Soovimata Hundiorgu

Jaanus soovitas mul lugeda üht Inno & Irja lugu nende suhtumisest piimatoodetesse. Põtkisin jupp aega vastu, kuna räägiksin oma seisukohtadele vastu, kui tõttaksin ummisjalu esimest ettejuhtuvat lugu lugema. Olen ju korduvalt maininud, et inimestel on suhteliselt unikaalsed füsioloogiad. Ja kuigi neid võib mingil umbmäärasel moel lahterdada ja klassifitseerida, on detailides erinevused eiramatud. Füsioloogia on unikaalne nagu sõrmejälg, julgen utreerida.
Muidugi on olemas jämedasõrmelisi ja kitsasõrmelisi. Saab eristada pöördmustreid ja kaldmustreid ja mida kõike veel. Ma ei tea sellest halligi.

Tahtmata olla liialt ebaoriginaalne, võtan siiski selle sissekande takka kiita. Ehk vaid seesuguse pisikese nüansiga, et I&I ei pruugiks võtta seisukohta, et see kehtib 100%. Kindlasti on neidki, kellele on piim see õige toit. Ja ma ei räägigi sellest, et teoreetiliselt ei peaks täiskasvanud inimesel olema midagi pistmist kodustatud veise emaslooma muundunud higinäärmest väljuva nõrega, selle valge emulsiooniga, mis sisaldab vajalikke toitaineid just nimelt sellesama veise vasika tarvis. Samahästi võiksime me ju ka sitta süüa, kuna sitt annab ju maale rammu ja maa seest kasvavad välja näiteks kartulid ja kaalikad. Aga ma räägin sellest, et mõned inimesed naudivad näiteks ka uriinijoomist ning suudavad leida miljon põhjust sellise teguviisi kiituseks ja kasulikkuse esiletoomiseks.

Joogu, kui tahavad, kuid hoidku endale. Kui ma ei eksi, siis vanaproua Selma Teesalu oli (ja on veel ka jätkuvalt) see daam, kes viis ellu Piimanina programmi koolides, on veendunud, et kõik inimesed peavad vasikate kombel piima larpima ning kes kardab osteosporoosi. No söögu kriiti, kui kaltsiumipuudust kardab! Olemas on terve rida inimesi, kellele piim ei maitse. Vähe sellest, on neidki, kes seda suisa jälestavad. Mina kaasa arvatud. Muidugi sobiks mu kriitikutel nüüd susata, et miks ma siis bisakodüüli ohtrasti tarvitan, kui piim põhja alt viib. Aga sellepärast see ongi nii, et mind ajab piim öökima!

Eks nende tegelaste blogi tundugi sellepärast pisut lahmiv, et nad alailma konstateerivad kõike kui lõplikku tõde. Aga ilmselt on see analoogne mu märkusega nii mõnelegi teisele tegijale, kuhu tuleks vaid igale lausele juurde mõelda sõnad aga mina arvan nii, ja asi oleks paigas.

Samuti võiks ära jätta gluteeni sisaldavad teraviljatooted nagu poes müüdavad rukkileib, nisusai. Soovitan süüa riisi või tatart. Või siis hirssi. Või kartulit. Ja neist valmistatud tooteid, näiteks on müüa Lätis valmistatud riisigaletid.

No tean minagi inimesi, kes nisu ei söö. Ja tean ka, et ei söö just nimelt kartuses paksuks minna. Mis on galet, pole mul halli aimugi. Ju mingisugune teada-tuntud toidutüüp nagu makaronid, mida nüüdsel ajal peenelt pastadeks nimetatakse. Mul polegi meeles, kas Jaanus või Marge pakkus välja, et see nimetus on ehk tulnud sellest, et pastaroogade taigen olla algul pasta moodi. Ma pole muidu kindel, kas itaallastel see sõna sama asja tähendab. Minu jaoks on pasta näiteks tomatipasta, sobib ka sinep ja hästi paks ketšup.

Blogis kõneldakse veel ka sellest, et liikumisega pole siin midagi pistmist, millega ma pean taas päri olema. Ja mitte sellepärast, et ma ise eriliselt liikuda ei viitsi. Liigun vaid siis, kui on vaja liikuda, vihkan igasugust mõttetut tühikargamist. Karaku need, kes seda naudivad või usuvad. Olemas on ju sadu tuhandeid pealtnäha normaalseid inimesi, kes usuvad, et mingi elu ja surma serva peal sooritatud palverännak päästab neid patust või midagi veel hullemat. No lasku käia, mina sõidan helikopteriga või jätan minemata. Liikumisega pole paksuks minekul sellepärast midagi pistmist, et ma tean päris palju töntsakaid inimesi, kes on alailma palju liikunud. Pigem on nende vähene liikumatus tulenev mitte sellest, et nad vähe liiguvad, vaid vastupidi — nad liiguvad vähe, kuna on läinud paksuks ning paksu kere järgi vedamine on tüütu ning isegi ohtlik.

Ülimalt napakas on I&I blogi anonüümselt kommenteerida, et polevat mõtet oma piimafoobiat teiste peal välja elada. No tule taevas appi! Ära siis loe, kui sind see tekst häirib! Seejärel saabub mingisugune Hiidvana, kes arvab, et I&I ainevahetus on tuksis, ning tänu sellele on nad piima vastased. Ei, tõepoolest on ka evolutsiooni uuringud näidanud, et piim ei olegi täiskasvanud inimese toit. Imiku toit küll, kuid ka siis vaid inimpiim. Inimesed on juba aastatuhandeid end kohastanud piima taluma. Meie seltskonnas on piima taluvaid inimesi niigi koletult palju. Siiski on maailmas terveid rasse, kes piima üldse ei talu ega ka joo.

Mulle imponeeris veel ka Inno vastus Hiidvanale, et ilmselt pole laktoos ainus pahalane seal piima sees. Kindlasti mitte! Nii nagu pole piim kaugeltki ainus kaltsiumiallikas, näiteks juustust saab seda veelgi enam ja see on paremini omastatav. Iseasi, kas I&I ka seda mitte ebasobivate piimatoodete hulka ei arva, nagu keegi ANO(nüüm)gi ütles, et nende väljaütlemised kipuvad olema liialt fundamentalistlikud.

Üks teine Ano lisab allpool mitmeid viiteid, mida tasuks ehk teinekord uuridagi. Ei saa takka kiita ega maha laita, kas kõik need positiivsed nihked Inno õla- ja puusaliigeste, klombiga kurgus ja hammaste veritsemisega just piima mittetarbimisest tulenevad. Kuid kui ta on seda konkreetselt katsetanud, ja juba aastaid, siis muidugi. Mina kavatsen ka katsetada. Enne seda aga jätkan veel mõnda aega õgimise piiramist ning bisakodüüli manustamist.

Täna õhtupoolsel ajal jõin näiteks taas ohtrasti kohvi. Ikka peamiselt selleks, et mõte liiguks ja päev niisama tühjalt surmale lähemale ei veereks. Hetkel, kui aega on pool tundi astronoomilise kuupäeva vahetumiseni, kavatsen ma veel umbes neli tundi töötada, kuna isegi telerist ei tule pühapäeviti midagi kuigi asjalikku. Vähemasti mitte nii hilja. Tean neid, kes valavad alati kohvisse piima, et kohv "ei viiks organismist kaltsiumi välja," nagu on aastaid seletanud Teesalu. Ja mitte koort, vaid tingimata ikka piima! Ja jumala eest mitte seda pisikeses kapslis kohvikoort — see olevat ju puhas keemia! Ohh, kuidas ma alles muigan nende kemofoobide üle.

Kell võis olla 21, kui ma sõin ära lõhesuupiste nisu sisaldava saiaga. Pean kohe lisama, et see suupiste pole isegi mitte veerandit nii maitsev kui lõhefilee. Hinnavahe muidugi on ka vähemalt kolmekordne.