Veel keemiat

Poolenisti keemikuna tean ma suurepäraselt, et materialistlik maailm käsitleb kõiki meid ümbritsevaid füüsikalisi kehi koosnevana peamiselt rakkudest, molekulidest ja aatomitest, kui neid käsitleda erinevatel tasanditel. Seega on keemia peaaegu kõik, mis mis meid ümbritseb. Õigupoolest pole see veel see keemia ise. Kuid seegi kuulub teaduse valdkonda, mida me kokkuleppeliselt nimetame keemiaks. Isegi Vikipeediast võime me lugeda, et keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib väliselektronkihti.

Igatahes kuulasin ma hoolega oma perearsti, kes taas kord toonitas, et mu kolesteroolisisaldus veres olevat tendeerimas suurenemisele. Imestasin selle üle, kuna suure küüslaugulembina ei tohtinuks mul seesugust häiret enam ammu olla. Teadupoolest pidi ju küüslauk paha kolesterooli kui peoga pühkima. Dr Takker teatas, et tegelikult kuulub selline arvamus müütide hulka, kuna keegi ei ole tegelikult küüslauku sellest aspektist uurinud. Et küüslauku söövat teatavad kultuurid rohkem, siis sellest ka niisugune arvamus. Tegelikult on aga tervetel kultuuridel kogu toitumine ja menüü teistsugune. Soovitas mulle nn Vahemeremenüüd, nagu jaapanlastel. Arvatavasti mõtles ta sellega kas ühtesid või teisi, kui jaapanlased vahepeal just Vahemere äärde kolinud pole. Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Neid omadusi ei ole teaduslik meditsiin ümber lükanud vaid üksnes kinnitanud.

Kolesterooli hulka pidid aitama vähendada hoopis Omega 3 rasvhape. Millegipärast jäi mulle pärast põgusat surfamist mulje, et tegemist on linoleenhappega, mida pidi rohkelt sisalduma kalaõlis. Just seetõttu ostsingi 180 kapslit kalaõli, täpsemalt tursamaksaõli kapsleid. Ühe kapsli hind on alla krooni, kogu purk maksis 139.90 kr, lisaks veel 5% soodustust Partner kaardi tõttu.


Healthilife'i Tursamaksaõli kapslid on toidulisand. Glükoosamiin- ja kondroitiinsulfaat on seotud kõhrede tootmisega, hoides alles liigeste liikuvuse. Tursamaksaõli sisaldab rohkelt vitamiine A ja D, mis on asendamatud meie immuunsüsteemi, tervete juuste, naha, küünte, silmade, tugevate luude ja hammaste jaoks.

Üks kapsel sisaldab (% päevasest täiskasvanud inimesele soovitatavast kogusest):
— vitamiin A - 400 µg (50%)
— vitamiin D - 2,5 µg (50%)
— tursamaksaõli - 250 mg
— glükoosamiinsulfaat - 125 mg (soolavaba)
— kondroitiinsulfaat - 100 mg (kalast)

Ühes kapslis olev tursamaksaõli sisaldab minimaalselt 7% eikosapentaeenhapet (EPA) ja 6% dokosaheksaeenhapet (DHA).

Koostis: kapsli kest (zelatiin, niiskusesäilitaja glütseriin, värvained must ja punane raudoksiid), tursamaksaõli, glükoosamiin-sulfaat 2KCI, kondroitiinsulfaat, hüdrogeniseeritud taimeõli, glaseeraine mesilasvaha, antioksüdandid letsitiin ja tokoferooli ekstrakt, vitamiin A, vitamiin D.
Suhkru-, gluteeni-, pärmi- ja laktoosivaba. Ei sisalda kunstlikke värv- ja lõhnaaineid. Kasutamine: 1 kapsel päevas koos toiduga. Soovitatud annust mitte ületada.

Teise toote valisin ma peamiselt ise, et leevendada ning ennetada ähvardusi kaaliumipuuduse osas. Selleks on PANANGIN, mille üks tablett sisaldab 140 mg magneesiumaspartaati (11.8 mg Mg²⁺) ja 158 mg kaaliumaspartaati(36.2 mg K⁺). Niisiis on tegemist kaalium-magneesiumpreparaadiga, mille lähem tutvustamine sobib järgmise sissekande põhiosaks.

Laborianalüüs

Minu perearst Urmas Takker oli veidi üllatunud, kui ma 15 minuti jooksul tema kabinetis istudes suremisele ei kaldunud. Küsis korduvalt, et kas mul kusemisega pole probleeme. Ei ole ju. Muidugi kui olen ära joonud 2 liitrit kohvi, siis kipub põis pigistama küll. Probleeme küll ei ole. Ega ta küll aru ei saanud, miks minu vereproov andis tulemi, mille järgi poleksi justkui tegemist inimverega. Monitori ekraanil kuvati need uhketesse tabelitesse, normist kõrvalekalduvad näidud puha punased. Minu ankeedis esines veel üksikuid valgeid ridu.

Teadmata hetkel, millised on normaalnäidud või mida isegi kõik need keerulised lühendid tähendavad, toon siinkohal ära oma labori analüüsi (nagu lehel kirjas) parameetrid ja vastused. Et mõnedki näidud on võetud varasematel kordadel, lisan need sulgudesse. Suurem osa analüüse pärinevad 7.10.08, varasemad 27.09.06, 08.06.06, 27.10.04 ja 26.10.04.

• Hemoglobiin — 168 g/L (170 g/L)


• Hematokrit — 49.3 L/L (49.6 L/L)


• Leukotsüüdid — 13.22 (9.8)


• Erütrotsüüdid — 5.44 (5.01)


• MCV — 90.6 fL (99 fL) (97.2)


• MCH — 30.9 pg (33.9 pg) (33.3)


• MCHC — 341 g/L (343 g/L) (343)


• RDW — 13.6 (12.3) (RDW-CV 13.2)


• Trombotsüüdid — 233 (209)


• Trombokrit — 0.28% (0.19%)


• PMV — 12.2% (9%)


• PDW — 17.3%


• Neutrofiilid — 53% (51.5)


• Eosinofiilid — 2.3% (2.5)


• Basofiilid — 0.2% (0.0)


• Monotsüüdid — 7% (5.9%) (7.5)


• Lümfotsüüdid — 37.5% (39.9%) (38.0)


• Abs. Neutrofiilid — 7.01


• Abs. Eosinofiilid — 0.3%


• Abs. Basofiilid — 0.03


• Abs. Monotsüüdid — 0.92 x 10⁹/l (0.6 x 10⁹/l)


• Abs. Lümfotsüüdid — 4.96 (3.9)


• Glükoos plasmas — 5.5 mmol/L (5.5) (5.0)


• CRV — 6 mg/L


• Kolesterool (üld) — 5.8 mmol/L (6.1 mmol/L) (5.7)


• HDL kolesterool — 0.66 mmol/L (1.17 mmol/l) (0.99)


• LDL kolesterool — 4.12 mmol/L (3.32)


• Triglütseriidid — 2.69 mmol/L (1.87 mmol/L)


• Kreatiniin — 67 mkmol/l (75 mkmol/l) (77)


• Antistreptolüsiin-O — 104 IU/ml


• Reumatoidfaktor — 20 IU/ml


• mikroalb — neg


• Erikaal — 1.020


• pH — 5.0


• Granulotsüüdid — vt. eespool (54.2%)


• Granulots. arv — vt. eespool (5.3 10⁹/L)


• müelots. — nüüd ilmselt teise nimetusega (0.5)


• WBC — nüüd pole (7.65)


• RBC — nüüd pole (4.92)


• HGB — vt Hemoglobiin (164)


• HTC — nüüd pole (47.8)


• PLT — nüüd pole (172)


• segmentt. — oktoobris 2004 (46.5)


• keppt. — oktoobris 2004 (4.5)


• reaktiivsed lümfotsüüdid — oktoobris 2004 (0.5%)

Mis kõikide nende parameetritega peale hakata? Perearst dr Urmas Takker omas mulle kolme soovitust, mis siinkohal veidi kommenteerimist vajavad:

1. korrigeerida toitumist ja süüa vähem loomseid rasvu


2. vähendada suitsetamist


3. liikuda vähemalt 3 korda nädalas, et pulss tõuseks 3 minutiks üle 120


4. mitte tarvitada liiga sageli ja liiga kanget alkoholi

1. Üldjoontes olen ma seoses oma 309-ga muutunud peaaegu taimetoitlaseks. Viiner küll seisab raudselt mu menüüs kui üks väheseid loomseid toite. Ka ei saaks nõustuda, justkui ma varem eriline loomsete rasvade sööja olin, pigem vältisin neid. Ilmselt on need viimased kolossaalsed muudatused kahe suurema muudatuse vili.

2. Suitsetamine on viimasel ajal pigem suurenenud. Kui aeg küps ning väline survestus lõpeb, jätan maha. Kellelegi ju ei meeldi, kui teised tema eest otsustavad.

3. Liikunud olen ma seoses umbes 10 kilo kadumisega varasemast märksa enam. Kuid ega sellest tulenevad muutused siis kohe teki. Liikumine on mul alati olnud pigem mõõdukas, laisk või puuduv, kuna mulle ei meeldi liigselt higistada. Seoses pesemisvõimaluste senise praktilise puudumisega on olukord lihtsalt sedasi kujunenud.

4. Küllap mu sassis pea ning väsinud silmad stereotüpeerisid mind alkohoolikute hulka.

Uusi ideid küüslaugust ja oomega-kolmest peaks kajastama järgnev sissekanne.

Tagasiside

See peaks olema mingi omanäoline indikaator, mis pidavat näitama tegevuse aktiivsust kodulehel. Kui vastavale aadressile sisestada mistahes kodulehe aadress, on võimalik näha erinevaid tulemusi. Tegelikult polegi see niivõrd tegevuse aktiivsus kui õpetuslik sisu. Ehkki varem oli seis teistsugune, näitab see sissekande täiendamise paiku 29.10.08 kl 8 taset Genius. Kuidas aga see süsteem toimib ja kui usaldusväärne ta on, jäägu vaataja otsustada.

Kõrvaltoimetu

Bicasodyli sedelikesel seisab tekst:

Nagu kõik ravimid, võib ka BISACODYL GSK põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimeid esineb väga harva ja nendeks võivad olla pärakupiirkonna ärritusnähud (valu, kipitus, veritsus), pärasoole limaskesta põletik, kõhuvalu ja valulikud soolespasmid. Kõrvaltoimete ilmnemisel konsulteerige arstiga.

Peab mainima, et mingisuguseid kõrvaltoimeid pole ma siiamaani märganud. Ehkki manustanud olen seda kahtlemata kordades enam kui vastav lipik soovitab. Juhul kui peaks jutuks tulema, siis räägin sellest "murest" oma perearstiga. Mitte et ma nende kõrvaltoimete puudumise pärast nii väga tegelikult muretseksingi.

Mõtlesin, et ei noki iga päeva oma kmi-ga ega hakka siin kilkamagi, kui mass pole alla 87 kilo. Samas ei julge ma kindel olla, et ei väljenda sügavat masendust, kui kehakaal peaks taas tõusma üle 90. Üldiselt näikse see viimasel ajal püsivat 87,5 lähistel.

Et ma olen endale planeerinud vaba kuu, enne kui asuda uutele tööotsingutele, siis otsustasin siinkohal veidike täiendada ka ammu hinge kriipinud võlgade likvideerimise programmi. Seekord otsisin negatiivseid märke Bicasodyli kohta.

Veider on see, et ma ei tulnud ravimit tutvustades sellele, et karpi kaasa pandud kirja netist otsida ning toksisin selle tookord usinasti ümber. Seekord aga leidsin ühe lehe, kus on muu hulgas toodud mitmeid hoiatusi.

Vastunäidustused. Ei tohi kasutada soolesulguse, ägedate mao-sooletrakti haiguste, vee ja elektrolüütide ainevahetuse häirete korral.

Enda teada mul pole soolesulgust, ägedaid mao-sooletrakti haigusi ega anevahetuse häireid elektrolüütilisel tasemel. Seega, vastunäidustused puuduvad.

Hoiatused. Pikaajalisel kasutamisel ning suurte annuste puhul võib esineda K⁺ ja teiste elektrolüütide kadu. See omakorda viib südamefunktsiooni häireteni ning lihasnõrkuse tekkeni. Tundlikkus südameglükosiidide suhtes tugevneb.
Rasedus ja imetamine. Ettevaatlikult kasutada kolme esimese raseduskuu jooksul (raseduse katkemise oht).

Kaaliumi kadu võib esineda, eks ma hiljem juurdlen sellel teemal, kas ka esineb. Ja kui, siis kindlasti leiame selle vastu ka rohtu. Kas just eheda kaaliumi neelamise läbi, aga... küllap me midagi välja mõtleme. Sest südamele lisahädasid ma ka ei vaja. Raseduse katkemise oht kahtlemata jääb.

Kõrvaltoimed. Lühiajalisel manustamisel tekivad kõrvaltoimed harva. Võivad tekkida kõhuvalu ja allergilised reaktsioonid.

Tõesti, algupoole ja lühiajalisel manustamisel esines mul paaril korral lühiajalist ägedat kõhuvalu. Kas nüüd selle lahenduseks ongi just pikaajaline manustamine, eks paistab.

Koostoimed. Samaaegsel bisakodüüli kasutamisel koos diureetikumide ja glükokortikosteroididega suureneb K⁺ ioonide väljaviimine organismist. Bisakodüüli ja aluseliste ainete (naatriumvesinikkarbonaat jt antatsiidid, aluselised mineraalveed, piim) manustamisvahe peaks olema vähemalt 1 tund.

Diureetikumide kasutamiseks pole mul vähimatki põhjust, kuna kohv teeb ise oma töö. Aluselisi aineid peab jälgima. Kuigi piima aluselisus on kahtlane, langeb seegi oht ära, kuna teadupoolest ma piima ei tarbi. Kui selgub kohupiima- ja jogurtitoodete silmipimestav aluselisus (ma ei peaks silmapaistvaks aluseliseks veel ka kuni pH=7.5), tuleks ehk neid piirata. Tarvis uurida!

Üleannustamine. Ägedal üleannustamisel võib tekkida tugev kõhuvalu. Spetsiifilist antidooti ei ole, ravi on põhiliselt sümptomaatiline, peamiselt vee ja elektrolüütide bilansi korrigeerimine.

Sõnastus võib tekkida on muidugi vahva. Huvitav, mismoodi käituda siis, kui seda ei teki? Minul pole tekkinud, kuigi olen bisakodüüli teadlikult üleannustanud.

Farmakoloogilised omadused. Bisakodüül toimib vahetult soolestiku limaskestale, tugevdades selle peristaltikat ja avaldades lahtistavat toimet. Bisakodüüli hüdrolüüsivad peensoole limaskesta ensüümid. Pärast metaboliseerumist pärsib vee resorptsiooni jämesoolest ja suurendab vee ning elektrolüütide sekretsiooni. Lahtistav toime avaldub tavaliselt 6 tunni möödumisel. Bisakodüül ei imendu soolestikust ega eritu rinnapiima. Bisakodüül eritub desatsetüülbisakodüülina peamiselt sapiga. Väike osa eritub glükuroniidi kujul uriiniga.

Mul on hea meel, et see rinnapiima ei imendu. Tõsisemas noodis aga peab toonitama asjaolu, et see ravim ei imendu verre. Ja üldse on seda ravimiks palju nimetatud, see on pigem lahtisti.

Alternatiive otsides tasuks E-apteegi soovituste kohaselt mõelda paakspuukoorele kui looduslikumale variandile.

Kõhukinnisuse vastu on apteegis lai valik erinevaid ravimeid, mis toimivad sooletegevust elavdavalt ja seeläbi lahtistavalt. Ühe grupi moodustavad mehhaanilise toimega lahtistid mis ise ei imendu, kuid seovad vett ja suurendavad soolesisu mahtu, kutsudes sel viisil esile soole tühjenemise (kiudaine preparaadid, laktuloos, makrogool). Teise gruppi kuuluvad ained (riitsinusõli, bisakodüül, antraglükosiide sisaldavad taimed nagu senna ja paakspuu jt.) stimuleerivad aga otseselt soole seina. Kui võimalik tuleks eelistada mehhaanilise toimega lahtisteid või looduslikke preparaate, sest otseselt sooleseina toimivad ained pikaajalisel kasutamisel nõrgendavad veelgi soole loomulikku tegevust.


Looduslikest on enamlevinud paakspuul põhinevad teed ja senna mida on saada tee, tablettide ja pressitud kuubikute kujul. Soolesisu pehmendavat toimet omavad ka linaseemined tänu neis sisalduvatele limale, õlidele ja kiudainetele.

Veel võib asja kohta uurida Ravimiinfo bülletäänist ja mitmest teisestki paigast netiavarustes.

Soovimata Hundiorgu

Jaanus soovitas mul lugeda üht Inno & Irja lugu nende suhtumisest piimatoodetesse. Põtkisin jupp aega vastu, kuna räägiksin oma seisukohtadele vastu, kui tõttaksin ummisjalu esimest ettejuhtuvat lugu lugema. Olen ju korduvalt maininud, et inimestel on suhteliselt unikaalsed füsioloogiad. Ja kuigi neid võib mingil umbmäärasel moel lahterdada ja klassifitseerida, on detailides erinevused eiramatud. Füsioloogia on unikaalne nagu sõrmejälg, julgen utreerida.
Muidugi on olemas jämedasõrmelisi ja kitsasõrmelisi. Saab eristada pöördmustreid ja kaldmustreid ja mida kõike veel. Ma ei tea sellest halligi.

Tahtmata olla liialt ebaoriginaalne, võtan siiski selle sissekande takka kiita. Ehk vaid seesuguse pisikese nüansiga, et I&I ei pruugiks võtta seisukohta, et see kehtib 100%. Kindlasti on neidki, kellele on piim see õige toit. Ja ma ei räägigi sellest, et teoreetiliselt ei peaks täiskasvanud inimesel olema midagi pistmist kodustatud veise emaslooma muundunud higinäärmest väljuva nõrega, selle valge emulsiooniga, mis sisaldab vajalikke toitaineid just nimelt sellesama veise vasika tarvis. Samahästi võiksime me ju ka sitta süüa, kuna sitt annab ju maale rammu ja maa seest kasvavad välja näiteks kartulid ja kaalikad. Aga ma räägin sellest, et mõned inimesed naudivad näiteks ka uriinijoomist ning suudavad leida miljon põhjust sellise teguviisi kiituseks ja kasulikkuse esiletoomiseks.

Joogu, kui tahavad, kuid hoidku endale. Kui ma ei eksi, siis vanaproua Selma Teesalu oli (ja on veel ka jätkuvalt) see daam, kes viis ellu Piimanina programmi koolides, on veendunud, et kõik inimesed peavad vasikate kombel piima larpima ning kes kardab osteosporoosi. No söögu kriiti, kui kaltsiumipuudust kardab! Olemas on terve rida inimesi, kellele piim ei maitse. Vähe sellest, on neidki, kes seda suisa jälestavad. Mina kaasa arvatud. Muidugi sobiks mu kriitikutel nüüd susata, et miks ma siis bisakodüüli ohtrasti tarvitan, kui piim põhja alt viib. Aga sellepärast see ongi nii, et mind ajab piim öökima!

Eks nende tegelaste blogi tundugi sellepärast pisut lahmiv, et nad alailma konstateerivad kõike kui lõplikku tõde. Aga ilmselt on see analoogne mu märkusega nii mõnelegi teisele tegijale, kuhu tuleks vaid igale lausele juurde mõelda sõnad aga mina arvan nii, ja asi oleks paigas.

Samuti võiks ära jätta gluteeni sisaldavad teraviljatooted nagu poes müüdavad rukkileib, nisusai. Soovitan süüa riisi või tatart. Või siis hirssi. Või kartulit. Ja neist valmistatud tooteid, näiteks on müüa Lätis valmistatud riisigaletid.

No tean minagi inimesi, kes nisu ei söö. Ja tean ka, et ei söö just nimelt kartuses paksuks minna. Mis on galet, pole mul halli aimugi. Ju mingisugune teada-tuntud toidutüüp nagu makaronid, mida nüüdsel ajal peenelt pastadeks nimetatakse. Mul polegi meeles, kas Jaanus või Marge pakkus välja, et see nimetus on ehk tulnud sellest, et pastaroogade taigen olla algul pasta moodi. Ma pole muidu kindel, kas itaallastel see sõna sama asja tähendab. Minu jaoks on pasta näiteks tomatipasta, sobib ka sinep ja hästi paks ketšup.

Blogis kõneldakse veel ka sellest, et liikumisega pole siin midagi pistmist, millega ma pean taas päri olema. Ja mitte sellepärast, et ma ise eriliselt liikuda ei viitsi. Liigun vaid siis, kui on vaja liikuda, vihkan igasugust mõttetut tühikargamist. Karaku need, kes seda naudivad või usuvad. Olemas on ju sadu tuhandeid pealtnäha normaalseid inimesi, kes usuvad, et mingi elu ja surma serva peal sooritatud palverännak päästab neid patust või midagi veel hullemat. No lasku käia, mina sõidan helikopteriga või jätan minemata. Liikumisega pole paksuks minekul sellepärast midagi pistmist, et ma tean päris palju töntsakaid inimesi, kes on alailma palju liikunud. Pigem on nende vähene liikumatus tulenev mitte sellest, et nad vähe liiguvad, vaid vastupidi — nad liiguvad vähe, kuna on läinud paksuks ning paksu kere järgi vedamine on tüütu ning isegi ohtlik.

Ülimalt napakas on I&I blogi anonüümselt kommenteerida, et polevat mõtet oma piimafoobiat teiste peal välja elada. No tule taevas appi! Ära siis loe, kui sind see tekst häirib! Seejärel saabub mingisugune Hiidvana, kes arvab, et I&I ainevahetus on tuksis, ning tänu sellele on nad piima vastased. Ei, tõepoolest on ka evolutsiooni uuringud näidanud, et piim ei olegi täiskasvanud inimese toit. Imiku toit küll, kuid ka siis vaid inimpiim. Inimesed on juba aastatuhandeid end kohastanud piima taluma. Meie seltskonnas on piima taluvaid inimesi niigi koletult palju. Siiski on maailmas terveid rasse, kes piima üldse ei talu ega ka joo.

Mulle imponeeris veel ka Inno vastus Hiidvanale, et ilmselt pole laktoos ainus pahalane seal piima sees. Kindlasti mitte! Nii nagu pole piim kaugeltki ainus kaltsiumiallikas, näiteks juustust saab seda veelgi enam ja see on paremini omastatav. Iseasi, kas I&I ka seda mitte ebasobivate piimatoodete hulka ei arva, nagu keegi ANO(nüüm)gi ütles, et nende väljaütlemised kipuvad olema liialt fundamentalistlikud.

Üks teine Ano lisab allpool mitmeid viiteid, mida tasuks ehk teinekord uuridagi. Ei saa takka kiita ega maha laita, kas kõik need positiivsed nihked Inno õla- ja puusaliigeste, klombiga kurgus ja hammaste veritsemisega just piima mittetarbimisest tulenevad. Kuid kui ta on seda konkreetselt katsetanud, ja juba aastaid, siis muidugi. Mina kavatsen ka katsetada. Enne seda aga jätkan veel mõnda aega õgimise piiramist ning bisakodüüli manustamist.

Täna õhtupoolsel ajal jõin näiteks taas ohtrasti kohvi. Ikka peamiselt selleks, et mõte liiguks ja päev niisama tühjalt surmale lähemale ei veereks. Hetkel, kui aega on pool tundi astronoomilise kuupäeva vahetumiseni, kavatsen ma veel umbes neli tundi töötada, kuna isegi telerist ei tule pühapäeviti midagi kuigi asjalikku. Vähemasti mitte nii hilja. Tean neid, kes valavad alati kohvisse piima, et kohv "ei viiks organismist kaltsiumi välja," nagu on aastaid seletanud Teesalu. Ja mitte koort, vaid tingimata ikka piima! Ja jumala eest mitte seda pisikeses kapslis kohvikoort — see olevat ju puhas keemia! Ohh, kuidas ma alles muigan nende kemofoobide üle.

Kell võis olla 21, kui ma sõin ära lõhesuupiste nisu sisaldava saiaga. Pean kohe lisama, et see suupiste pole isegi mitte veerandit nii maitsev kui lõhefilee. Hinnavahe muidugi on ka vähemalt kolmekordne.

Reisiärevusest

Kuna me väljusime sisuliselt alles pärast kümmet, et Jaanus saaks Amanda jaoks mingisuguse tšeki tuua, siis venis meie kohalejõudmine pea poole ühele. Hommikul jõudsin ma ära juua vaid poolteist oma kohvilähkrit. Nii tekkis mul pärast reisi pisike näljapoeg. Võtsime Ülemiste mingis kohvikus kohvi, mina võtsin ka meekoogi nimelise roa. Võimalik, et koogi tegemise juures oli küll ka mett kasutatud, isegi vahukoor tundus olevat ehtne.

Sellest toidust jagus meil umbes kella viieni õhtul. Ehkki mõtteid midagi süüa, turgatus ka pähe.


Loomaaia parkla juures oli mingisugune kebabiputka Armeenian, mida me Jaanusega otsustasime väisata. Selgus aga, et see oli remondis. Imelik, et me kumbki seda algul ei märganud. Üle tee aga asus Hesburger. Seadsime sammud sinna, et tekkinud himusid leevendada. Lisaks burgerile sain ma veel friikartuleid ja maitsva maasikakokteili. Peab mainima, et Hesburgeri toidud ei ole liialt rasvased ega soolased. Ma pole küll viimastel aastatel McDonaldsis käinud, kuid vanasti olid sealsed friikad küll kole soolased ja rasvased.


Käisime Gunnariga poes ja ma pidin ostma kolm kilekotti, et kogu kaup kusagile ära mahutada. Samal ajal, kui Gunnar silkas mööda allahinnatud kaupade lette, kaapisin mina riiulitelt seesuguseid asju, mis mulle kas harjumuspärased või uudsed. Frikadellisupp maksis pelgalt 15 krooni ning ma võtsin kummalegi ühe. Gunnar soojendas soojenduseks selle potis, kuna mikrouuni tal teab mis kaalutlustel pole. Võimalik, et ta on sattunud lugema Urmas Kokassaare vabadest radikaalidest ning seda väga südamesse võtnud. Lisaks sellele soojendas ta endale mingisuguse kotleti ning imestas väga tublisti, et mina ei tahtnud oma viinereid soojendatult.


Minu külm praad oli maitsev. Ostsin ju endale ka musta leiba, mis iseenesest on väärt ja maitsev kraam. Huvitav, millest seda küll valmistatakse? Igatahes ilmne on, et mitte aganatest nagu Hääd leiba. Ma oleksin piirdunud ka kapsa-porrusalatiga, mis hästi maitsev oli, kuid Gunnar käis peale oma maitsele vastava ning minu omaga kattuva konservsalatiga. See oli MINU kreeka salat.


Järgmisel hommikul vaaritas Gunnar hoolega mingit putru ja juba serveersi koos võileibadega laualegi, kui siis alles küsis, et kas ma soovin. Tema olevat nimelt pudruinimene. Ma vastasin, et ei söö tavaliselt putru ka kõige suurema näljaga. Gunnar neelas alla nii solvumise kui ka minule mõeldud portsu, leevendades seda kiitlemisega, et siis tal veabki, saab kaks portsu. Gunnarile meeldib võileibu teha, ehkki ma olen korduvalt öelnud, et ma ei soovi võid. Võimalik, et valmis panna pole seetõttu hea, et sel juhul paneksin ma või asemel leivakäärule kolm vorstiviilu või valiksin hoopis saia.

Päeval jõin konverentsil vaid ühe kohvi. Tagasiteel ei olnud meil mingit põhjust süüa, kuna Gunnar käis sünnipäeval ning ma ei tahtnud hetkegi koju sõiduga viivitada. Gunnar pakkis mulle kaasa musta leiva ja pool pakki viinereid, kuna tema Rakvere tooteid ei võtvat suu sissegi. Mäos bensiini võttes ostsin ka kohvi juurde ning sõin leiba ja viinerit. Koju jõudes lõpetasin alustatud moonakoti.

Enne pühapäeva oli mu massiks 88.5 kg. Pühapäeva alustasin ikka ennelõunal rõhuga 149/93/75, ehkki rohtu võtta tuli meelde alles õhtupoolikul Lõunakeskuses, kus Endel noris süüa ning me tegime pisikesed salatid ja kohupiimavahud. Võtsin pisut metsaseene-kartulisalatit ning mingisugust heeringa-kodujuustusalatit.

Pool tundi enne

Pool tundi enne enne seda, kui lubasin Jaanusele äratuseks helistada, uurisin veidi oma kmi. Olin ju ammugi välja otsinud ühe spetsiaalse kodulehe, mida kasutades seda kõike kaunis lihtne uurida on. Pisut liialdades oli sel hetkel mu kmi = 28.4, mis pole kaugeltki ideaalne.

Minu pikkuse ja vanusega mehele sobivat kmi vahemikus 57...77 kg. Seega, taandarengu ruumi on veel kõvasti.

Meil on ju täna plaanis sõita Tallinnasse, kuhu ma jään paariks-kolmeks päevaks. Võimalik, et siiski vaid pühapäeva hommikuni, kuna kodus on piisavalt tegevust. Ainsa võimaliku võimalusena jääksin rahulikult pühapäevani Jürile, kui mul avaneks võimalus Internetti kasutada. See tõenäosus pole aga liiga suur.

Kasutades tehnilisi abivahendeid, mõõtsin vere pressuurinäiduks 132/82/88.