Vihje

Ei. Ka täna ei kavatse ma veel välja öelda, milles seisneb see mu avastatud trikk. Õigupoolest polegi see mingi eriline avastus. Selle kirjapanekuks peab olema veidi selgema peaga. Täna aga juhtus, et mu pea "läks paksuks".

Põhjuseks oli raamatupidamisleksika. Aktiva ja passiva täpsemalt. Tegelikult saanuks ma oma KÜ aastaaruande suurepäraselt valmis treida ka ilma neid mõisteid teadmata. Kuid mulle ei meeldi allkirjastada pabereid, millel on tekst, millest ma ise midagi ei mõika. Igatahes lõin jalule terve meeskonna. Üks saatis mind kohe pikalt, öeldes, et see teema teda "ei koti", teine tuli teisest linnaotsast kohale. Kolmas otsis välja konkreetsed kohad majandussõnaraamatutest ja seadusandlikest aktidest. Neljas aga saatis mulle tänu telefonikõnele paar selgitavat dokumenti. Lühidalt — aktiva ja passiva on täiesti mõttetud terminid. Samu asju saaks ka eesti keeles ja arusaadavalt sõnastada. Aga see selleks.

Seesugune juhmlus ajab mul tavaliselt aju sõlme. Sellele aitas kaasa ka terve tööpäeva kestnud teise aruande viimistlemine. Viimistlus seisnes selles, et varem kustutatud lahtrid-tabelid tuli tagasi asetada ja tühjaks jätta. Sest nii on ette nähtud.

Taipasin, et olen õrnalt lühises, kui hakkasin KÜ hooldustasuarveid välja printima. Pooltele tuleb need paberile printida ja ümbrikuga ukse taha viia. Teisele poolele saab e-kirjaga saata. Valisin hoolega välja õiged korterid ja andsin printerile tuld. Kui paberilehti ümber pöörama hakkasin, märkasin, et elektri eest nõutav summa on kole pisike. Neli korda väiksem kui vaja. Noh, umbes nagu eelmisel kuul. Ma tõesti ei tea, mida nad selle elektriga talviti teevad. Katsu sa neid süüdistada ilma kütmises... siis avavad suisa WC ukse ja näitavad, et ei ole mingit kütet neil seal. Uurisin kohe päris tükk aega, enne kui taipasin, et olin välja printinudki eelmise kuu arved. Siis mõtlesin, et kuni avan õiget dokumenti, prindin õige lehe teise poole. Üks lehekülg, aga ohtralt eksemplare. Alles kui läksin eksemplare uuesti ümber pöörama, avastasin kurbloolise tõe. Olin taas vale dokumendi printinud. Sedapuhku salajase pangaväljavõtte. Selle peale panin asjad lauale hunnikuisse ja otsustasin hommikul selle töö lõpuni teha.

Aga toitumise osas leidsin päris kavala nõksu, kuidas asjaolusid tasakaalus hoida. Nimelt arvutasin välja oma pikkuse ja massi, et siis andmed vastavatesse välismaistesse tabelitesse toksida. Lihtsalt tuli huvi uurida, mida erinevas maailma otsas KMIst arvatakse jms.


Selgus, et minu mass on hetkel UMBES 195 lbs ja pikkus 5 feet 7 inches. Seda on hea teada, kuna selliste paramaatrite ja kommetega isendile nähakse ette toituda 2257 kcal ööpäevas, et mitte liialt paksuks minna.


Meil üldtuntud tabelite põhjal peaks aga minuvanune isasloom saama päevas ca 2600 kcal energiat. Siin on pisikene aines mõtlemiseks.

Illustreerimiseks leidsin paar põnevat pilti, mis peaksid endast kujutama mingit moodi kalorimeetreid. Mis oleks viga, kui seesugune riistapuu oleks portatiivsena saadaval. Umbes nagu nõuka ajal olid jaemüügis radioaktiivsuse mõõdikud, mis käisid rinnataskusse kui pastapliiatsid.

Kuivikutest

Kui küsida, miks ma eelistan kümnel juhul üheteistkümnest kodus einestada, on vastus vägagi selge — vaid koha peal saab silma peal hoida suhu pistetavate palade massil ja koostisel.


Esitan täna kõige labasema tabeli oma viimaste päevade tegemistest. Mul on hea meel pakkuda mu ebaregulaarsuse kallal nokkijaile kont — vähemasti kohvi pole ma ühelgi päeval alla 4 tassi joonud. Regulaarsus missugune! Mitte et ma oleksin kindel, et kohvikoguste arvestamisel mingi eriline mõte oleks. Sama on vist ka toidukordadega. Mõnikord võib ju öelda, et inimene sööb kõigest ühe korra päevas: alustades silmade avamisega ning lõpetades hetkega, mil pea padjale kukub. Ka siis pole võimatu, et vorst on kaisus.

Siinsest tabelist ei saa küll keegi välja lugeda seda, mis kell ma magama lähen või millal tõusen. Näiteks läksin eile magama kell 3 ning tõusin 6:30, tabelisse tuleks sel juhul 03.5. Igatahes eksperimendist 10.0117 ma hetkel veel siiski ei räägiks. Siin toodud tabeli ilmselt olulisemad tulbad on kaks viimast. Ja just neisse ei saakski märkida konkreetseid arve, kui sellele poleks eelnenud vastavat monitooringut. Niigi võib juhtuda, et mõningate toodete puhul on kalorsust sisuliselt võimatu leiutada.


Kui tegemist pole keeruka salatiga, mille koostistki õieti ei tea, saab toiduainete kalorsuse ligilähedaselt arvutada tänu raamatule «Maailma toiduained».

Eksperiment 10.0117

Hetkel tundub, et ma olen millimeetri kaugusel lahendusest. Pean selle all silmas toitumiskorraldust, mis ei suurenda KMI-d.

Katsetan selle kallal veel nädalakese ja kui ma ka siis pole veel nõksu avaldanud, tasub seda küsida. Ega ma kade pole. Kuid silmas tuleb siiski pidada, et organismid on unikaalselt erinevad ning mingeid retsepte ei saa olemas olla.

Ah et miks on eksperimendil selline kood, «10.0117»? Ikka pulli pärast. Nii on ju põnevam. 10 — teise milleeniumi esimene kümnega algav aasta (eks järgmisel aastal alatud eksperimendid saaksid olla siis 11 vms) ehk lihtsalt aastaarv. Järgnevad kuu ja päev. Ehk siis eksperimendi algamise päev.

Füsio-uudised

Küllap see KMI tuleks lugeda stabiliseerunuks,kuna erilisi muudatusi ei ole siinseski sissekandes paista. Kui eelmine sissekanne viis kõvera 28.8 lähistele, siis seekordne fluktueerib pigem 29 piires.

Lootustandev on see, et selle skeemi madalaim tulemus jääb alla 28.5. Kahtlemata taltsutab ohjeldamatut söömist kasvõi see pisiasi, kui söödud toidu kogused üles märkida. Ma olen seda ka teinud, kuid alati on hiljem targematki teha, kui seda aruandesse vormida. Kui leiduks huvilisi, võiks ju igapäevase sissekande korraldada.

Allpool on toodud üksikud näited erinevatest einetest. Kord on need põgusad, kord aga mõõtmatud. Mõõtmatuiks saab endiselt nimetada nn väljas söödud eineid.

Minusugusele kopsakale kerele jääb ühest jogurtist siiski väheks. Tavaliselt võtan neid vähemalt kaks. Kaks jogurtit on aga juba 300 grammi. Omaette füüsika oleks muidugi veel nende kalorsuse arvutamine.

Üks meeldivalt toitev eine on ports pekileibu. Kasutan sel puhul reeglina küüslaugupekki ja musta leiba, millele lisan vähemalt ühe suuremapoolse küüne küüslaugu leivakääru kohta. Maitsestada sobib soola ja küüslaugupipraga. Toitvuse tagab suur kalorsus.

Sedalaadi suupisteid ei suuda keegi kuidagi kokku arvutada. Isegi kui portatiivse kaalu rinnataskus kaasa tassiksin, ei oskaks ju ka selliste toitude valmistaja ise ka mitte öelda selle kalorsust. Lahenduseks oleks kalorimeeter teises rinnataskus...

See, et ma söön sageli alles kell 16 oma «hommikueinet», ei päästa siiski ka umbes kl 20 «lõunastamisest» ja ca kl 2 «õhtueinest» — kokkuvõttena on tegu enesepettusega. Tõsi ta on, et ma vähemasti olen enamasti suutnud hoiduda Harri Jänese soovitusest mitte süüa kaks tundi enne magama minekut.











Täiesti omaette teema on niinimetatud regulaarne ebaregulaarsus. On tegelasi, kes armastavad mind irriteerida sel teemal. Ma olen küll kord öelnud, et magamine pole mu prioriteet number üks ning et mulle meeldib kõige enam ebaregulaarsus. Sageli aga kiputakse mulle ninale viskama, et selles mu hilises magamaminekus olla teatav regulaarsus.

Järgneval joonisel on näha, kui regulaarne see mu uneaeg on. Jaotused sel skeemil on poole tunni kaupa, pildile klõpsates peaks seda olema võimalik ka lähemalt (suuremalt) näha.

Vähemasti on võimalik selle diagrammi põhjal välja arvutada, millal on kõige suurem lootus minuga sünkroonseks suhtlemiseks.

80 päeva

Samas kui mõned teevad 80 päevaga tiiru ümber maakera, olen mina teostanud korraliku massi-iibe.

Kõigepealt peab mainima, et juurdelisatud jooniselt on kenasti näha, kuidas see kehamassiindeks pidevalt ja hiilivalt tõuseb. Ma loobusin oma toitumise jälgimisest täielikult, kuna selleks polnud mingit stiimulit. Praktiliselt töötuna vegeteerimine mõjus muserdavalt. Hea veel, et ma viitsisin end pea igal hommikul kaaluda.

Ent nüüd, kus mulle langes osaks üks veidi teokam tegevus, märkasin, et mul polegi aega süüa. Vähemasti ei soorita ma enam neid ajaviitenäksimisi. Viimase paari nädala jooksul magan kaootiliselt, minnes sängi tavaliselt koos «Tuvikestega» ning virgudes kuidas juhtub. Ja juhtub see vahemikus 5...14. Hommikueine on reeglina kusagil 16 paiku. Mõnikord, kui söön sel ajal veidi tõhusamalt, ma lõunaeineni ei jõuagi.

Seda on märgata ka mu KMI langemises. Hetkeks on mu kehamass taas langenud alla 90 kg ning ma usun, et see sinna ka jääb, kuni ei tule ette taas mõnd "suurepärast" jõudeaega.

Rikutud

Kui ma eile oma kenasti pakendisse pandud Kosmodiskiga taas TOPShopi jõudsin, ei naeratanud too müüjatar mulle kaugeltki mitte enam nii sõbralikult kui päeval, mil ma selle toote soetasin.

30 päeva garantii tegelikult ei kehti

TOPShop teeb teile igal juhul selgeks, et olete eesel

Muidugi pakkus neiukene koheselt mulle muid kaupu. Kuid kui ma ei soostunud, siis teatas, et ma oleksin võinud ju palju kauem seda proovida... Edasi teatas ta kaunis virilal näol, et soovib näha arvet, ilma milleta ei saavat ta midagi teha. Siis haaras ta minu toodud pakendi, koukis selle lahti ja uuris igast otsast.

Seejärel andis mulle tühja paberi ja käskis kirjutada avalduse. Kellele, seda ta öelda ei suvatsenud, vaid viskas mu ette lauale 30 cm eemal hoidlas olnud visiitkaartidest ühe. Ise täitis ta mingisugust paberit närviliselt, tehes minu nimesse kaks viga. Kuid ega ta sellepärast uut lehte ei võtnud, vaid sodis mu nime maha ja kirjutas uuesti.

Alles kodus ma märkasin, et paberilipakal, mille poolekssaamise tarvis tal polevat kääregi ning ta pidi selle murdma ning rebima, seisis küsimus — Kas on rikutud? Küsimuse taga oli kaks kasti, ühe all JAH, teise all EI.

Minule teadmata põhjustel oli neiu teinud ristikese lahtrisse JAH. Mina loen sellest välja, et kaup on olnud rikutud. Siit omakorda tekib mul kahtlus, kas sellist kaupa üldse kinni makstakse?`

Õnneks seisab lehel veel üks lause: "Garanteerime tagastada Teile raha arveldusarvele või saata postiülekandega 30 päeva jooksul". Mina maksin 883 krroni ja ma tahaksin väga näha, kui suur summa mulle tagastatakse. Enda meelest ei olnud see kaup mul vähimalgi määral rikutud.

Kosmodisk

Mõtlesin siin ka sellest, kuis on leitud selline kaubanimi — Kosmodisk — ega suutnud muud tarka välja mõelda, et ju need tootjad pidasid silmas, et tegemist saab olla kosmopoliitselt (ülemaailmselt) leviva asjaga ning et see leevendab selgroolülide vahel olevate ketaste (diskide) deformeerumisest tulenevaid hädasid. Aga kuis on asjalood tegelikult, seda ei teagi, peab uurima.

Kui see kummastuslik plastmasja kummisegu või muu müstilise materjali kokkusulamisel tehtud vidin endale külge kinnitada, siis püsib see seal terve päeva kaunis kenasti, eriti kui sa end eriliselt ei liiguta. Kuid näiteks autoroolis olles kipub inimene enda selga ikka vastu seljatuge toetama ning seepeale kaotab see vidin oma püsivuse.

Tegelikult võiks see riistapuu ju teoreetiliselt mõjudagi, kui ta oleks pidevalt tugevasti vastu mõjutamist vajavaid paiku. Paraku kipub see pikk, mööda selgroogu kulgev osa pidevalt kehast eemal püsima. Ehkki need paelakesed, mis asja peaksid paigal hoidma, on varustatud tõhusate klambritega, ei püsi paelad ise kuigi edukalt neis klambreis.

Kui selline vidin maksaks 125 krooni, ei nuriseks ma raasugi. Kuid et see maksab oma 800 krooni, oleksin küll oodanud hoopis vastupidavamat konstruktsiooni. Igatahes pakkisin ma selle vidina karpi tagasi ning tahaksin oma nahal kogeda, kuivõrd hästi vastab tõele reklaamisõna "ja te saate oma raha tagasi!" Saame näha, kuidas sellega läheb.