Maitseelamusi (1)

Lubasin anda pisikese ülevaate eelmisel vaatlusperioodil manustatud toitudest. Loomulikult ei saa see olema täielik, kuna iga suutäie puhul jälgimine muutuks tüütavaks nii endale kui ka lugejale. Viimatised maitseelamused toon seekord siin ära selliselt, nagu need mulle meelde jäid.

Paari päeva ees meenus mulle, et külmkambris on pelmeene. Algselt oli mul plaanis pelmeene veidi «upitada» Delma ja adžikaga. Kuid kui ma nüüd, vist rohkem kui üle viie aasta, esimest korda seda margariini maitsesin ning selles meeldiva võimaitse ära tundsin, otsustasin teravamast loobuda. Ehkki pelmeenidele oli peale märgitud, et neid tasub tarvitada kuni märgitud kuupäevani, ja märgitud oli sinna 4.08.2010, polnud neil vaatamata 4 kuu möödumist vähimatki häda.

Ebameeldivad kõhresed lisandused (pildil suurendatult) suhteliselt maitsvates «Аппетитные» pelmeenides. On ka tõsi, et see kogus on 350 g pelmeenide kohta üsna pisike. Tõsi on ka see, et pakist külmutatud pelmeenidest sai keedetud peast 420 grammi, kuna osa keeduvett imendus neisse, nagu sellistel puhkudel ikka. Et need aga on kaunikesti kaloririkkad (317 c), sai ühest portsust 1344 kalorit. Ja meesterahvale on üks pakk paras portsjon.

Suvisel ajal ristisin oma pekidieedi ringi jäätisedieediks, ehkki iseenesest on see mul segadieet nii ühest kui teisest. Jäätiste põhihäda on selles, et need on liiga kallid. Kui tahta odavamalt saada, tuleks osta suurem kogus. Ent kasvatusega sissejuurutatud komme «alati kõik ilusti ära süüa» on viinud selleni, et ega ma ka jäätisi eriliselt ei poolita, olgu need siis pooleliitrised, liitrised või veelgi suuremad. Jah, 3- ega 5-liitriseid pole ma siiski seni ostnud. Kuid Balbiino jäätiste kohta võib ainult häid sõnu öelda. See Classic-sari on neil vist sellest sügisest välja tulnud ning meeldib mulle mitte ainult heade maitseomaduste, vaid ka paraja koguse poolest. Neis topsides on umbes veerand kilo. Näis, kas ma millalgi jõuan oma jäise mõtte teoks teha ning suvise degusteerimise tulemustest pajatada. Plaan aina küpseb!


Hispaania mereandide konservidest polegi ma seni teisi peale Pulpo al Ajillo maitsnud. See peaks tõlkes ilmselt tähendama, et tegu on kaheksajalaga õlis. Täpsemalt on tegemist suitsutatud kaheksajala tükkidega. Äärmiselt maitsev! Usun, et eriti hästi sobiks see vastavasse salatisse, kuid mina sõin mingisuguse leivaga. Sedalaadi õlitoodete puhul on ebamugav muidugi see, et need tuleb enne söömist pehmes majapidamispaberis kuivatada. Õli mulle iseeneset ei maitse.


Ma pole just üks neid, kes arvavad, et pole olemas midagi paremat heast pizzast. Sellele vaatamata olen käinud Taskus asuvas Peetri Pizzas juba kolm korda. Põhjus on äärmiselt ratsionaalne: tegu on ühe vähese kohaga, kus on toidu ligikaudne kalorsus (kodulehel) antud. Seekordne oli Hawaij, millele palusin lisada krevetid. Kolmas kord ja kolmas maitseelamus. See elamus on tegelikult selline üldine, ilma et ma suudaksin eristada, mis neil väga suurt erinevust on. Mulle tundub, et kõige peamisema mulje avaldab krõbedaks küpsenud taigen ja tomatipasta. Aga küllap on see vähese harjutamise viga.

Juba kahel korral olen endale valmistanud sooja leiva Sõbra vorsti ja hallitusjuustuga. Üpriski maitsev ja kaloririkas kooslus! Enamasti ongi nii, et mida maitsvamad asjad, seda kaloririkkamad need on. Sinihallitusjuust (konkreetselt Royal Blue) on 360 c, vorst 312 ning leib kindlasti üle 200. Nelja seesuguse sooja leivaga omistab kenasti tükiks ajaks täiskõhutunde ning umbes 550 kalorit. Nagu ikka, ei kasuta ma tavatekstis kilokalori mõistet, kuigi just seda silmas pean.

Heeringaid on erinevaid. Kõige suupärasemaks on osutunud aastaaegade omad. Kahjuks on needki õlisse uputatud, mida ma siis enne tarvitamist usinasti kuivatan. Pisike petutrikk kaalulangetajale: kui soovite veelgi vähem kaloreid, siis valate õli pealt, kuivatate kalatükid majapidamispaberis, kuid kirja panete ikka selle kalorsuse, mis karbil kirjas. Näiteks Vici toodetest on sellel pildil olev «Talv» kalorsusega 212, suitsumaitseline heeringafilee aga koguni 243. Värske heeringa kalorsus on alla 200.

Rimi on välja nuputanud terve müriaadi nn enda tooteid. See tähendab, et maailma erinevad tootjad on nõus Rimi kaubamärgi all oma kaupa neil müüma. Lõhefilee vürtsikas kreemis on üks selliseid. Äärmiselt maitsev sealjuures. Ehkki märksa kallim kui heeringas vms.


Lõhefilee sinepikastmes pole aga üldse kehvem kui vürtsises kreemis. Lisaks hõrgule kalale veel ka tõhus kaste.

Veel avastasin ma hiljuti lätlaste räimefilee õlis. Eks selle õliga ole muidugi samasugune probleem nagu ikka, kuid produkt on maitsev. See õli tõstab kalorsuse 252 peale, samas kui värskel räimel on see 102 ja suitsuräimel vaid 91,5.

Annalisa tooted on Itaaliast. Näiteks küpsetatud oad tomatisalsas on kalorsusega 92, sisaldavad aga 3,66% kiudaineid ja on päris maitsvad. Neid tooteid on neil terve rodu kodulehel.

Maxima sarja Favorit omab küll kaunis julgustavat nimetust, kuid nende tomatid nn omas mahlas pole just küll kuigi meeldiva maitsega. Vähemasti mulle ei meeldinud. Toote kalorsus on küll vaid 22 (toorel tomatil keskmiselt 18,9).

Ühel kaunil päeval võtsin oma jäätisedieedi raames ette jäätise, mis mulle toodi. Mul on tunne, et olin seda millalgi ammu proovinud, nüüd aga tuli see kõik uuesti meelde. Piparmündijäätis iseenesest on paras jubedus, kuid sellele lisatud nn ehtsad kakaooad (tegelikult küll rasvavaba šokolaadi meenutavad tükid) tegid tulemuse veelgi hullemaks. Tõenäoselt meeldib see toode neile, kellele ühtlasi maitsevad ka praetud tavott ja lagritsakommid. Mulle võib pakkuda munajäätist, kilujäätist või rosina-rummijäätist, mitte aga piparmündijäätist. Lisaks on see poolekilone pakend liiga suur üksi korraga söömiseks, samas aga suure kalorsusega (285).

Pomelo on aga tore vili. Kui see on piisavalt järelvalminud, saab ülisuured mahlased rakud kasvõi ükshaaval viljast lahti kangutada ja ära süüa. Kalorsus on sel umbes nagu mandariinil, 40 kandis.

Muidugi tasub kaalujälgijail silmas pidada ka ustavat abimeest, köögikaalu. Kogu selle dieedi juures võibki kõrvaltvaatajale tunduda kohutava nuhtlusena see iga suutäie kaalumine. Tegelikult piisab, kui kaalu kasutada toidu valmistamisel või teadaoleva kalorsusega toitude serveerimisel.

Mitmesuguseid põnevaid hõrgutisi on aga avalikes söögikohtades paha süüa, kuna sellega seoses kaob olukorrast igasugune ülevaade. Lõpptulemust see iseenesest ei muuda, kuid liialt sagedane väljas söömine viib kindlasti kehamassi lisandumiseni. Kindlasti aga juhul, kui mitte teha kodus hiljem vähemasti ligikaudnegi arvutus.