Trendist

Võtsin ajaviiteks (palavusega on ju tööd teha samahästi kui võimatu) ette oma senised märkmed [skeemil on horisontaalteljel käesoleva aasta kuupäevad] ja panin kolm parametrit kõrvuti.

Tulemus näitab, et kui «roheline joon» omab pidevalt hella langustendentsi, siis kaks ülejäänut siplevad närviliselt ja kaunis korrapäratult.

Klõpsa pildil selle lähemaks uurimiseks

Siia pole ma märkinud uinumise aegu, kuid nende puhul ei saa iial kindel olla. Olen uinunud õhtul kl 20 ja ka alles hommikul kl 10. Mõnikord, kui uneajad üle 6 tunni paistavad, olen sooritanud mõne paaritunnise päevase lisatukastuse, enamasti pärast söömist. Seda nad nimetavad «leiva luusse laskmiseks».

Et mul polnud tahtmist keerulisse statistikasse süüvida, tõin magamuse minutites, et see sobiks juuresolevasse graafikusse. Samal põhjusel on selle «rohelise joone» esitamiseks kasutatud trikki, kus KMI on korrutatud 100-ga, seejärel lahutatud 2000. Ja ka ööpäevas manustatud kalorite hulk on esitatud üle- või alatarbimusena enesele kehtestatud normist.

Vähemasti tahan ma sellega tõestada, et inimene ei pea oma eesmärkide saavutamiseks totaalselt robotiks muutuma. Piisab, kui jälgida eesmärgi püstitamiseks tarvilike parameetrite püsimist normi piires.

Siinkohal tahaksin teha pisikese suske nende dieedipidajate suunas, kes kujutavad ekslikult ette, et pääsetee on liikumises. Sajad blogid näitavad, et treening võib küll aidata lihast vormida ja muidu ehk end hästi tunda, kuid kehamassi alandamisega pole sellel midagi pistmist. Kuigi inimesed on erinevad ning alati võib ju öelda, et ju ma olen erand, räägivad minu korduvad katsed pigem seda juttu, et sportimine suurendab söögiisu ning kehakaal pigem tõuseb.

Õigele lainele

Selleks, et nüüd õigesse rööpasse saada, taastasin lisaks esialgsele kehamassile ka varasema aruandlusrütmi. Olgu selleks siis kokkuleppeline nädal esmaspäevast pühapäevani.


Sellel pildil pole võrrelduna eilsega kuigi palju uut. Kui nüüd õnnestuks mingil moel see mDif hoida samas suursujärgus (umbes miinus 10), on lootus taastumas...

Kuu vaikust

See, et ma pole pikka aega sissekandeid teinud, ei tähenda muud kui kolme nüansi kokkulangevust, mitte muud.

Esimene nüanss puudutab mu pidevat himu kirjutada pisut sisukamat teksti, mida oleks ka juhulugejal mõnus lugeda. Mõtteid on palju, illustratsioone samuti, kuid aega aina napib. Aga kui ükspäev kätte võtan, siis ehk asungi kirjutama, seda enam, et puhkuse aeg on käes. Dieedi (õigemini siinsete sissekannete) seisukohalt pole puhkus muidugi teab mis pidupäev. Paremal juhul jääbki päev tühjaks, halvemal juhul aga avalduvad numbrid ümardatute summana. Ainus kindel arv on kehamass.

Teine nüanss puudutab nn «reisiärevust», tänu millele mu istungite arv langeb miinimumi, isu aga pigem kasvab. Nii juhtus enne Saaremaale sõitu, kus lisaks oli segavaks faktoriks veel väljas söömine.

Kolmas nüanss on põrgukuumus. Kui mind ümbritsev temperatuur tõuseb üle +25°C, pole ma võimeline eriti mõtlema. Viimasel ajal aga on mul toas olnud +27...+29°C. Ega tänagi pole erand (hetkel tähendab see «täna» kella 1:30 öösel vastu 5. juulit), mistõttu ma toon siin ära vaid kogutud numbrid. Ei enamat. Igasuguse analüüsi jätan lugeja teha, mis siis kas parastavate või kaastundlike kommentaaridena loo alla ilmugu.





Paar «tühja» päeva jätsin ma arvestamata, kuna mul polnud käe pärast ei kaalu ega kalorsusi. Samasuguseid päevi ähvardab ette tulla ka juulis, koguni kolmel korral. Kuid ilmselt ma siis märgin üles täpselt need andmed, mis kätte jäävad.

Tore jo-jo

Ei teagi, kas tänu või vaatamata sellele NeoSlimile olen lõpuks saavutanud ammupüstitatud eesmärgi ning saanud nädala keskmise massi alla 81.


Hetkel pikemalt heietamata võib uue eesmärgina püstitada jõudmise alla 80 kg.

Viimsepäeva patud

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, peaksin alustama juba eilsest, mil ma tundisin endas vastupandamatut jäätiseisu. Muidugi võtsin ma selle ka ette. Seekord Ingmani trüflitäidisega jäätise. Selle pooleliitrise koguse kasulik mass oli 255 g ja kokku laekus minu «kontole» siit 676 kcal. Muidugi tundub see koletu kogus. Eriti kui kohelda sellist suurt jäätist mitte eraldi toidukorrana, vaid mingi toidu desserdina. Mina sõin seda kui eraldi toitu.


Juba pool tundi hiljem tundsin aga pöörast soolaseisu ning otsustasin endale sooritada ühe eine. Selleks sai siis kartulipüree hapukapsa ja kolme Tallegg viineriga. Kogu see pöörane kuhi kaalus kokku 665 grammi ja lisas «kontole» veel 629 kcal. See fakt on kui liiv mu vesiveskile, kuna näitab ilmekalt, et suur portsjon mitmekesisemat toitu on kaloraažilt isegi veidi kleenum kui üks jäätis.

Täna aga tekkis mul vajadus Rehepapis käia, kuna üks mu sõber oli oma rahakoti maha unustanud, küll aga kaasa vedanud näljase kere. Ja mis minagi siis seal juures niisama passin. Võtsin endale värskekapsasupi (383 g), kanašnitsli (ca 200 g), lillkapsagratääni (umbes 350 g) ja redise-kurgisalatit (129 g). Kõike seda kokku arvutada on muidugi taas võimatu. Panin kirja ligikaudse 1000 kcal.




Aga umbes kolme nädala eest helistas mulle keegi daam, kelle nime ma koheselt unustasin, ja pakkus mingit imetoodet, looduslikku ja puha. Et nemad muudkui saadavad ning mul ei tule maksta muud kui vaid postikulud. Selgus, et pakikeseteade oligi tänaseks laekunud. Alles söömise kõrvalt uurisin välja, et pakike polnudki saadetud mitte kesklinna Postimajja, nagu tavaliselt, vaid hoopis linna lõunaservas paiknevasse jaotuskontorisse. Käisin järel. Vahva, et kauba kättejagaja unustas minult koguni selle 40 kr kasseerida. Ma ise ei mäletanud ka pakkuda, märkasin seda viga alles kodus.

See kaup pidi käima sedasi, et nad saadavadki esimese tasuta, edasi aga iga 20 päeva järelt uue portsu, mille eest soovivad siis ka raha saada. Ja kui mul isu otsa saab, pean neile lihtsalt helistama ja katkestama. Eks ma siis proovingi, kas sellest viigikaktuse preparaadist mingisugust tulu tõuseb. Sellest tootest räägin ma millalgi kindlasti lähemalt.



Aga selleks, et klient lihtsalt esimest pakki nahka ei paneks ning seejärel kaabut ei kergitaks, on nad välja mõelnud plaani, et kolme ostu järel saadavad veel ka kingituse. Tõsi, siit küll ei ilmne, kuhu see sertifikaat tuleb saata, kuid mis sellest.

Mai lõpunädal

Tundub, justkui neid vahepealseid soikumisi on vaja peamiselt selleks, et edaspidi asju paremusele pöörata. Käesolevas tabelis on enamik nooltest rohelised, välja arvatud uneaja oma. Kuid viimanegi on küsitav. Mõned mu tunguusi unilastest sõbrad kujutavad ette, et magada tulebki vähemalt kolmandik oma elust maha. Nii olevat igati tervislik. Mulle aga tulevad kuplad, kui ma endale teadvustaksin, kui palju ma oma eluajast teadvuseta olekus vegeteerin. Nii ma pigem venitan oma uinumisaega varasemale, kuid ei jälgi mahamagatud tundide hulka, et siis võidukalt raporteerida, kui «ettenähtud tundide hulk» on maha magatud.


Paistab, et mu kere on suhteliselt kiirest vähenemisest väsinud ning asunud läbi pideva näljatunde tekitamise vastutegevusele. Mina ja mu keha on suured vaenlased. Aga küll ma teda kavalusega võidan. Näiteks eilegi puudus vaid millimeeter, et ma oleksin endale midagi närimiseks võtnud. Pöörasin selle asemel aga hoopis teleri ette selili ja vahtisin põnevikku. Kes siis pärast enam end üles kangutada viitsib.

Igatahes on senini viimati seatud eesmärk — saada keskmine mass alla 81 kg — täitmata ning võitlus jätkugu!

Värskendav Värska

Kodust ja köögikaalust eemal olles poleks mul olnud võimalustki oma toitumise vaatluste jätkamiseks. Kui arvutada umbkaudseid masse ning korrutada need umbkaudsete kalorsustega, saaks kokku totaalse umbluu. Nii ma siis need kolm päeva vahele jätsingi. Sellest tõusis lisaks paratamatule pausile hoopis kasu. Kuna kõige soodsamaks aruandluse esitamise perioodiks on osutunud nädal, siis tulevikus saab seda teha kalendrinädalate kaupa. Paljudele inimestele tundub kalendri sidumine oma igapäevaeluga igati loogiline.

Kuid ei olnud ma nende kolme päeva jooksul söömata ega jälgimata. Kõige peamisem näit püsis kenasti minuga igal sammul kaasas – see on mu kehamass. Mitte küll et ma seda oleksin mõõtnud. Omamoodi vaatlesin toitusid, mida siinkohal saan vahelduseks kirjeldada. Kui ma «graafiku katkestasin», oli minu massiks kurvastav 82.2 kg. Kartsin ka teatavat positiivset kaaluiivet. Õnneks ei olnud tulemus siiski nii drastiline. Tulles olin küll 83.7 kg – seda aga peamiselt tänu istevõimaluste puudumisele. Juba täna hommikuks olin end normi «maganud» ja kaalusin 81,5. Magamine on üsna tõhus rohi ülekaalulisuse vastu: inimene, kes millegi pärast muretseb või ületunde töötab, saab pidevalt end toita. Magades on aga toitumine normaaltingimustes küllaltki limiteeritud.


Värska eel olid ilmad ülimalt lämbed. Toas tõusis temperatuur kaugele üle minu taluvuse piire, 26 kraadi või enamgi. Sel puhul sai ära söödud liitrite kaupa jäätist. Paraku pole see just kõige odavam kaup. Ja, nagu kaupmeestel kombeks, suurem kogus on alati suhteliselt odavam. Nii nad meelitasid mindki korduvalt ostma liitriseid pakke. Pildil kujutatud murakamoosiga liitrine jäätis kaalus 478 grammi ja andis ühe matsuga 1008 kcal.

Normaalne oleks sellist portsu jaotada. Kuid et mul pole kellegagi jaotada, siis sõin korraga terve jäätise. Seesugune koletu kalorite hulk on aga rohkem kui kaks kolmandikku mu päevanormist.

Päris palju olen kuulnud inimesi ehmunult küsimas, et mis saab sel juhul minu dieedist, kui ma jäätist söön. Justkui see oleks mingi erililselt keelatud kaup. Sellistele targutajatele vastan ma alati, et leib on märksa ebatervislikum kui jäätis. Vähemasti kaloririkkam.

Huvitav toode on kodujuust hapukurgiga. Ilmselt on tegemist ühega näitega mingist suuremast sarjast. Minu jaoks oli see kodujuust veidi vesine, kuid äärmiselt huvitav oli pakend. Kui kergitada kaanele kleebitud papist silti, leiame selle seest kokkupandava lusika.



Rehepapi roogadest võiks lõpmatuseni kõnelda. Kui mitte muud, siis maitsvad on need küll. Tõsi, magustoiduleti kallal võiks norida, kuigi ka sealt leiab suurepärast suupoolist. Kui üheks «kohustuslikuks» supiks menüüs on seljanka, tasub end alati üllatada teise supiga, mis sageli vaheldub. Kui tahta viriseda, siis ehk vaid selle kallal, et need supid on kohati paksemad kui see tervislik oleks.


Näitena kanasupp. Ma nägin suurt vaeva, et toekale sisule veidigi vedelikku peale saada. Ülimalt maitsev, ainult 60 kr/kg.

Rehepapinduse puhul võiks küll nuriseda nõudepesija töökvaliteedi üle. Kas ta ei kasuta piisavas koguses Calgonit (uue nimega Finish) või puudub neil nõudepesumasin sootuks. Igatahes pesen mina nõusid paremini, kui pesen.


Väga näljasena on Rehepappi minek isegi veidi ohtlik. Pärast seda, kui ka salatid palutakse eraldi taldrikutele asetada, et need siis kaaluda, jääb ühest kandikust väheks, et kogu lõunaeine korraga lauda kanda. Eriti kui seda üksi teha.



Kusagil mujal ei pakuta maitsvat kodust pannikartulit, mis otse klientide silma all suurel pannil vähese sibulaga praetakse. Sibulat võiks minu meelest rohkemgi olla. Kord nägin protseduuri algusest peale. Tervele suurele pannile tilgutati minimaalses koguses taimeõli, kokku umbes paar viilutatud sibulat ning kastrulitäis kartulit. Vaatamata oma ebatervislikult maitsvale väljanägemisele ei saa see roog olla liialt kaloririkas.

Lisaks varasemale «firmakoogiks» nimetatud mustikakoogile on viimasel ajal veelgi maitsvamaks osutunud kodujuustu-rosinakook mandilaastudega. Minusugusel on kahtlemata ületamatult raske ära aimata selle kalorsust.


Esimestel kordadel, kui seda asutust külastasin, olin veendunud, et selle köögis pakutakse vaid ülimalt kaalutud ja tervislikku toitu. Sellele roale otsa vaadates seda küll ei ütleks. Vähemasti pole siin tegemist nn dieettoiduga. Siin on tegemist lõunaeine juurde antud praega.

Esimesel õhtul otsustasin ma õhtueinest loobuda, kuna Rehepapiga olin enda päevanormi kindlasti juba ületanud.


Hommikueine oli aga suhteliselt rikkalik. Keegi poleks muidugi ka keelanud poole väiksemas koguses toite valida või hoopis valimata jätta. Kuid mul on lapsepõlvest saati toitumise juures kaks rusikareeglit: 1) maitsta tuleb võimalikult palju erinevaid roogasid, mida pakutakse, 2) kui midagi on ette võetud, ei ole viisakas seda söömata jätta.


Õhtueined on Värskas esmapilgul kergemapoolsed, koosnedes supist ja magustoidust.


Tegelikult aga pakutakse ka õhtuti valikut erinevatest salatitest ja muudestki roogadest, seda siis lisaks supile ja magustoidule. Mina ahnitsesin endale kartuli-hakklihavormi ja nelja erinevat salatit.


Pole raske aimata, miks ma kõike seda ei tahtnud kirja panna ega läbi arvutada. Oleksin lootusetult jänni jäänud. Nüüd aga, kodustes igapäevatingimustes, jätkan isegi veekoguste üleskirjutamist. Kaugem siht on saada kehakaal normi piiresse. Eks siis paistab, kas ma jätkan kalorite arvutamist või elan normaalse inimese moodi edasi.