Kontrollikriis

Lihtsalt ei jää aega nutikaks planeerimiseks. Elurütm on kujunenudki praegu just selliseks, et hommikueine on kusagil kl 16 ning teine tõsisem eine kell 1 öösel. Et aga see 1 jääb juba uude päeva, siis selle tabeli arvestuste järgi tekibki siia see kaunikesti suur oomega. Tabelis märgib pisike ω enne magamist söödud toidu summaarset kalorsust, suur Ω aga sama, arvutatuna protsendina kogu päeva kalorihulgast.


Pole rõõmu nende kaloritega ega ka toidu kogustega. Kõik märgid viitavad sellele, et kontrollimatuna võiks minust saada valvesöödik. Üks pahaloomulisi mõjureid on siin ka kaupade hinnakujundus. Teadupoolest müüakse sarnast kaupa suuremas koguses odavamalt. Nii ma ostangi sageli suurma portsu, näiteks 400-grammise jogurti, ehkki 300 grammist piisaks. Portsjoni pooleli jätmine oleks õilis kerevastane tegu, ent puhas toidu raiskamine. Väga harva juhtub, et ma pooleldi söödud toidu juurde niipea naasen. Siis tuleks see lihtsalt minema visata. No ei tea, võimalik, et ma lihtsalt liialdan ning otsin asesüüdlast oma õgardlikule orientatsioonile.

Eks seekordsest tabelist ole pisut rõõmu ka, kuigi joonistasin selle teadlikult ühe päeva võrra lühema. Põhjus selles, et täna ja järgmise nädala esimesel neljal päeval ei söö ma kodus ning märked tuleksid kindlasti ülimalt umbkaudsed. Kõige olulisem on aga siin esitatava tabeli kolmas tulp, kehamass. Kui polnuks neid jojoosid, pidureid ja mõõnasid, poleks see resultaat nii kole visalt langenud. Pisut lohutab vaid teadmine, et kole järsk langus ei olevat kuigi tervislik ning, mis hullemgi, pöörduvat samakiiresti ka tõusule. Pööre tõusule on aga küll nähtus, mida ma kavatsen vältida.

Esimene lumi

Eile tibutanud esimesest lumest ei oska ma lugu pidada. Ja üldse tundub mulle esimene lumi ainult siis kaunis, kui samal ajal paistab päike ja on soe, nii et saab lumememme teha. Minu lumememmetegemise-aeg on ilmselt pöördumatult ümber, ka ei pööranuks ma sellele lumekirmele vähimatki tähelepanu, kui seda poleks saanud juhtumisi seostada eelmises sissekandes toodud paigalseisust väljasaamisega. Ehkki, tegelikult toimus see mitte teadliku ponnistuse tulemusena, vaid täiesti juhuslikult.


Seekord jätsin tabelisse alles ka Ω tegeliku näidu. Õigupoolest peaks tolle edaspidi tähistama pisikese tähega — ω. Aga seda siis mitte toitumisteadlaste irriteerimiseks, vaid näitamaks, et kehamassile pole sellest sooja ega külma, kas süüakse 2 tundi enne magamaminekut ja uinutakse kell 22 või süüakse kell 2 öösel ja seejärel uinutakse. Noh, siin on muidugi vaidlejaile paras proovikivi. Ka minul on selle kohta endale mõningaid vastuväiteid, kuid ootaksin eelnevalt ära teiste omad.

Paigal

Kui nüüd pisikesed fluktueerumised tähelepanuta jätta, on viimane nädal olnud liiga stabiilne. Tegemisi on liiga palju, et söömise asju ette mõelda. Hea, et ülesmärkimisekski aega jääb. Tulemuseks on nukker paigalseis.

Väga suure hüppe on teinud uneaeg. Võiks ju kahtlustada, et siin see kurjajuur peitubki. Kui inimene sööb tasapisi rohkem kui tohiks (vt tabelis neid punaseid!) ning magab nagu tunguusi unilane, siis on selge, et massiiive pöördub peagi plussi. mDif peab olema miinustes ning cDif ei tohiks ka palju nullist erineda. Siin olevas tabelis peaks aga neist neli olema nii suured, et lausa punaseks värvitud. Tõsi, 5. oktoobri näidu olen unustanud punaseks võõbatagi.

Yo-yo

Võtsin mõned minutid pärast südaööd ette banaani ning toksisin kokku viimase 7 päeva tulemused. Paistab, et kui lasta asjadel liikuda valdavalt omasoodu ning piirduda vaid pelgalt faktide jälgimisega, saavutan ma kena jojoo-efekti. Kuidagi ei taha see keskmine mul enam alla 80 langeda. Ja kuidas see saakski, kui iga päev kipub see pigem üle 80 olema. Iseeneslikku muutust ei toimu, nagu me näeme. Aga miks mitte siis võtta end käsile ja pisut tõsisemalt ja läbimõeldumalt tegutseda?


Nagu juuresolevast tabelistki näha, on samas suur osa näite nn rohelised (vähenenud). Vedeliku hulga suurenemine (W) pole kuigi suureks probleemiks. Pigem võiks sellegi positiivseks mõelda. Joon iga päev keskmiselt ligi 4 liitrit vett, kusjuures enamasti on 3 liitrit sellest kohv. Ka ei ole vast kuigi suureks probleemiks keskmise uneaja pikenemine 6 minuti võrra. Ning tegelikult olen seni püüdnud ju hoida seda meelt, et ka nn oomega (enne uinumist söödud toidu osa kogu ööpäevase toidu kalorsusest) pole kuigi oluline. Seega on ainukeseks skandaalseks mõõduks see kõige strateegililsem, kehamass. Hetkel on mu KMI siiski alles 25.9, mis ei ole hea. Normaalseks peetakse siiski 22. Kuid ma ei kavatsegi loobuda ega alla anda. Võtan end parem hoopis käsile.

Bayreuth

Nagu ikka, on reiside ajal see toitumise jälgimine peaaegu et välistatud. Siit siis ka nukra alatooniga tulem.

Sõidu ajal einestad puhvetites €3.90 maksva kohviga, eriti aga selle kõrvasega, milles on kaloreid kindlasti rohkem kui visuaalselt paistab. Tõsi, Frankfurdi lennujaamas üllatas Lufthansa lennufirma oma tasuta kohviga. Ma jõin kättemaksuks varasemate ülikalliste kohvide eest ning enese toonuse tõstmiseks ära neli topeltespressot.


Sedalaadi konverentsidel toimuvad uhked vastuvõtud, kus eelroana antakse grillitud krevette (mis iseenesest küll pole liiga kaloririkkad).


Hotelli hommikupuhvet on tavaliselt rikkalik ning ma olen alles viimasel ajal end suutnud taltsutada, et mitte kõike pakutut tingimata maitsta. Spetsialiseerusin rahvustoidule, seda siis mitte kohalikele valgetele ebaisuäratavatele vorstikestele, vaid oma rahvuskalarullile.


Plenaaristungite ja muidu istungite vahel on ohtralt kohvipause, kus kohv on see kõige ebakohasem. Kuid kui pakutakse kaks alternatiivset saiakest ega limiteerita nende degusteerimist, tekib alatasa mul kiusatus mõlemat proovida.


Tulemus ongi siis selline nagu siin paistab. 1.2 kilo üle miinimumi, samas õnneks 0,2 kilo alla eelmise arvestuse keskmise. Eriti hull lugu on aga reisijärgse massiga, mis ka kogu seekordse arvestusnädala keskmise näidu üles viis. Reisi järgselt oli mu meilboksidesse kogunenud nii palju tööd, et mul polnud õieti aega kirjagi panna, mida ma paari söögikorra jooksul näost sisse ajasin. Ka ei saa nuriseda ohtrate magamiseelsete palade vähesuse üle, mitte et need toitumisteadlaste arvates poleks kahjulikud. Needsamad teadlased on aga kusagile minu ajusoppide sügavusse kodeerinud ka kuuluka, justkui ei tohtivat kaks tundi enne uinumist süüa. Tegelikult on sellega mul valdavalt kõik korras. Valdavalt, aga mitte alati. Ega ma ise ei usugi, et sellest mingit erilist vahet oleks, kas puhkab mu organism tervikuna või vaid aju ja lihased. Sedavõrd pikema puhkuse annan ma ju tavaliselt oma seedeelunditele hommikuti, õigemini ärkamisjärgsel ajal.

Nüüd ei tohiks suhteliselt pikka aega rohkem kui päeva-kaheseid sõite ette tulla, mistõttu saab end paremini kontrollida.

Huvitav andmebaas

Täna leidsin äärmiselt juhuslikult põneva toiduainete koostise andmebaasi ning leidsin, et pean sellest teile kohe rääkima. Ega see nüüd polegi teab mis imeasi, kuid kindlasti abistab minusuguseid kalorijälgijaid oma toitude valikul. Eriti puudutab see selliseid toite, mis on kusagil mujal söödud ning iial ei tea täpselt, mida see sisaldab.

Otse loomulikult ei saa sellisel meetodil vastust sajandiku täpsusega, isegi mitte kümnelise täpsusega, kuid vähemasti umbes saab hinnata, kas söödud portsjon andis tuhat või pooltuhat kilokalorit.

Tegelikult sisaldab see veebileht ka suuri üllatusi. Avastasin, et mitmedki toiduained olid minul seni arvestatud palju "rasvasematena" kui need seda tegelikult on. Näiteks olen ma elu aeg arvestanud küüslaugu kalorsuseks 147, portaal annab selleks aga vaid 132! Mugulsibula olen ma arvestanud 70, see on aga kõigest 28.4. Veel uurisin nektariini, mis mul just täna päevakorral... Arvestasin teiste allikate põhjal tolle kalorsuseks 49, portaali järgi on see aga 42.2 või koguni 37.7. Viimasel puhul on juures märkus, et see on arvutatud koos kiviga. Mitte et mulle oleks küll teada, kes meist selle frukti kive neelab.

Stagnatsioon

Tõepoolest, tööpuudust viimasel ajal pole. Arukalt süüa pole aega. Kui ma kuskil 16...17 paiku tunnen, et kõht nõuab oma osa, siis ma ka söön. Kuid juba umbes kl 20 tunnen taas nälga. Aga valida pole mahti. Ja see, kui mul tööd piisavalt on, ei tähenda veel, et selle eest ka piisavalt raha saaks, et osta toitusid, mida soodne tarvitada oleks.

Näiteks eile käisin põgusal kokkusaamisel ning mul olnuks ebaviisakas ära öelda kergest einest. Valisin küll supi ja salati, kuid et viimase toomisega viivitati, mõtlesin ringi. Kelner aga toimis omakasu eesmärgil ega jätnud vaatamata värskendatud tellimusele eelmist toomata. Nii sain ma lisaks salatile veel ka kohvi ja jäätise.

Käisime Big Benis. Tellisin selge lõhesupi, mida võis olla umbes 300 g, kuid mis oli piisavalt toitev. Ilmselt tegin õigesti, et ei valinud koorest suppi, mis oleks olnud veelgi rammusam.

Ka salat oli hea. Mingi kaunis huvitav veiniäädikas andis suurepärase lisaefekti. Egas sedagi polnud rohkem kui 300 g, kuid hell õli tõstis selle toiteväärtust.

Jäätist oli vähem. Kui keegi suudaks mulle seletada, kuidas sobivad kokku kakaojäätis ja maasikamoos, siis ostaksin talle terve portjoni. Mulle ei meeldi. Õnneks oli lisaks tollele ka paar lahjat vaniljejäätist. Ilmselt piimajäätise baasil. Igatahes polnud see kuigi toitev, ent siiski maitsev pala. Muide, kodus eelistan ma magusa toidu süüa enne soolast.

Igatahes aruandlus on puha punane, üksnes enne uinumist söödud toidu osakaal on veidi vähenenud. Kõige kurvastavam on muidugi kolmanda tulba tulemus. Kuid loodetavasti annab sedagi pöörata.