Värskendav Värska

Kodust ja köögikaalust eemal olles poleks mul olnud võimalustki oma toitumise vaatluste jätkamiseks. Kui arvutada umbkaudseid masse ning korrutada need umbkaudsete kalorsustega, saaks kokku totaalse umbluu. Nii ma siis need kolm päeva vahele jätsingi. Sellest tõusis lisaks paratamatule pausile hoopis kasu. Kuna kõige soodsamaks aruandluse esitamise perioodiks on osutunud nädal, siis tulevikus saab seda teha kalendrinädalate kaupa. Paljudele inimestele tundub kalendri sidumine oma igapäevaeluga igati loogiline.

Kuid ei olnud ma nende kolme päeva jooksul söömata ega jälgimata. Kõige peamisem näit püsis kenasti minuga igal sammul kaasas – see on mu kehamass. Mitte küll et ma seda oleksin mõõtnud. Omamoodi vaatlesin toitusid, mida siinkohal saan vahelduseks kirjeldada. Kui ma «graafiku katkestasin», oli minu massiks kurvastav 82.2 kg. Kartsin ka teatavat positiivset kaaluiivet. Õnneks ei olnud tulemus siiski nii drastiline. Tulles olin küll 83.7 kg – seda aga peamiselt tänu istevõimaluste puudumisele. Juba täna hommikuks olin end normi «maganud» ja kaalusin 81,5. Magamine on üsna tõhus rohi ülekaalulisuse vastu: inimene, kes millegi pärast muretseb või ületunde töötab, saab pidevalt end toita. Magades on aga toitumine normaaltingimustes küllaltki limiteeritud.


Värska eel olid ilmad ülimalt lämbed. Toas tõusis temperatuur kaugele üle minu taluvuse piire, 26 kraadi või enamgi. Sel puhul sai ära söödud liitrite kaupa jäätist. Paraku pole see just kõige odavam kaup. Ja, nagu kaupmeestel kombeks, suurem kogus on alati suhteliselt odavam. Nii nad meelitasid mindki korduvalt ostma liitriseid pakke. Pildil kujutatud murakamoosiga liitrine jäätis kaalus 478 grammi ja andis ühe matsuga 1008 kcal.

Normaalne oleks sellist portsu jaotada. Kuid et mul pole kellegagi jaotada, siis sõin korraga terve jäätise. Seesugune koletu kalorite hulk on aga rohkem kui kaks kolmandikku mu päevanormist.

Päris palju olen kuulnud inimesi ehmunult küsimas, et mis saab sel juhul minu dieedist, kui ma jäätist söön. Justkui see oleks mingi erililselt keelatud kaup. Sellistele targutajatele vastan ma alati, et leib on märksa ebatervislikum kui jäätis. Vähemasti kaloririkkam.

Huvitav toode on kodujuust hapukurgiga. Ilmselt on tegemist ühega näitega mingist suuremast sarjast. Minu jaoks oli see kodujuust veidi vesine, kuid äärmiselt huvitav oli pakend. Kui kergitada kaanele kleebitud papist silti, leiame selle seest kokkupandava lusika.



Rehepapi roogadest võiks lõpmatuseni kõnelda. Kui mitte muud, siis maitsvad on need küll. Tõsi, magustoiduleti kallal võiks norida, kuigi ka sealt leiab suurepärast suupoolist. Kui üheks «kohustuslikuks» supiks menüüs on seljanka, tasub end alati üllatada teise supiga, mis sageli vaheldub. Kui tahta viriseda, siis ehk vaid selle kallal, et need supid on kohati paksemad kui see tervislik oleks.


Näitena kanasupp. Ma nägin suurt vaeva, et toekale sisule veidigi vedelikku peale saada. Ülimalt maitsev, ainult 60 kr/kg.

Rehepapinduse puhul võiks küll nuriseda nõudepesija töökvaliteedi üle. Kas ta ei kasuta piisavas koguses Calgonit (uue nimega Finish) või puudub neil nõudepesumasin sootuks. Igatahes pesen mina nõusid paremini, kui pesen.


Väga näljasena on Rehepappi minek isegi veidi ohtlik. Pärast seda, kui ka salatid palutakse eraldi taldrikutele asetada, et need siis kaaluda, jääb ühest kandikust väheks, et kogu lõunaeine korraga lauda kanda. Eriti kui seda üksi teha.



Kusagil mujal ei pakuta maitsvat kodust pannikartulit, mis otse klientide silma all suurel pannil vähese sibulaga praetakse. Sibulat võiks minu meelest rohkemgi olla. Kord nägin protseduuri algusest peale. Tervele suurele pannile tilgutati minimaalses koguses taimeõli, kokku umbes paar viilutatud sibulat ning kastrulitäis kartulit. Vaatamata oma ebatervislikult maitsvale väljanägemisele ei saa see roog olla liialt kaloririkas.

Lisaks varasemale «firmakoogiks» nimetatud mustikakoogile on viimasel ajal veelgi maitsvamaks osutunud kodujuustu-rosinakook mandilaastudega. Minusugusel on kahtlemata ületamatult raske ära aimata selle kalorsust.


Esimestel kordadel, kui seda asutust külastasin, olin veendunud, et selle köögis pakutakse vaid ülimalt kaalutud ja tervislikku toitu. Sellele roale otsa vaadates seda küll ei ütleks. Vähemasti pole siin tegemist nn dieettoiduga. Siin on tegemist lõunaeine juurde antud praega.

Esimesel õhtul otsustasin ma õhtueinest loobuda, kuna Rehepapiga olin enda päevanormi kindlasti juba ületanud.


Hommikueine oli aga suhteliselt rikkalik. Keegi poleks muidugi ka keelanud poole väiksemas koguses toite valida või hoopis valimata jätta. Kuid mul on lapsepõlvest saati toitumise juures kaks rusikareeglit: 1) maitsta tuleb võimalikult palju erinevaid roogasid, mida pakutakse, 2) kui midagi on ette võetud, ei ole viisakas seda söömata jätta.


Õhtueined on Värskas esmapilgul kergemapoolsed, koosnedes supist ja magustoidust.


Tegelikult aga pakutakse ka õhtuti valikut erinevatest salatitest ja muudestki roogadest, seda siis lisaks supile ja magustoidule. Mina ahnitsesin endale kartuli-hakklihavormi ja nelja erinevat salatit.


Pole raske aimata, miks ma kõike seda ei tahtnud kirja panna ega läbi arvutada. Oleksin lootusetult jänni jäänud. Nüüd aga, kodustes igapäevatingimustes, jätkan isegi veekoguste üleskirjutamist. Kaugem siht on saada kehakaal normi piiresse. Eks siis paistab, kas ma jätkan kalorite arvutamist või elan normaalse inimese moodi edasi.