Pool juulit

Mitte ei mõju mulle hästi ei liikumine ega väljas söömised, eriti aga ilmselt võõras keskkonnas viibimine. Hiilivalt tõuseb kehamass, hiilivalt, aga sihikindlalt. Muidugi võiks siin süüdistada palavat ilma või koguni õhurõhku, kuid selge on see, et peamine probleem on siiski tahtejõuetuses. Omakorda võib siis mõelda, mis põhjustab tahtejõuetuse-puhanguid. Pidevalt püsiv leitsak? Ei tea. Igatahes pole kahtlust, et põhinäitaja on kurb.

Tegelikult võib siinkohal veidi ka spekuleerida. Kuni eelmise graafikuni oli siia märgitud enamasti päeva väikseim kehamass. Nüüdsest aga otsustasin end pisut piitsutada ja arvutada päeva keskmise. See tähendab, et kui varem mõõtnuksin päeval viis korda: 79.1; 80.2; 83.4; 83.3 ja 83.5 — saanuksin tulemuseks 79.1. Uue arvutuse kohaselt andnuks sarnane mõõtmine tulemuseks 81.9.

Juubeliaegne

Nüüd, kus «juubelikuu» selja taga, võib taas kord teha pisikese ülevaate vahepealsest edenemusest. Ja tõepoolest «edenemus» on see olnud, kuna KMI on tasahiljukesi tõusnud. Nagu ka juuresolevalt diagrammilt näha, mõjub minu kerele positiivselt suhu pistetava mittejälgimine. Diagrammil on paar noolega näidatud paika, kus ma olin mõned päevad «jälgimise alt» väljas (ning kus ka kehamass on arvutatud hiljem keskmistatuna. See tähendab, et kui ma kolmel päeval kaalule ei astunud, siis arvutasin keskmise päeva ligikaudse massi fikseeritud näitude järgi, sellega külgnevate päevade omad omakorda selle järgi. Esimesel pildil on mind pildistatud 24. aprillil Ihaste parkmetsas.



Õnneks 82 kiloni (netos) mu mass siiski ei tõusnud, kuid on märgatav tõsine tendents selleni. See omakorda aga kõneleb selget keelt selle kohta, et objekti ei tohi «hetkekski silmist kaotada» ja see vajab pidevat jälgimist. Tüüpiline häda on «reisiärevusest» tulenev regulaarsete istungite katkemine ning kõikvõimalikud välised ahvatlused, milliste massi ega kalorsust on raske prognoosida.

Ka võib taas kord päevakorrale tõsta ammukõneldud fakti — niipea kui väljuda oma «kontorist» ning end veidigi väljas liigutada (olgu see siis sammumine või muu tiba füüsilisem tegevus), tõuseb söögiisu. Minu keha pole aga harjunud pidevalt liikuma, mistõttu see saab pidevalt petta, kui endasse igaks juhuks rohkem tagavarasid kogub. Tulemus väljendub tõusnud massis.

Nüüd on paariks nädalaks see jälgimatuse probleem kõrvaldatud. Juuli lõpus on teada uus kolmpäev, mil ma (kaaludest) eemal olen. Pole võimatu, et pisikesed paar päeva lisanduvad veel. Eesmärgini on veel viis kilo. 5 kg näib seni saavutatud 18 kilo kõrval küll tühine, ent...

Alumine foto on üles võetud 4. juulil 2011.

Meenutusi maist

Nüüd, kus pool aprillist ja kogu maikuu on vaikitud, on aeg lõpuks tõde päevavalgele tuua. Lühike kokkuvõte — kiire on olnud, kole kiire. Võimalik, et lisaks ka kevadväsimus ja muud toredused. Igatahes pole mul olnud mahti eriti oma tabelitki täita. Andmed on mul siiski oma salafailides alles, nii et tungiva pealekäimise korral saaksin needki avaldada.

Probleem on ilmne. Kui pole aega, et blogi kirjutada, polegi reeglina aega. Sest raudreegel see on, et blogimiseks peab inimesel kole palju aega olema. Kuid see on vaid pool tõde. Hullem lugu on see, et ma küll poole maini jälgisin oma piiranguid veidigi, enamasti aga kippus kõik kulgema omasoodu. See tähendab, et ma mitte ei planeerinud oma söömisi, vaid panin üksnes kirja grammid ja kalorid, mis ma ära sõin. Väga sageli ehmusin hiljem, et mu seatud limiit oli taas tublisti ületatud.

Ei saa öelda, et ma oleksin söönud mingeid eriti rasvaseid või karvaseid asju. Ikka täiesti tavalisi, kuid sagedamini. Tulemusena oli päevane norm ületatud poole kuni poolteise, mõnikord koguni kahekordselt. Olgu, kui üksikutel juhtudel nii läheb, pole ju hullu. Kuid kui selline süsteem(itus) kestab kuu aega järjest, on tulemus kurb.

Muidugi ma räägin siin vaid paarist-kolmest kilost, mitte õnneks kümnetest. Aga kui samas vaimus jätkata, on stardieelne olukord peagi käes. Sellele vihjab ka trendijoon.

Alljärgneva diagrammi joonistamisel (klõpsa suuremalt vaatamiseks selle peal) pole ma üles märkinud üksikute päevade kehamasse, mis võivad, sõltuvalt istungite sagedusest, pendeldada paari kilo ringis. Kõik need tulbad näitavad viimase 20 päeva keskmist kehamassi. Alumine tulp (bar) tähistab seega 19. aprilli (täpsemini siis keskmist massi 30. märtsist 19. aprillini) ning ülemine 31. mai (ehk 12...31. maini) seisu. Ma arvan, et kui mitte muud kasulikku, siis kindla tõendi selle kohta, et enda bioloogilisele konstitutsioonile vastava normi ületamine viib otsejoones kehamassi positiivse iibeni, võib sellest küll välja lugeda. Nüüd on meie asi see kõver tagasi keerata.

Kaloraažist

Ma olen oma sagedastel poeretkedel ikka konnanud lettide vahel ning avastanud, et nägemine pole enam endine. Eriti mõningate toodete puhul. Umbes 5 aasta eest vormistatud toodetel kippusid kalorid ja muud olulised näitajad puuduma. Suur osa tootjaist on küll nüüdseks oma pakendit uutnud ning kenasti nõutavad andmed sellel esitanud, kuid sageli nii pisikeses kirjas, et luubita (või nn lugemisprillideta) seda ei näe. Kõige uuem trend on panna pakendile miskid abstraktsed suhtarvud päevakogustest või anda mitte toote kalorsus, vaid hoopis antud pakendis olevate kalorite hulk. Ühesõnaga — esineb igasugust jama.

Täna oli mu huvorbiidis suitsetatud seakõrv, ja mitte koeratoiduletis, vaid inimese toiduks (nt õllekõrvane) mõelduna. Äärmiselt ebameeldiva üllatusena tundus, et muidu nii tubli Rakvere Lihakombinaat polnud oma suitsuseakõrvadele (mis nägid küll pigem välja kui keedetud seakõrvad) üldse mingeid sedalaadi numbreid lisanud.

Hoopis põnevalt mõjus mulle aga kahe toote võrdlus (ka piltidel). Need olid maitsestatud, suitsetatud ja ribastatud õllekõrvased snäkid seakõrvadest. Läbi pakendi nägid need välja identsed. Üks maksis umbes 90 senti, teine 1.60 €, kuid oli ka kaks korda kogukam. Need on soolased ja piprased, olen varem maitsnud. Kuid eriliselt vahva tundus mulle järgmine võrldus:

— RannaRootsi: 99 kcal (3,8% rasva)
— Maks&Moorits: 220 kcal (25%)

Neljandikku rasva visuaalsel vaatlusel küll kusagilt ei paistnud. Kuid isegi kui see nii oleks, siis kuidas saavad kaks sisuliselt sama toodet nii erineva tulemuse anda. See on suisa kummaline ning vihjab sellele, et need arvud on sinna pandud suhteliselt suvaliselt. Minusuguste rahustamiseks.

On olemas ka teisi trende. Ma olen varemgi nurisenud selle üle, et näiteks mõne firma jogurtid on vaatamata erinevale maitsele (ja lisandile) identse kalorsuse ja rasvasusega. Olgu rasvasusega veel, kuid erinevad marjad ja puuviljad on siiski erineva kalorsusega. Kui jutt oleks üksnes maitse- ja lõhnaainetest, võiksin sellega veel leppida.


Kolmas tendents puudutab konkreetselt Danone Activia-sarja jogurteid. Nende pikaajalise tarbijana olen märganud, et mitmelgi sordil on viimase aasta jooksul kalorsus 1...3 pügale võrra muutunud.

Igatahes tunnen suurt puudust aparaadist, mis meenutaks praetermomeetrit: pistad toidu sisse ja saad teada kalorsuse.

15. nädal

Seoses mu arvuti eripäradega läksid mul ühe päeva andmed lihtsalt kaduma. Kuid tulemus on siiski olemas, vaid ühepäevases nihkes.


Pole võimatu, et lähiajal võtan ette, et siia mõningaid värvilisemaid pilte seada ning omapoolseid kommentaare lisada, et ei jääks muljet, justkui vahepealsel ajal mingid maitseelamusi polekski olnud.

11. kuni 14. nädal

Nädalad täis vaatlusi, kuid mitte dieeti. Ei midagi rõõmustavat. Küll aga paras aeg parimateks tegudeks.

10. nädal

Kuid dieedirindel muutusi pole. Olin nädala lõpus haige ning ainsad instinktid, mis mul kahjustamatult püsisid, olidki une- ja söögihimu. Kehakaal teeb oma võidukäiku ning näidud sammuvad rõõmsalt ülespoole.


Paraku ei taha ma lasta sel massil ega KMI-l pikalt pidutseda. Olukord peaks õige pea normaliseeruma, kui see vinge haigusevimm möödub. Ma olen üldjoontes aruharva haige ning enamasti vaevavad mind senitundmatud tõved. Kindlasti oskaksid arstid mingi vahva diagnoosi välja mõelda, kuid mu napid kogemused arstidega on seni näidanud, et nonde erinevate diagnooside menetlemise käigus võib veel tõsisemalt haigeks jääda.