Meenutusi maist

Nüüd, kus pool aprillist ja kogu maikuu on vaikitud, on aeg lõpuks tõde päevavalgele tuua. Lühike kokkuvõte — kiire on olnud, kole kiire. Võimalik, et lisaks ka kevadväsimus ja muud toredused. Igatahes pole mul olnud mahti eriti oma tabelitki täita. Andmed on mul siiski oma salafailides alles, nii et tungiva pealekäimise korral saaksin needki avaldada.

Probleem on ilmne. Kui pole aega, et blogi kirjutada, polegi reeglina aega. Sest raudreegel see on, et blogimiseks peab inimesel kole palju aega olema. Kuid see on vaid pool tõde. Hullem lugu on see, et ma küll poole maini jälgisin oma piiranguid veidigi, enamasti aga kippus kõik kulgema omasoodu. See tähendab, et ma mitte ei planeerinud oma söömisi, vaid panin üksnes kirja grammid ja kalorid, mis ma ära sõin. Väga sageli ehmusin hiljem, et mu seatud limiit oli taas tublisti ületatud.

Ei saa öelda, et ma oleksin söönud mingeid eriti rasvaseid või karvaseid asju. Ikka täiesti tavalisi, kuid sagedamini. Tulemusena oli päevane norm ületatud poole kuni poolteise, mõnikord koguni kahekordselt. Olgu, kui üksikutel juhtudel nii läheb, pole ju hullu. Kuid kui selline süsteem(itus) kestab kuu aega järjest, on tulemus kurb.

Muidugi ma räägin siin vaid paarist-kolmest kilost, mitte õnneks kümnetest. Aga kui samas vaimus jätkata, on stardieelne olukord peagi käes. Sellele vihjab ka trendijoon.

Alljärgneva diagrammi joonistamisel (klõpsa suuremalt vaatamiseks selle peal) pole ma üles märkinud üksikute päevade kehamasse, mis võivad, sõltuvalt istungite sagedusest, pendeldada paari kilo ringis. Kõik need tulbad näitavad viimase 20 päeva keskmist kehamassi. Alumine tulp (bar) tähistab seega 19. aprilli (täpsemini siis keskmist massi 30. märtsist 19. aprillini) ning ülemine 31. mai (ehk 12...31. maini) seisu. Ma arvan, et kui mitte muud kasulikku, siis kindla tõendi selle kohta, et enda bioloogilisele konstitutsioonile vastava normi ületamine viib otsejoones kehamassi positiivse iibeni, võib sellest küll välja lugeda. Nüüd on meie asi see kõver tagasi keerata.

Kaloraažist

Ma olen oma sagedastel poeretkedel ikka konnanud lettide vahel ning avastanud, et nägemine pole enam endine. Eriti mõningate toodete puhul. Umbes 5 aasta eest vormistatud toodetel kippusid kalorid ja muud olulised näitajad puuduma. Suur osa tootjaist on küll nüüdseks oma pakendit uutnud ning kenasti nõutavad andmed sellel esitanud, kuid sageli nii pisikeses kirjas, et luubita (või nn lugemisprillideta) seda ei näe. Kõige uuem trend on panna pakendile miskid abstraktsed suhtarvud päevakogustest või anda mitte toote kalorsus, vaid hoopis antud pakendis olevate kalorite hulk. Ühesõnaga — esineb igasugust jama.

Täna oli mu huvorbiidis suitsetatud seakõrv, ja mitte koeratoiduletis, vaid inimese toiduks (nt õllekõrvane) mõelduna. Äärmiselt ebameeldiva üllatusena tundus, et muidu nii tubli Rakvere Lihakombinaat polnud oma suitsuseakõrvadele (mis nägid küll pigem välja kui keedetud seakõrvad) üldse mingeid sedalaadi numbreid lisanud.

Hoopis põnevalt mõjus mulle aga kahe toote võrdlus (ka piltidel). Need olid maitsestatud, suitsetatud ja ribastatud õllekõrvased snäkid seakõrvadest. Läbi pakendi nägid need välja identsed. Üks maksis umbes 90 senti, teine 1.60 €, kuid oli ka kaks korda kogukam. Need on soolased ja piprased, olen varem maitsnud. Kuid eriliselt vahva tundus mulle järgmine võrldus:

— RannaRootsi: 99 kcal (3,8% rasva)
— Maks&Moorits: 220 kcal (25%)

Neljandikku rasva visuaalsel vaatlusel küll kusagilt ei paistnud. Kuid isegi kui see nii oleks, siis kuidas saavad kaks sisuliselt sama toodet nii erineva tulemuse anda. See on suisa kummaline ning vihjab sellele, et need arvud on sinna pandud suhteliselt suvaliselt. Minusuguste rahustamiseks.

On olemas ka teisi trende. Ma olen varemgi nurisenud selle üle, et näiteks mõne firma jogurtid on vaatamata erinevale maitsele (ja lisandile) identse kalorsuse ja rasvasusega. Olgu rasvasusega veel, kuid erinevad marjad ja puuviljad on siiski erineva kalorsusega. Kui jutt oleks üksnes maitse- ja lõhnaainetest, võiksin sellega veel leppida.


Kolmas tendents puudutab konkreetselt Danone Activia-sarja jogurteid. Nende pikaajalise tarbijana olen märganud, et mitmelgi sordil on viimase aasta jooksul kalorsus 1...3 pügale võrra muutunud.

Igatahes tunnen suurt puudust aparaadist, mis meenutaks praetermomeetrit: pistad toidu sisse ja saad teada kalorsuse.

15. nädal

Seoses mu arvuti eripäradega läksid mul ühe päeva andmed lihtsalt kaduma. Kuid tulemus on siiski olemas, vaid ühepäevases nihkes.


Pole võimatu, et lähiajal võtan ette, et siia mõningaid värvilisemaid pilte seada ning omapoolseid kommentaare lisada, et ei jääks muljet, justkui vahepealsel ajal mingid maitseelamusi polekski olnud.

11. kuni 14. nädal

Nädalad täis vaatlusi, kuid mitte dieeti. Ei midagi rõõmustavat. Küll aga paras aeg parimateks tegudeks.

10. nädal

Kuid dieedirindel muutusi pole. Olin nädala lõpus haige ning ainsad instinktid, mis mul kahjustamatult püsisid, olidki une- ja söögihimu. Kehakaal teeb oma võidukäiku ning näidud sammuvad rõõmsalt ülespoole.


Paraku ei taha ma lasta sel massil ega KMI-l pikalt pidutseda. Olukord peaks õige pea normaliseeruma, kui see vinge haigusevimm möödub. Ma olen üldjoontes aruharva haige ning enamasti vaevavad mind senitundmatud tõved. Kindlasti oskaksid arstid mingi vahva diagnoosi välja mõelda, kuid mu napid kogemused arstidega on seni näidanud, et nonde erinevate diagnooside menetlemise käigus võib veel tõsisemalt haigeks jääda.

Akai fenomen

Surfates StageVU lehel, märkasin, et üha enam kiputakse seal pakkuma IP-põhist reklaami. Arvutikasutaja ei pruugi imestada, kui mistahes maailma saidil surfates talle just kodumaist kraami pakutakse, kuna IP aadressi põhjal on kaunis suure tõenäosusega ära aimata keel, mida ta oma igapäevases suhtluses kasutab. Seekordne reklaam suunas mind peenelt fabritseeritud Evelini blogilehele, millel on vaid üksainus sissekanne.

Kuid ma ei kiirustanud sellele kaasa hõiskamast. Otsustasin uurida eelkõige lehe elegantset tõlget. Sissekanded on puhtas ja roppusevabas eesti keeles, kuid üpriski arusaadavalt ingliskeelse baaskeelega. Huvitav, kas seesugune Evelin Raudsepp ise üldse teabki, et temanimeline vastav blogileht eksisteerib. Või kui, siis kas ikka pildil on kujutatud teda ja tema lapsi. Kahtlen.






Nagu võis veenduda, tunduvad kommentaaridki igati ausad. Kommentaarid katavad sisuliselt kõik erinevad huvigrupid, kes vähegi arvutit kasutavad — sealhulgas ka teismelised ja poisslapsed. Ahvatlused on eriti silmatorkavad veel sellel õigel tellimislehel.





Nagu näha, piisab vaid tellimuse esitamisest ja praktiliselt oled oma ülekaalust samahästi kui lahti. Miks see usaldusväärne on? Eelkõige sellepärast, et akaimari on tõesti rohkesti antioksüdante sisaldav ning tundub olevat kasutatavat kaunis laialdaselt ülekaaluprobleemide puhul. Teiseks, sinult ei nõuta mingisugust ettemaksu ning tasumine toimub kauba kättesaamise korral.



Iseenesest võiks seda lugu ju lausa proovidagi. Kuid kahtlusi tekitab nüanss, mis järgnevatel piltidel mul on rõngastatuna esile toodud. Sisuliselt on tegemist süütu reklaamitrikiga, kuid mind see siiski veidi solvab. Mina tõttan täna ostma, kuna soodustus kestab justkui viimast päeva. Sama soodustus kehtib aga ka homme, ülehomme ja ilmselt ka paari kuu pärast ikka aina viimast päeva.



Otsustasin varuda kannatust ja raha. Ma ei tea, kas millalgi saabub selline aeg, kus mul seisab 35 € sularaha kodus. Enamasti ma ei arvelda üldse sularahaga. Eks selline ukselt ostmine iseenesest ka just liigselt usku ei sisesta.


Kuid kui see akai aitab sünnitusest väljaveninud kõhunaha vastu, kaotades liigse rasva naha alt, siis peaks see sisuliselt töötama ka välja venimata naha rasvakihi vastu. Eriti veel juhul, kui unustada ühest teisest reklaamist teada-tuntud fakt, et inimesel on 10 nahakihti.

Kaalujälgimine vs dieet

Nagu eelmine sissekanne ka pajatas, pole siin dieedist enam jälgegi. On vaid töö, unetsükli segipaiskumine ja toitumise ning kaalu jälgimine. Unega on pisut ähmased lood küll. Mulle kipub suisa tunduma, et siin võib pisike peni peidus olla. Isegi kui ma teinekord väga tahaksin, on viimase kuu aja sees juurdunud uut tüüpi magamine, mis tähendab umbes paaritunnilist uinakut kl 10...12 vahel ning teist samapikka kl 15...17 paiku. Tihti piirdub see vaid ka ühe paaritunnise suikega. Ja nii umbes kolm päeva järjest. Sellele järgneb üks pikem, umbes 10...12-tunnine põõnamine. Ma ei ole kindel, et see väga hästi mu söömisharjumustele mõjub. Paratamatult tuleb tahtmine midagi nakitseda, kui umbes 4...5 tundi pole midagi söönud.

Veidi lohutavam nüanss on ka. Et ma tavaliselt kaalusin oma kehamassi vahetult pärast ärkamist, siis nüüd õieti puudubki selleks aeg. Kaalun siis, kui meelde tuleb. Ja tuleb see sageli just siis, kui just järjekordne portsjon naha vahel. Kole!

Tulemused on täpselt sellised, nagu tabelis kirjas. Nagu näha võib, olen ma mitmel ööpäeval päris pikalt pärast südaööd söömisega piiri pidanud, kuna oomega on null. Teine tähtis uuendus on ka menüü mitmekesistamine. Olen viimase aja, suisa paar-kolm kuud, suhteliselt vähe ise poodelnud, usaldades seeläbi oma ninaesise poeskäija valida. Valikusse satub igasugust.

See on Selveri pikkpoiss hapukapsa ja kartuliga. Selver on selle kalorsuseks arvutanud 128.6, mis ei ole just kuigi suur. Kuid selline portsjon on reelina umbes 300-grammine. Rasvasus on siin 6.9% ning kiudaineid arvutasin 1.06%. Suhteliselt maitsev, kuigi mina eelistaksin enamat kapsast.

Kanakaste riisiga on kalorsusega 213.2 ja rasvasusega 3.5%. Kiudaineid arvutasin üksnes riisi põhjal vähemalt 0.8%, ehkki brokkoli on samuti kiudainetrikas.

Kui brokkoli on õige hautusastmega, võib selle lugeda söödavaks. Samas meeldib mulle selle sugulane lillkapsas veidi krõmpsuna. Kui lillkapsas mulle väga maitseb, siis brokkoli tekitab vähest iiveldust, umbes nagu spinat ameerika lastes.

Hiljuti toodi mulle ka kaloripomm — rummimaitseline kook. Äärmiselt maitsev, täiesti rummikoogi moodi konsistentsiga, pealt kaetud martsipaniga. Kalorsus on sel 295.2 ning rasvasus 7.2%. Samas on see kook hästi tihke ja raske. Kindlasti tundub see uskumatu, kuid mina suutsin selle koogi kahe korraga ära süüa!

Mõnikord olen teinud ka lihtsamat poissmeheeinet, mis iial leiutatud on. Munaisu tuli. Mune armastan ma nn härjasilmana, et kollane oleks vedel. Pildil kujutatud juhtumil suutsin ma end veidi taltsutada ning peekoni asemel kasutada vorsti, mille nimeks oli küüslaugusalaami.

Parema ülevaate sellisest hooletusse jäetud dieedist, täpsemini mittedieetilisest kaalujälgimisest, annab järgnev graafik, kuhu olen toonud välja erinevatel vaatluspäevadel mõõdetud kehamassid. Need on siis oranži joonega ühendatud. Üksikud äärmused olen märkinud ka numbriliselt. Tumepunane joon aga on arvutuslik keskmine. See näitab üldist tendentsi, mida mu viimase aja tabelite viimased tulbad. Kesmine on arvutatud 20 viimase päeva ja sama päeva keskmise kehamassina. Nagu kõver kenasti demob, toimub hetkel tormiline positiivne kaaluiive isegi vaatamata üksikutele tõmblustele normaliseerumise suunas. Ja just selline ongi kaalujälgimise tulemus.