Jaanuar

Kui nüüd ikka tublisti pingutada (õigemini, jätkata kontrollimatut söömist), siis võib aastaga endise 98 kilo tagasi küll saada. Nagu allolevalt diagrammilt näha, kulgeb massi muut hiilivalt ülespoole.


Põhjusena võib nimetada ka mõõtepuhkust. Üldsielt ma kasutasin kogu jaanuari köögikaalu vaid kohvipuru koguse kalibreerimiseks. Saunakaalu aga oma kehamassi positiivse iibe fikseerimiseks. Vaatlused on teostatud vahemikus 30.12.2011 kuni 1.02.2012.

Palukesi mõõtmata on küll ülimalt mugav elada, aga tundub, et talvisel ja stressirohkel ajal pole see «vabadus» kuigi hea mõte. Kas ma kohe homsest oma mõõtmised taastan, see on ise küsimus.

Detsember

Detsembrikuu on enamvähem läbi. Elu veel mitte, kuigi päris tige mahv on jätnud sügava jälje mu kalorijälgimisse. Nagu ma juba ka varem korduvalt rõhutanud olen, pole see pelgas jälgimine midagi väärt ning tõestab vaid veenvalt, et kui süüa rohkem kui ööpäevas vaja, toimub kehamassi positiivne iive. Igatahes pole mul ammu olnud mahti oma söömisi preventiivselt kalkuleerida. Konstateeriv jälgimine ei anna aga tulemust. Sellest kõneleb ka piinlik joonis, mille siia lisasin.


Arvatavasti ongi nüüd paras aeg selle vaatlusega vahet pidada (peale strateeglise kehamassi). Vähemasti seni, kuni eluolu taas pisitasa stabiliseerub. Viimastel kuudel on mul olnud praktiliselt igal nädalal üks pikem väljasõit. Sellistel päevadel ma tavaliselt ei saa võimalust toidu kalorsusegi jälgimiseks. Pealegi olen juurutanud põneva alternatiivi roolis suitsetamisele, süües pakkide viisi röstitud soolapähkleid (kalorsusega 637!). Seda teemat tasuks mõnevõrra pidurdada.

Endiselt kehtib ka «liigutamise» negatiivne fenomen. Mina isiklikult ei viitsi iial kokku lugeda astutud samme (kuigi mul on sammulugeja olemas) ega higistatud piisku. Fakt on aga see, et liigutades kasvab söögiisu. Ja minu füsioloogiline eripära seisneb veel selles, et mistahes stressifaktor pidurdab loomulikku defekatsiooni. Sedasi ma siis vaarun teatava pütina ringi, kandes seda sisu kaasas kui kõige kallimat vara. Selle varakuse mahust kõneleb ka päevane masside diferents. Joonisel on punasega päeva maksimaalne ning sinisega minimaalne kehamass kilogrammides. Teadagi, millest sõltuv see diferents on...

Kuid lõplikku punkti ma sellele blogile siiski siinkohal ei pane. Kindlasti tuleb suvisemal ajal veidi enam võimalusi siin ka kirjeldada seda, kuidas mu dieet tegelikult toimiks. Olen viimasel ajal korduvalt ka ise toitu valmistanud ning ainus tülin on kõikide komponentide ülekaalumine. Kuid roa kalorsuse arvutamine ei ole võimatu. Olen Exceli tabeltöötlusprogrammis selle kohta koostanud vastava skeemigi.

Loodan samas, et mõningane paus suutäite mõõtmises vähendab osaliselt stressi, mis omakorda mõjub pärssivalt isukeskusele. Eks me näe. Vähemasti ei saa keegi öelda, et mu 98 kilolt langetatud mass oleks kiiresti ja topelt taastunud.

November

Siinsed sissekanded on jäänud katastroofiliselt harvaiks, kuid selleks on ka oma sügav põhjus — lihtsalt üks töö ajab teist taga, lisaks veel ajutised tööd, vahepalad ja eriti kiireloomulised tööd. Igaühele neist osatakse veel lisaks leida mõni kõige-kõigem, mis otsekohe tuleb korda ajada. Nii polegi mul üldjoontes enam aega teleritki vahtida, rääkimata siis uudiste lugemisest või siin kirjutamisest.

Novembrikuise graafiku esitan, nagu ka paar eelmist, vaid kehamassi muutuse näol. Muidugi ei saa uskuda, et need massimuutused oleksid olnud üle öö nii järsud, nagu seda graafikul kujutatud, ent paremat esitlusviisi ma siin siiski ei leidnud.

Et ma olen iga päev enda massi mõõtnud vähemalt kolmel korral, kui kuupäev just tühi pole, siis on pildil punasega ööpäeva maksimaalne ja sinisega minimaalne mõõde. Eks tõde ole kusagil kahe vahel.


Positiivne on, et see massitõus on pidurdunud. Võiks aga küsida, miks see ei lange? Aga kui nüüd visata pilk sama ajavahemikku kujutavale alumisele joonisele, millel on tulpade kõrgustes väljendatud sissesöödud kalorite hulk, õrnrohelise joonega aga eraldatud seatud siht... siis võib väga kerge vaevaga näha, et enamasti ma olen selle normi ületanud. Ja sageli kahe- või koguni kolmekordselt.


Aga kui loota, et koormus vahepeal pisut langeb ning mul oleks veidigi enam aega söömist «teaduslikult planeerida» võiks loota ka mõningast edasist alanemist. Hetkel on muidugi veidi kahju sellest, et see seisak ei toimu mitte alla 80, vaid ca 82 kg juures. Aga küll ma selle olukorra enda kasuks pööran!

Kaks kuud

Nüüd on küll lood sellised, et olen olnud sunnitud seoses tagasihoidliku sooviga pisut oma elukvaliteeti parandada kasutama juhust ja töötama nii palju kui võimalik.

Õnnetuseks pole olnud mul isegi mitte mahti siia sissekandeid teha. Kui selle jutulõnga algusajal sai kirjutatud mitu sissekannet päevas, siis nüüd olen ma jõudnud olukorrani, kus poolsuletud silmil korra kahe kuu järel kirjutada saan. See ei kuulu lihtsalt minu töökohustuste hulka.

Küll aga on üheks mu töökohustuseks lokaalsed ringreisid. Kui tegu on ühepäevase tripiga, pole kadu kuigi suur. Ent niipea kui on ette näha pikemat sõitu ning kauemat viibimist, on kogu mu eluolu häiritud. Nagu ka järgnevalt sigrimigriliselt graafikult näha, polegi viimasel kahel kuul muud kui üks häires olek. Olen sellest varemgi kõnelenud, et võõras situatsioonis kaob mu organismil soov istungiteks. Seda siis ühest küljest. Teiselt poolt aga on sellised kodust eemalkäigud alati seotud ka võimatusega oma manustusi jälgida. Kui aga veidigi liikuda, on mul alati haugiisu. Muudkui sööks... Kui aga ette kujutada suletud anumat, siis on selge, et kui sellesse muudkui lisada, siis see kas paisub või katkeb.

Graafikul olen välja toonud vaid mõõdetud kehamasside ööpäevased miinimumid ja maksimumid. Esimesi kujutavad sinised punktid, viimaseid punased. Hoolikal silmitsemisel võib näha veel ka kollast tendentsikõverat. On kahetsusväärselt märkimisväärne, et seoses seesuguse logaeluga on kogu see virvendus tõusnud tublisti kõrgemale varasemast saavutusest. Tõsi on küll ka see, et varem ma avaldasin vaid parima näidu ehk miinimummassi. Ent tasub siiski meenutada, et näteks veel veebraris fluktueerus mu mass kusagil 78 ringis.


Praegusel juhul aga kõigub see 80...85 vahel, mis on kaheldamatult tõsine tagasilöök.

Pisut «õli» valas tulle ka see, kui ma veendusin, et alternatiivsete arvutuste kohaselt peaks mu põhienergiavahetuseks tarvis minema 1737 kilokalorit päevas. Ma olen ikka sihiks võtnud ca 1500, kuna olen silmas pidanud ka negatiivset massiiivet. Sihist on siiski aga väga vähe tolku, kui ma kahe kuu jooksul enamasti seda täita ei suutnud. Minu päevane manustatud toit moodustas keskmiselt 2429 kcal, kõikudes 456...4901 kcal vahel. Alla 1700 oli see vaid 10 päeval (vaadeldud päevade hulk perioodi jooksul 51).

Paistab siiski, et abivahenditeta saan ma hakkama vaid siis, kui oman piisavalt aega, et planeerida ja kalkuleerida. Seetõttu võtan ette kiudaineterohked Fruits & Fibres kuubikud ja muu toreda instrumentaariumi.

Propsis kinkis mulle hiljuti pakikese linnupetet selle sõna otseses mõttes — vaid 9 kcal krõpsud. Paraku on pakis pelgalt 1,4 grammi toodet ning selle turuhind on ligi 1.50 €. Oleks need odavamad, võiks ehk kaaluda nende sagedasemat tarvitamist?

Loobumisest

Leidsin vana pahna minemalennutamise käigus ühe lipiku, millel olid märkmed. Need olid järgmised:

Loobusin suitsetamisest 11.III 95 kl 20. Kaalusin ca 78 kg.

12.III kl 23:30 = 80 kg!
13.III kl 23:20 = 80 kg!
17...18.III tegin mõned suitsud
19.III kl 00:10 = 78 kg.

Huvitav, kas kui ma praegu suitsetamisest loobuksin, juhtuks kehamassiga midagi sarnast? Peaks proovima mõnikord.

August

Polegi midagi lisada. Kiire on olnud. Nii kiire, et isegi mõõtmisteks pole sageli aega jäänud, saati siis veel planeerimiseks või kavatsetud ja teadlikuks toitumiseks. Eks sellest anna ka kahetsusväärse vihje asjaolu, et kogu augusti jooksul suutsin vaid ühe sissekande teha.

Aga ma pole siiski veel lootust kaotanud, ammugi siis oma seisukohti muutnud. Eks paistab, kuidas ja kui palju edasi...

Accai (2)

Tahtsin siis täna kasutada üht portaali. Polegi oluline, millist, igatahehes nõuti sinna sissepääsuks registreerumist. Registreerusin hoolega ja see polnudki lihtne, õigupoolest oli see praktiliselt võimatu, kuna vastavalt lehelt ei näinud ükski link edasi minevat. Pika ponnistuse peale ning vajalikult lehelt ammu eemale surfanuna see lõpuks õnnestus. Jäin siis ootama kinnitust, kuid seda ei tulnudki. Ehk tänu pühapäevale? Igatahes otsingute käigus sattusin ma oma kirjavahetuste prügikastigi, kuhu oli sattunud suhteliselt vigases eesti keeles reklaam Accai marjadest valmistatud toidulisandile. Klõpsasin selle lahti ja sattusin taas lehele, millel töötasid vaid tellimiseks mõeldud lahtrid. Kuigi lehekülg oli kirju ja nägi välja justkui asjalik kokkuvõte. Muidugi polnud neil mingi kunst IP aadressi järgi ära aimata mu riiki, mille puhul on vähemalt 55% tõenäosust, et ma eesti keelt ka valdan. Kuna ma olen sellest toidulisandist varem kirjutanud oma sissekandes Akai fenomen, otsustasin seekord sellest jehoovatunnistajatele omasest agressiivsest reklaamist siin kirjutada. Mul polegi meeles, kas ma juba rääkisin sellest, et see ACCAI hääldatakse meie keeles 'assai', küll aga vist jagasin mõningate blogijate skeptitsismi, kes olid erinevates foorumites seda nimetanud järjekordseks lollidelt raha väljameelitamise trikiks. Umbes et mine metsa, korja mustikaid, kuivata need ära, jahvata kohviveskis pulbriks, pane kapslisse ja müü maha. Kui mustikakilo eest võid küsida 3 €, siis sellise pulbri eest pole ka 3000 € palju küsitud. Eks selle juures ole veidike tööd ka rohkem, kuid nii kole kallis see siiski olla ei tohiks.



Teine põhjus, miks ma sellest otsustasin kirjutada, õigemini need reklaamlaused siia ritta laduda, on see, et nüüdseks on mu katse tulemused selgunud. Toona mul oli veidi raha ning ma arvasin, et proovin järele, kas seegi kord on tegemist reklaamitrikiga ehk raha väljameelitamisega. Kahjuks on kõige kindlam viis selles veenduda nii, kui ise toode osta ja järgi katsetada.

Minu puhul see assai mingit efekti kahjuks ei ilmutanud. Pisut muigama pani kirjaga kaasa pandud pilt, mille peal noole suunas liikudes üht ja sama persooni kehastama pidavad modellid järjest priskemaks muutuvad.

Klõpasin sellel lehel ning mu ette ilmus kirjukeerukas lehekülg, millel töötasid vaid väljad, kuhu saab enda andmeid lisada ning tellimuse avaldada:







Kuid selles veendumaks võite ju ise proovida ja klikata siin. Et mulle sellest pillist vähimatki tulu ei tõusnud (peale veendumuse, et see ikka üks luisulaul ole), siis teist korda ma nende õnge ei läinud.