ärge-ärge, muidu sa saaksid! Sisuliselt on see aga niinimetatud odava populaarsuse võitmise trikk. Ärge jälgige kaloreid, vaid tehke ikka trenni. Mida muud muidugi Fitnessi (ja treeningute populariseerimise) lehelt lootagi oleks võinud. Mina soovitaksin hoopis lõpetada mõttetu tühikargamine ning kalorite, see tähendab toidu, see omakorda tähendab ka raha raiskamine, millele topelt lisandub raha treeningutele ja spordivarustusele… Palju odavam on just kaloreid jälgida. Mina ei tee ainustki ebavajalikku liigutust, vaid loen kaloreid.


2. Jooge rohkem vett.
Vesi on keskus, kus enamus raku tegevus toimub, kaasaarvatud rasvade transportimine ja põletamine. Suure hulga kalorivaba vee joomine tekitab täiskõhu tunde ja vähendab söögiisu. Jooge vähemalt 0,6l vett 10kg kehakaalu kohta. Kandke alati 0,5l veepudelit endaga kaasas ning täidke seda vajalik arv kordi päevas.

Vee nimetamine keskuseks on muidugi omaette fenomen, kuigi sisulist vastuolu lauses pole. Tobedalt kõlab sõnaühend «kalorivaba vesi», viies lugeja mõttele, justkui olemas võiks olla ka kaloririkas vesi. Ebameeldivalt kõlab põhjendamatu soovitus «juua vähemalt 0,6 liitrit vet 10 kg kehakaalu kohta». Miks mitte 0,06 l iga kilo kohta? Arvutasin endale soovitatud koguseks ligi 5 liitrit. Seda soovitust täidan ma hoolega. Juba üksnes kohvina joon ma päevas paar-kolm liitrit vet. Õhtuti aga lisandub veel tee või mineraalvesi. Miks aga peab veepudelit ameeriklaste kombel pidevalt kaasas kandma, jääb arusaamatuks nagu ka selle täitmise nõue vajaliku arvu kordi päevas. Taas tühi mull ja mõttetu sõnamulin.

15. märts 2010

Lennukad kalkulatsioonid

Olid suhteliselt kiired päevad koos määramatute einetega. Tegelikult toon siinkohal ära pisikese ülevaate oma kaalutlustest, seda siis alates reedest, mil me Margega koos einestasime. Arusaadavalt kipuvad sellised kirjapanekud lükkuma edasi, kuni unustamiseni. Sageli jäävad järele vaid üksikud pildid, milliste kohta ei pruugi isegi mäletada, kus need võetud said.

Nagu ma korduvalt väljendanud olen, osutub raskeks selliste valmistoitude kalorsuse määramine ning ma teen seda reegllina enda kahjuks. See tähendab, et panen kirja pigem rohkem kui vähem. Näiteks oleksin ma viimati Lõunakeskuses söödud päevasupi hinnanud umbes liitrile (so 1000 g) või vähemalt poolele kilole, kui seal poleks pidanud seda tasumiseks kaalule asetama. Selgus, et tegelikult oli seda vaid 388 g. Ka kalorsustega on sisuliselt sama lugu. Peab silmas pidama, et mida enam kaloreid on toidus, seda rasvasem/rammusam/kaloririkkam see kipub olema. Teisalt aga pole müüja jaoks parimat väljakutset kui maha müüa võimalikult odav kaup maksimaalselt kalli hinnaga. Nii ei pruugi ka kulbitäiest taignast küpsetatud paberõhuke pannkook kaaluda 200 grammigi ega olla 90 kcal, ehkki ma just 90 arvutasin, kuna selline on pannkoogi üldine standard. Koogi praadimiseks ei kasutata rasva, vaid mingit pulverisaatorpudelist pihustatavat määrdeõli. Pole mul aimugi, mis on selle kalorsus või kas seda kokku sinna pannile grammgi sai.

Näiteks valisin ma reedel Rehepapis kanašnitsli märksa suurema (ja ilmselt ka rasvasema) seašnitsli asemel. Kokk serveeris mulle veel pigem kõige pisema tüki. Tõsi, siinkohal tõstsid sealihatootest selle kanalihatüki hinna 5 krooni võrra kõrgemale ilmselt mandlilaastud, mis omakorda pole ka mitte olematu kalorsusega.


Isegi kui ma välja kalkuleerinuksin keedetud tatra ligilähedasegi kalorsuse, oletades, et seda sai taldrukule 1 köögilusikatäis ehk umbes 150 grammi, ei tea ma valge kastme koostist. Võiksin viimase umbmääraselt kalkuleerida vastava pakitoote kaudu. Ja ikka ei teaks ma lihatüki kalorsust, eriti kuna ma ei teadnud selle massi.

Sel moel kalkuleerides kaotanuksin ma piltlikult öeldes üksnes suurest mõtlemisest samapalju kaloreid, kui süües sain.



Rehepapis tuleb nüüd salatid eraldi kaaluda, mistõttu mulle polnuks keerukas selle koguse kalorsuse väljaarvutamine. Üllatusin tõsiselt, kui kaalunäit mainis selle salati massiks pelgalt 170 g.

Et aga ühe lõunaeine komponentidest on suur osa täiesti ebamäärased, siis läksin lihtsama vastupanu teed. Selle lõuna juurde kuulus veel ka ilmatuma suur kausitäis maitsvat hapukapsasuppi.

Koguse hindasin kokku umbes 1 kilole. Et aga poole sellest moodustas lahja supp, ka letšo polnud kuigi kaloririkas ning kana on reeglina suhteliselt madala kalorsusega, seda oli kokku maksimaalselt 100 g, siis arvutasin tinglikuks koguseks 500 kcal.


Hetkel neid ridu kirjutades mõtlen, et 500 oli ehk siiski liiga vähe. Kuid siinkohal tuleb siiski silmas pidada peamist põhjust, miks ma neid kaloreid üles märgin. Mitte sportlikust hasardist ega statistika pärast, vaid ikkagi peamise pärast — ma olen ju huvitatud oma kehamassi langetamisest.

Kui sooviksin midagi kellelegi numbritega tõestada, ei saaks keegi mind jukontrollida ka siis, kui ma pidevalt märgiksin suvalised numbrid. Nende numbrite märkimise mõte on siiski selles, et ma üle ei sööks.


Reedel sõitsime Margega hiljem Eedsenisse ja Jyski. Sain muu hulgas teada, et viimase nimi tuleneb Taani Jüskimaa saarte nimetusest ja pidi sümboliseerima võrdsust ja ausust vms.

Janu peletamiseks võtsime Hesburgerist hoopis jäätise. Et teised olid kas karamelli või šokolaadikastmega, eelistasin ma maasikakastet. Mitte küll et sellel peale punase värvuse vähimatki seost olnuks maasikatega. Kuidas aga määrata selle portsjoni kalorsus või mass? Ikka huupi.

Pakkusin, et see pisike topske oli umbes 100 grammi ja 150 kcal. Hetkel mõtlen taas, et ehk oleks pidanud veelgi julgemaid numbreid pakkuma.


Laupäev viis meid taas Eedenisse ja Jyski. Kuid et me mõlemad olime hommikul söönud, ei tekkinud meil erilist söögiisu ning me piirdusime seekord priskema jäätisega.

Mina valisin rummi-rosinajäätise. Kahe kuuliga (vist 49 krooni) sai tassikese kohvi tasuta.

Hindasin selle massiks 200 g ning panin kirja 250 kcal. Kui seda oli vähe, siis on kahju vaid statistilistes parameetrites, kuna põhiparameetriks jääb siiski mu kaalunäit.


Muu hulgas ei saa mainimata jätta, et see Eedeni trepialune jäätisekiosk on äärmiselt kenasti kaunistatud ja lausa kutsub sööma. Igal jäätisel on temaatiline dekoratsioon, näiteks apelsinid või šokolaadist roosid.

Pühapäeval otsustasime väisata Lõunakeskust. Mul oli kinnisidee käia ära nooblis raamatupoe kohvikus Nobel. Kuid Marge soovis ka tõhusamat einet.


Valisin siis hakklihaga pannkoogi eelkõige sel põhjusel, et see maitseb mulle kõige enam ning teiseks lootuses, et mul on ehk käepärast selle kalorsus.


Supiks võtsin päevasupi, milleks seekord oli aedviljasupp lahja sealihaga. Lisain ohtrasti rohelist sibulat. Et aga mul polnud supistki andmeid peale selle massi (388 g), otsustasin siingi anda hinnangulise väärtuse.

Hindasin selle pannkoogi ca 250 grammile. Ilmselt sai supi kalorsus (200) kõva liiaga, mis ehk jättis laveerimisruumi pannkoogile (mille kalorsuseks märkisin 300).


Ent siiski vedasin Marge ka Nobelisse, kus valisin oma lemmik-koogi. See on küll hirmsa nimetusega, ent ülimaitsev. Lemmikuks on mul toorjuustukook.

Hindasin selle killu 200-grammiseks. Kusagilt netist leidsin ma numbri, et tavalise cheesecake kalorsus on 340. Võimalik, et siin oli mõeldud küll portsjoni kalorsust. Ei tea, igatahes panin kirja julge 640 kcal. Teisalt, et tegemist oli maitsva koogiga, mis ei kleepunud suulae külge, väljendumaks ülimat rasvasust, võib oletada, et see killuke juustukooki siiski ei tohtinuks olla suurema kalorsusega kui eelmisel pildid kujutatu kokku.

Vahet pole. Peamine, et KMI langeks!