20...24.12.2008
Allpool on toodud kommenteeritud kaleidoskoop mainitud viie päeva jooksul toiduks kasutatud roogadest. Muidugi pole siin 100% illustratsioone, kuid põhiosa on siiski paista. Traditsiooniliselt püüan aga anda ülevaate üldisest toidumisest.
20.12
— Kohvitamisi viis: kl 14, 15, 17:30, 20:30 ja 22
— Magasin kl 4...13:30, kokku 9,5 tundi
— Hommikune kehamass oli 85.8 kg
— Toidukorrad jagunesid kaootiliselt
16:00 > porgandi-kapsasalat 240 g
17:00 > verivorst 210 g
20:30 > kaera-rosinaküpsis 200 g
23:00 > Selga šokolaadiküpsis 60 g
23:30 > Paprica Snack 85 g
21.12
— Magasin 10 tundi kell 3...13
— Kohvitamisi oli neli: kl 13, 14:30, 18, 22
— Kehamass oli 85,7 kg, ehkki see ei takistanud õllekõhu puudumist
— Toitumine kaootiline:
14:00 > Selga küpsis 120 g
16:30 > ühepajatoit 380 g + 174 g Astri kama-kohupiimavahtu
19:00 > kapsa-porgandisalat 248 g
20:00 > kapsa-kurgisalat 290 g + Activia jogurt 250 g
01:00 > sardiinid 170 g + 60 g saia
01:00 > Jogobella jogurt 150 g + Activia jogurt 250 g
22.12
— Magasin 6 tundi kell 6...12
— Kohvitamisi oli neli: kl 13, 15, 19, 21
— Kehamass oli endiselt 85,7 kg
— Toitumine taas kaootiline:
14:30 > hernesupp 350 g
15:00 > kohupiimasai 3 x 65 g + 100 g pereviinerit
21:00 > marjakook 160 g + kapsa-porgandisalat 250 g
22:30 > Paide salat 230 g + pereviiner 100 g
01:30 > maksakotlet 200 g
23.12
— Uni 4,5 tundi kell 3:30...8
— Kohvitamisi oli viis: kl 9, 10, 11:30, 19, 23
— Kehamass oli 87 kg
— 10:00 mõõdetud vererõhunäitajad: 160/79/89
— Jätkasin kaootilist toitumist, ehkki KMI-le see siiski kasuks ei tule:
Vahemikus kl 16...17 osalesin AHHAA kolmekäigulisel jõululõunal, millest minu osaks langes topeltkogus krevette.
21:30 > ühepajatoit 430 g
22:00 > Kalevi kirsišokolaad 80 g
01:00 > viiner 240 g
01:30 > Activia jogurt 250 g
24.12
— Magasin 7,5 tundi kl 2:30 kuni kl 12
— Viis kohvikorda: kl 12, 14, 19, 22, 1
— Hommikune mass oli 86,7 kg
— Päev kujunes pikaks, taas läksin magama kl 6 (ilmselt oli oluline ka kl 1 manustatud kohv), toitusin endise stiili kohaselt:
16:00 > Rehepapi jõululõuna 2 verivorstist, praekapsast ja ahjukartulitest, magustoiduna tükk kohupiimakooki ja keskmise suurusega lahja kohv
19:30 > mini-apelsiniküpsis 100 g
20:00 > pereviiner 200 g
22:00 > Poesia apelsinimarmelaadi ja šokolaadikattega küpsis, 135 g
24:00 > Rimi kohupiima-marjamagustoit ca 100 g
05:00 > greip 240 g
Järgnevalt galerii kõneks olnud toitudest ja roogadest.
AHHAA piduliku jõululõuna eelroog koosnes vardas grillitud krevettidest, sušisarnastest toodetest ja kirsstomatitest. Juurde pakuti ülisoolast sojakastet. Krevetid ei olnud hõrgud, pigem vintsked ning maitsetud. Ka suši olnuks märksa maitsvam, kui neis oleks olnud kalatükk või pisike krevett. Parim osa selle toidu juures oli tomat. Päris head olid ka tugevasti marineeritud ingverilaastud, mida Riina-Liisi sõnutsi kasutatavat erinevate sušide vahel maitsete neutraliseerijana.
Dessert sisaldas kõrvetatud leivapuru ja mingisugust maitseta jogurtit. Sees oli puuviljatükikesi, kuid millised täpsemalt, ei tulnud tänu leiva intensiivsele maitsele esile. Dekoreeritud oli toitu magusa puuviljaželeega. Magustoit oli pisut liiga magus, ent siiski kõige maitsvam osa pidulikust lõunast.
Piduliku jõululõuna põhiroaks oli vintske pardikoib aprikoosidega, maitsemeeltele tundmatul alusel. Võimalik, et padjand oli valmistatud kas suvikõrvitsast, avokaadost või millestki veelgi maitsetumast. Igatahes kartul see ei olnud.
Selline marja-jogurtikook on hõrk ja mitte kuigi rasvane. Igati meeldiv maius. Kohati tundub, et biskviidiosa võiks ivikese rohkemgi olla, seda on õrnõhuke kiht jogurti all.
Poolekilone pakk pereviinerit, ühe ühiku mass on 25 grammi. Samanimelised lahtised viinerid on vaid kilesse pakitud, ent samuti 25-grammised. Müüjatel hea mõõta.
See on üks suhteliselt odavaks kujunenud ja küllaltki maitsev porgandi-hernesupp, mille puhul tuleb jälgida, et best before aeg ei mööduks, kuna siis muudavad ohtrad porgandikuubikud supi hapuks. Herne intensiivsemat maitset võiks loota. Aruharva on supis ka pekisemaid kamaratükke, enamasti ikka taised suitsulihatükikesed. Salvesti purgisupp, tõsi, on maitsvam, ent tolle valmistamiseks on vaja pisut enam aega ning ühest purgist saab korraga söömiseks liialt palju suppi. Kõlbaks kahele. Sellise ühekordse portsu hind on taskukohane, umbes 18...19 krooni.
Uued pagaritooted on kenasti säilitusaineid täis tipitud, mistõttu peavad vastu pea nädala. Värskena süües iseloomustab neid väike rasvasisaldus, mis 12-tunniste pirukate letist ostetud kaupadel märksa rikkalikum on. Hind jääb vahemikku 15...18 krooni.
Päris ilmne, et ma ei söö sardiine jogurtiga, ikka enne üks (saiaga) ja siis teine magustoiduks. Sardiinikarbis on paar kalatükki, õli on aga pigem veelaadne ega ole võrreldav heeringate sukeldamiseks kasutatavaga. Hea ja maitsev kala. Jogurtid on aga varasematest sissekannetest tuttavad. Mulle meeldivad eranditult sellised pisut paksema konsistentsiga tooted, milles on puuvilja- või marjatükikesi.
Seesugune pläustjas näeb välja ühepajatoit. Neid on mitmeid. Konsumi, Rimi ja Maxima omad erinevad peamiselt selle poolest, kas lisatud on kapsast ja/või kaalikat või mitte. Parim ühepajatoit on enda tehtu, ent seda ei saa iial teha väikestes kogustes, mistõttu valmistootena on seda märksa mugavam ja säästlikum kasutada. Suurte koguste vaaritamine eeldaks, et oleks ka piisavalt sööjaid.
Astri kohupiimamagustoit sisaldab kunstmaitselist vahukoort ja želatiini, jätmata sügavalt meeldivat elamust. Pisut liiga magus. Palju paremad on sama asutuse marjatarretised jms.
Paprika snäkk on sama sarja üks haledamaid esindajaid, sellele järgneb kohe kanasnäkk. Tõsimemalt võetav on hot tšilli. 5 suitsuvorstijupikest on kokku 85 grammi, kuid maksavad ligi 17...19 krooni. Teisalt, kui need alla hinnatakse, umbes 14...15 kroonile, hakkab nende best before otsa saama ning sellisel juhul on need rääsunudmaitselist rasva välja välja "higistanud". Isegi kui see rasv salvrätikuga eemaldada, ei ole toode liiga maitsev. Öiseks nakitsemiseks on see toode mõneti liiga rasvane ning soolane.
Kaera-rosinaküpsised on nisuvabad ja maitsvad. Minu suurim probleem on selles, et kui ma mistahes pakendi avan, ei saa ma enne pidama, kui pakk tühi. Ehk aitaks hädast, kui valmis osta suurem kogus ning asetada selle sisu jaokaupa taldrikule?
Joosepi verivorstikesed on väherasvased, õrnalt suitsuse maitsega, ent ka pisut liialt vähese pune maitsega, mistõttu maitsestamine mädarõika ja sinepiga on hädavajalik. Ühes pakendis on 200 grammi.
Kui kapsa-porgandisalatit (mis oma 24-kroonise kilohinnaga on senini odavaim, kuigi millalgi maksis see alla 10 kr kilo) on saada aastaringselt, siis tõsist muret teeb verivorstikeste puudumine rannahooajal. Igatahes mulle verivorstid maitsevad ning mul on hea meel, et vähemasti selleks otstarbeks on jõulud omal kohal.
Maiasmoka ja Poesia ahvatlevad marmelaaditäidise ja šokolaadikattega küpsised. Viimane on kusjuures meie poodides uus, ka esimene pole vist vanem kui paar aastat. Varem müüdi vaid LU sarnaseid küpsiseid, kuid et idee tundus hea, maitsev ja huvitav, siis on paljud tootjad sedalaadi täisisküpsiste tootmise enda südameasjaks võtnud. Mitte et need nüüd just oma kalorsuselt kõige soodsamad oleksid. Pealegi kehtib minu puhul taas see paha omadus, et kui ma paki avan, ei suuda ma piirduda paari küpsisega. Sellisel juhul ongi kohe terve pakk manustatud, koos kalorite ja muu koledaga.
Rehepapi kohupiimakoogina tuntud kohupiimavorm kipub päeva lõpus olema liialt kuiv, et seda ilma moosita süüa. Hea idee hakkab neil vist väsima. Igatahes soovitaksin julgemini värskeid kooke serveerida ning seisnud koogid kisselli sisse likku panna ja magustoitudena pakkuda.
Kui kapsad on pannil päev otsa keenud, praadinud ja haudunud, maitsevad need head. Erinevalt kohupiimakoogist soovitaksin Rehepapil kapsaid mitu päeva järjest hautada ning peale vee ka veidi ehtsat võid lisada. Ahjukartuleid anti sellise roa juurde ebaproportsionaalselt palju.
7 kommentaari:
Joosepi verivorstide serveering on kelle tehtud???
No kui seda lõhkenud junnikeste kaootilist paiknemist üldse serveeringuks nimetada, siis on see mu enda tehtud.
Avastasin kohe sissekande algul suurepärase näpuvea: Traditsiooniliselt püüan aga anda ülevaate üldisest toidumisest.
Muidugi tuli see sellest, et ma algul pidin midagi kirjutama toidu kohta, siis aga mõtlesin hoopis toitumise peale. Kokku saigi uus ja huvitav termin — toidumine. Nüüd peaks sellele hea selgituse leidma, nt et TOIDUMINE on liigsest söömisest hoidumine vms.
Aidake!
Toidumine sobiks lausa dieedipidamise maakeelseks vasteks. :P
Ülevaade oli põhjalik ja õpetlik, üldhariva kallakuga. Aitäh autorile vaeva nägemast!
Mindki rabas samas ülekaalukalt kõige enam Joosepi verivorstide kaader. Mina lisanuks antud roale poole tuubi kange sinepi ja 2 spl mädarõikaplödi asemel tubli törtsu hapukoort. Mul on küllaltki raske mõista, milleks osta spetsiifilist toodet, kui selle manustamisega kaasub maitsepungakeste halvamine tundideks, kui mitte päevadeks.
Siinkohal tuleb taas kõneks võtta erinevate inimeste erinev füsioloogia. Kui see sinep mu maitsepungakesi vähimalgi määral kahjustaks, ei võtaks ma teda suu sissegi.
Ma armastan tervaid elamusi. Nagu ma mainisin, on Joosepi verivorstis liialt vähe vorstirohtu ning see pole piisavalt intensiivse maitsega. Minu jaoks.
Ma olen kuulnud, et verivorsti manustatakse mõrkja pohlamoosiga, ent hapukoor selle juurde minu meelest jällegi üldse ei sobi. Umbes nagu ei sobi hapukapsasupp hernestega. Aga, kuna inimeste füsioloogia ja maitsed on erinevad, siis on liikvele lastud koguni kõlakas — maitse üle ei vaielda.
Kas webxan on muide üldse verivorste hapukoorega proovinud? Äkki isegi maitseks sedasi?
Ei ole. Kuid mul on maitsete osas suurepäraselt arenenud kujutlusvõime.
Hapukoor kõlbab seljanka või borši sisse, kohupiimakotlettide ehk sõrnikute peale ning kakaokreemi või kama põhikoostisosaks.
Kindlasti leiame hapukoorele teisigi rakendusi. Kuid täpselt nagu ma ei söö sülti maasikamoosiga ega seapraadi vahukoorega, ei söö ma iial ka pelmeene või verisvorsti hapukoorega.
Postita kommentaar